Mis mõttes?

Mis mõttes võib teraapia hoopis kahju teha? Täna keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija võiks teadlik olla. Miks on tähtis teha psühholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas käituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver. 

Kuula vestlust ja saad teada:

• Kuidas võib terapeut patsienti kahjustada? 
• Millist ohtu kujutab vale teraapiameetodi valik? 
• Miks ei tohiks kliendi ja spetsialisti vahel olla sõprus- või armusuhet?
• Mis on “taluvusaken” ja kuidas seda kasutada oma elus muutuste juhtimiseks?
• Mida teha, kui tunned, et oled saanud teraapia käigus kahju?

Räägime ka sellest, miks psühholoogiteenust ei tohi reklaamida nagu piima, miks klient võib terapeudist sõltuvusse sattuda, kas psühholoog võib nõu anda ja paljust muust.

Vaata vestluses mainitud lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/30-kuidas-voib-teraapiaga-klienti-kahjustada-marika-paaver/

Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.

Saadet juhib Marta Pulk.

______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Meie esimesed 30 vestlust on avalikud ja podcasti käima lükanud projekt lõppenud. Aga see ei tähenda, et "Mis mõttes?" peaks lõpetama. Vastupidi! Võtame hetke, et teha vahepeatus ja uurida just Sinult, hea kuulaja, mida järgmistes osades kuulda tahaksid. Jaga meiega oma mõtteid, küsimusi ja tagasisidet ning anna sellega suunda taskuhäälingu järgmistele osadele siin: https://storiesforimpact.com/podcast/mis-mottes-vahepeatus/

Ideekorje on avatud kuni 19. maini. Vastanute vahel loosime välja pääsme Baltikumi suurimale jätkusuutlikkuse festivalile Impact Day (https://impactday.eu/)

Taaskuulmiseni juba õige pea!

Mis mõttes tekib podcaste juurde nagu seeni pärast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi?

Igaüks võib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga õnnestub ainult vähestel luua sisu, mis tõepoolest omaks märkimisväärset mõju ennast ümbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jõuda ühiselt selgusele, mida tähendab ühe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhäälingu loomine? Ja kuidas veenduda, et väärt vestlused jõuaksid õigete kõrvadeni? 

“Mis mõttes?” podcasti avalikul salvestusel kutsusime mõtteid jagama Eesti audiomaastiku raskekahurväe/mõjukaimad mängijad, kelle loodud saated on omanud märkimisväärset mõju eesti ühiskonnale. Levila, Ööülikooli, Sekspositiivi ja Mis mõttes? eestvedajad avavad telgitaguseid, millest sõltub teadlikult positiivset mõju taotleva taskuhäälingu edu, võrreldes lihtsalt veel ühe populaarse podcastiga? 

Kuulates saad teada:

• Kuidas ja miks said alguse Ööülikool, Levila, Sekspositiiv ja “Mis mõttes?”?
• Kui palju ja kuidas mõtlevad nende autorid sellele, mis rolli nende loodav sisu ühiskonnas mängib? Kelle kõrvu peaks oma podcastiga jõudma ja kuidas saate levikule hoog sisse lükata?
• Millised on erinevad taskuhäälingute formaatid ja miks neid kõiki vaja on?
• Milliseid podcaste kuulavad ja soovitavad kõnelejad ise? 

Daniel Vaarik on ajakirjanik, suhtekorraldaja ja Levila asutaja. Levila on meedialabor, mis uurib erinevaid loojutustamise formaate, sealhulgas audiosisu. Levila eesmärk on käsitleda olulisi teemasid võimalikult erinevatele sihtrühmadele, sõltumata nende taustast.

Kristina Birk-Vellemaa (Sekspositiiv) on seksuoloog, antropoloog, seksuaaljõustaja ja feminist. Ta loob temaatilist taskuhäälingut ning seksuaalhariduslikku sisu sotsiaalmeedias. Ta julgustab ja harib inimesi seksuaalse eneseteadlikkuse, mitmekesisuse, kommunikatsiooni ja sellega seotud küsimuste osas.

Jaan Tootsen on ajakirjanik ja dokumentalist ning “Ööülikooli” looja. 24 tegutsemisaasta jooksul on “Ööülikool” jäädvustanud enneolematul hulgal Eesti mõttelugu ent aasta tagasi sai ERRi juures tegutsenud Ööülikoolist ootamatult iseseisev podcast. 

Marta Pulk on “Mis mõttes?” podcasti juht, loojutustaja, filmirežissöör ja -monteerija. Ta loob lugusid, mis ühendavad, võimestavad ja loovad väärtust. Tema dokumentaalfilmid nagu "Aasta täis draamat" ja "Räägi ära" uurivad inimolemise ja käitumise teemasid. Pikaajalise psühholoogiahuvi tõttu on ka tema filmid esitanud küsimusi just inimese kohta – kuidas me koos eksisteerime ning mis meid juhib?

Arutelu juhib Keiu Virro, teatrikriitik ja kultuuriajakirjanik, kes omab mitmekesist meediakogemust ning on ka ise kirglik taskuhäälingute entusiast. Ta kaasjuhib "Vala välja!" saadet ning on podcasti "Jagatud Ruum" üks loojatest, valgustades erinevaid aspekte lähisuhtevägivallast.

Kohtumine Eesti Arhitektuurikeskuses tõmbas joone alla “Mis mõttes?” podcasti ellu kutsunud Erasmus+ projektile “Podcasting-based social impact learning environment”, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+ programmi poolt. NB: Vestlused ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes kannatame enim vägivalda just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Eesti lähisuhtevägivalla statistika on raputav: vähemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Üle poolte vägivalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on järjepidevas vägivallaringis ka lapsed. Mida peaks lähisuhtevägivalla mõistmiseks sellest teadma? Ja mida saame selle märke nähes ette võtta? Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja ning Liis Allmäe, naiste tugikeskuste teenusejuht Sotsiaalkindlustusametis ja podcasti "Jagatud ruum" kaaslooja, arutlevad stuudios lähisuhtevägivalla varjatud külgede üle.

Saa teada: 

• Millised on lähisuhtevägivalla liigid ja peidetud vormid?
• Kust jooksevad piirid niisama intensiivse suhtlemise ja vägivalla vahel? 
• Kuidas märgata emotsionaalset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda?
• Miks peaksime eriti tõsiselt suhtuma püüdlustesse partnerit isoleerimida ja kontrollimida?
• Kellel ja kuidas on õigus spetsialistidena lähisuhtevägivalla korral sekkuda?
• Kuidas abistajana lähisuhtevägivalla märke näha ja mil moel leppida kokku konfidentsiaalsuse teemades?
• Kuidas saab aidata inimest tänavalt või oma lähikonnast, kelle puhul kahtlustad lähisuhtevägivalda?
• Milliseid ennetavaid ja abistavaid teenuseid pakutakse Eestis vägivalla ohvritele ja toimepanijatele?

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/28-kes-kontrollib-see-armastab-lahisuhtevagivalla-varjukuljed-katlin-konstabel-liis-allmae/

Kätlin Konstabel on psühholoog ja koolitaja. Ta on oma psühholoogikarjääri jooksul töötanud nii Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, politseiametis kui Tartu Ülikooli Teaduskoolis. Kätlini erihuviks on erinevad suhteprobleemid ning lähisuhtevägivalla ennetamine, millega pälvis ta 2020. aastal Eesti Naisteühenduste Ümarlaualt Valge Lindi auhinna.

Liis Allmäe tegeleb naiste tugikeskuse teenuse koordineerimise ja soolise vägivalla teemadega Sotsiaalkindlustusametis. Koos Keiu Virroga on nad loonud podcasti-sarja “Jagatud ruum”, mille esimeses hooajas räägitakse erineva nurga alt lähisuhtevägivallast.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

Abi saamise võimalused: 

• 112 • hädaabinumber
• 116 006 • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, välismaalt helistades vali +372 614 7393
• 116 111 • sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon
• Naiste tugikeskuste kontaktid igas maakonnas
• palunabi.ee • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses
• lasteabi.ee • sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses
• 116 123 • emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päev kell 10.00–24.00, hingehoidjad vastavad kell 16.00–24.00)
• 660 6077 • sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliin (tööpäeviti kell 10.00–16.00). Nõustajatele saab kirjutada ka e-posti aadressil [email protected].

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes jätame sõltuvustest rääkides mainimata oma igaõhtuse veiniklaasi või panuse netikasiinos ning teeme juttu “kuskil mujal” süstivatest narkomaanidest?

Olgu alkohol, illegaalsed uimastid, retseptiravimid või mängurlus – sõltuvused saavad alguse ja võtavad võimust ühtemoodi. Vajame üha suuremaid koguseid ja tarvitamine muutub elu keskpunktiks.

Millest sõltuvused ikkagi alguse saavad? Millised vääritimõistmised sõltuvushäirete osas jätkuvalt valitsevad? Ja kuhu võiks viia sõltuvusravi tulevik? Uurime teemat opioidsõltuvuse asendusravile spetsialiseerunud psühhiaatri dr Kaiti Redlichiga.

Saa teada: 

• Kuidas sõltuvused üksteisest erinevad? Kas mõni sõltuvus võib olla teisest “parem”?
• Millised muutused sõltuvuste puhul ajus aset leiavad?
• Millal saab lihtsalt mõnusast tarbimisest kahjulik sõltuvushäire? 
• Mis soodustab sõltuvuse tekkimist? Milliseid teisi probleeme võidakse sõltuvustega kompenseerida?
• Miks on Eestis nii palju sõltuvuskäitumist? 
• Millised on meie ühiskonnas levinumad stigmad sõltuvuste suhtes?
• Mis on kaassõltuvus ja kuidas sõltuvuses inimest päriselt aidata?
• Millised on levinumad ravivõtted ja kuidas võiks toimida ravimeeskonna koostöö?
• Miks jätavad inimesed sõltuvusest tihti rääkimata või saavad vale ravi?
• Milliste ravipraktikate puhul tuleks olla ettevaatlik?
• Mida tähendab mõiste “kahjude vähendamine”? Kuidas leida tasakaal abi ja normaliseerimise vahel?

Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/27-mis-toidab-soltuvust-ja-kuidas-seda-ravida-dr-kaiti-redlich/

Kaiti Redlich on psühhiaater, kel on pikk töökogemus nii Eestis kui Soomes. Ta on peamiselt keskendunud opioidsõltuvuse asendusravile ning hindab ka ravile sobivust.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes esineb lastel ja noortel 2x rohkem vaimse tervise probleeme kui täiskasvanutel? Ja miks soovitatakse panga- ja investeeringukonto kõrval avada lastega hoopis suhtekonto?

Laste ja noorte vaimse tervise statistika teeb kurvaks ja üllatab üksjagu. Ent selgub, et see on lihtsalt võimendatud peegeldus sellest, kuidas täiskasvanutel läheb. Süüdistada võib kriise, töökoormust või alarahastatud haridussüsteemi. Samal ajal saab toetava kontaktiga panustada igaüks. Uurime välja, mida suhete arendamise ning laste- ja noorte vaimse toetamiseks riigi, kooli kui pere tasandil teha. Külas on psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu. 

Saa teada: 

• Miks on meil laste ja noorte vaimse tervise kriis?
• Miks on head suhted vanemate ja laste vahel vaimsele tervisele vajalikud? 
• Millised on suurimad vanemlusega seotud seotud raskused? Mida võib saavutada 15 minuti ühise tegevusega päevas? 
• Miks loodi suhtekonto ja otsustati kasutada finantsmaailma termineid, et luua taipamisi suhete tasandil?
• Millise õppe peaks tunniplaani lisama, et kujundada vaimse tervise hoidmise oskusi juba lapseeast?
• Miks on nii, et Eesti koolides on psühholoogiteenus seadusega tagatud, aga tegelikkuses töötab psühholoog vaid pisut üle pooltes haridusasutustes? 
• Kuidas tullakse koolides toime individuaalse toe vajadusega?
• Millega tegelevad KiVa, VEPA, PREP, “Imelised Aastad” ja teised riiklikult rakendatud programmid?
• Milline võiks olla koolipsühholoogide tulevik?

Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/26-miks-investeerida-suhtesse-lastega-karmen-maikalu/

Karmen Maikalu on psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht. Koolitab spetsialistde ja lapsevanemaid. 2023. aastal sai Karmen Valge Tähe neljanda klassi teenetemärgi. Ta on olnud 24 aastat Põltsamaa Ühisgümnaasiumis koolipsühholoog.

Vestlust juhib Marta Pulk.

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes arvavad osad treenerid jätkuvalt, et sportlased on lihtsalt instrumendid nende eneseteostuseks?

Treeneril on sportlase üle palju võimu ja kus on võim, võib esineda ka selle kuritarvitamist. Miks talutakse kuldmedali suunas sprintides vahel treeneri karmi kätt, samas kui tavaelus paneks selline käitumine kohe häirekellad tööle? Milline võiks olla treeneri ja sportlase koostöö ja missugune psühholoogiline seisund toetab tegelikult tippsooritust? Milliseid vastuseid annab spordipsühholoogia ning kui palju võiks treener selles orienteeruda? Stuudios on spordipsühholoog ja coach Jorgen Matsi.

Saa teada: 

• Kuidas erinevad spordi- ja soorituspsühholoogia ning milline on nende roll sportlaste arengus?
• Kuidas mõjutab treeneri ja sportlase suhe sooritust ning milliseid paralleele võib leida teiste valdkondadega?
• Kuidas mõjutavad huumor, sarkasm ja füüsiline puudutus treeneritööd ning kust läheb positiivne mõju üle negatiivseks?
• Millised on tänapäevased arusaamad spordipsühholoogiast ja kuidas need mõjutavad treenerite lähenemist?
• Kuidas saab spordipsühholoogiat kasutada treenerite koolitamisel ja tippsportlaste ettevalmistamisel?
• Millised psühholoogilised tingimused on vajalikud tippsoorituse saavutamiseks ja millal võib suur surve muutuda kahjulikuks?
• Kes vastutab sportlaste vaimse tervise eest ning millist tuge vajavad treenerid, et vastata kõrgetele ootustele? 
• Kuidas vältida sportlase sattumist treeneri tulemuste saavutamise instrumendiks?

Lugemismaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-25-kes-kardab-spordipsuhholoogi-jorgen-matsi/

Jorgen Matsi on spordipsühholoog, coach Pipedrive´s, tegeleb vabavõitluse ehk MMA ja Brasiilia jiu-jitsuga ning on spordiklubi Võimla asutaja.  

Vestlust juhib Marta Pulk. 

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kogemusnõustamist on Eestis pakutud juba 10 aastat, aga sellegipoolest teavad vähesed, mis see tegelikult on. Millistest kogemustest on üldse jutt ja kuidas nendega tegeletakse? Millal võib kogemusnõustamisel olla varjatud ohtusid? 

Kutsusime stuudiosse kaks kogemusnõustajat, et saada selgemaks, mida kogemusnõustaja teeb ja kuhu tänases vaimse tervise süsteemis asetub. Tõsistest (ja ka naljakatest) asjadest räägivad Heli Luik ja Silver Kleimann-Leimann.

Saa teada: 

• Mis on kogemusnõustamine ja millal võib sellest kasu olla?
• Kuidas kogemusnõustajaks saab?
• Kuidas nõustamisprotsess toimub ja millised piirid seab nõustajale eetikakoodeks?
• Mis vahe on individuaalsel ja grupis toimuval nõustamisel? 
• Millise rolli võtab selles protsessis nõustaja ise oma kogemusega?
• Kas kogemusnõustaja suunab teiste spetsialistide juurde või teeb kõike ise? 
• Mida võiks kogemusnõustamises ja Eesti vaimse tervise süsteemis laiemalt muuta?
• Kuidas tuua rohkem mehi vaimse tervise abi juurde – kas nimi “Turbo 3000 depressioonigrupp meestele” julgustaks osalema?
• Kuidas kogemusnõustamise mõju mõõta?

Lugemismaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-24-mida-teeb-kogemusnoustaja-heli-luik-silver-kleimann-leimann/

Heli Luik tegeleb kogemusnõustajana peamiselt leina ja läbipõlemise temaatikaga, Silver Kleimann-Leimann on keskendunud ärevuse ja depressiooni teemadele. Mõlemad on Eesti Kogemusnõustajate Koja liikmed. 

Vestlust juhib Marta Pulk.

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kas oled krimkat või sarimõrvari dokkseriaali vaadates mõelnud, mis küll inimest selliselt käituma paneb? Oletuste ja kõhutunde usaldamise asemel küsime selles vestluses, mida ütleb kuritegevuse tagamaade kohta teadus. Millised aju toimimise eripärad suurendavad riski õigusrikkumisele? Kas vägivaldset käitumist on võimalik ennustada? Millistel alustel tehakse täna süüdistuse ja vabastamise otsuseid meie kohtu- ja vanglasüsteemis? Ning millised arengud võiksid meile kasuks tulla? Intrigeerivaid küsimusi aitab lahata kohtu- ja kriminaalpsühholoog Mari-Liis Mägi. 

Saa teada:

• Mis tõmbas Mari-Liisi kohtu- ja kriminaalpsühholoogia poole ja millise meemiga sarnaneb tema igapäevatöö?
• Kus saaks kohtupsühholoogiat rakendada ja mil määral seda täna Eestis tehakse?
• Kas vägivaldset käitumist saab ennustada? Millised on selle kujunemise kolm põhilist riskifaktorit?
• Missugune on kuritegevuse sooline jaotuvus ja mis teeb sellest statistiliselt “meeste ala”?
• Millistest inimestest võivad kujuneda seksuaalkirjategijad? Kas see erineb kuidagi näiteks majanduskurjategijatest?
• Räägime ka karistussüsteemis olijate vaimse tervise häirete simuleerimisest, süüdivuse komponentidest ja tuvastamisest, rehabiliteerimise moraalsetest küsimustest ja paljust muust.

Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-23-millised-on-kuritegevuse-varjatud-tegurid-mari-liis-magi/

Mari-Liis on lõpetanud Taru Ülikooli psühholoogia magistriõppe ja on atesteeritud kliiniline psühholoog ning kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog. Ta juhib Confido Tartu Raatuse kliiniku vaimse tervise keskust, tegutseb õppejõuna Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis ning töötab kliinilise psühholoogina ka Ida-Viru Keskhaiglas ja Viljandi Haiglas. Ta on spetsialiseerunud täiskasvanute psühhoteraapiale, neuropsühholoogilisele hindamisele, psüühikahäirete hindamisele ja diferentsiaaldiagnostikale. Samuti huvitub ta agressiivse käitumise ja seksuaalsuunitlushäirete psühhoteraapiast.

Vestlust juhib Marta Pulk.

Tähelepanu! Taskuhäälingu “Mis mõttes?” vestlused võivad sisaldada teemapüstitusi, vaatenurki või termineid, mis võivad mõjuda häirivalt vaimse tervise temaatika osas tundlikele inimestele.

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel



Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kas võib tõesti olla, et mõni üldlevinud teadmine vaimsest tervisest on teaduse kiire arengu tõttu asetunud tänaseks hoopis uude valgusse, ent suurem osa inimestest pole sellest kuulnudki? Jutuajamises selgub, et just sedasi on ühe suurima vaimse tervise häirete liigiga - isiksusehäirega. Uurime koos, mida on varasemalt sõna “isiksusehäire” all tähistatud ja saame kõige muu hulgas teada ka seda, miks paljud valdkonna eksperdid tahaksid tänaseks selle nime koos kaasnevate stigmadega ajalukku saata. Stuudios on kliinilised psühholoogid Maarja-Liisa Oitsalu ja Kaia-Kastepõld-Tõrs.

Saa teada:

• Mis on isiksusehäire ja kuidas seda ära tunda?
• Miks tähistati veel hiljaaegu isiksusehäireid 10 eri kategoorias (paranoiline, skisoidne, nartsissistlik jt) ning kuhu ollakse isiksuse teema mõtestamisel jõutud täna?
• Millist aspekte rõhutavat terminit pakuvad isiksusehäireid uurivad eksperdid selle uueks nimeks?
• Kuidas võib traumakogemuse mõju olla seotud isiksusehäire kujunemise või ägenemisega? 
• Millised teraapiad on näidanud häid tulemusi isiksusehäire ravis ja kui intensiivset tööd see tähendab?
• Räägime ka diagnoosidesse kinni jäämisest, sildistamise mõjust ning sellest, mida võtaksid Maarja-Liisa ja Kaia ette, kui oleksid vaimse tervise ministrid.

Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-22-uued-labimurded-isiksusehaire-moistmises-kaia-kastepold-tors-maarja-liisa-oitsalu/

Kaia Kastepõld-Tõrs on eesti tuntuim psühholoogilise trauma ekspert ja eestkõneleja, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, koolitaja ja Tartu Ülikooli õppejõud. Tal on väljaõpe nii kognitiiv-käitumisteraapias kui skeemiteraapias ning praktikuna ligi 30-aastane kogemus töös patsientidega. Kaia kuulub Eesti Psühholoogide Liitu ning psühholoog-nõustaja kutsekomisjoni. 

Maarja-Liisa Oitsalu on kliiniline psühholoog. Lisaks oma igapäevatööle Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus, tegeleb ta nii kolleegide kui psühholoogiatudengite koolitamisega isiksushäire diagnoosimise ning ravi osas, on üks hindamismaterjalide eestindajaid. Ta on Euroopa isiksusehäirete uurimise assotsiatsiooni nooremliige ning üks Eesti Dialektilise Käitumisteraapia Assotsiatsiooni asutajatest.

Vestlust juhib Marta Pulk.

Tähelepanu! Taskuhäälingu “Mis mõttes?” vestlused võivad sisaldada teemapüstitusi, vaatenurki või termineid, mis võivad mõjuda häirivalt vaimse tervise temaatika osas tundlikele inimestele.

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.