Depressioon tõepoolest muudab inimese aju ja seda on näidanud ka erinevad rahvusvahelised uuringud. Tänaseks on ka Eestis tehtud aju-uuring, kus katsetati depressioonile iseloomulike tunnuste varajase avastamise viise ja mille põhjal kaitses TTÜ-s oma doktoritöö taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ tänane stuudiokülaline Meliva peaarst Dr. Toomas Põld.

Saates tuleb arutlusele, mida tasuks teha, et oma vaimset tervist hoida ja ajule ka pisut puhkust anda. Dr. Põld räägib kolm aastat kestnud aju elektrilainete uuringust. Sellest, miks see uuring oluline oli ja mida seejuures teada saadi.

Põneva ja hariva vestluse käigus saavad kuulajad teada, mis juhtub ajus, kui me ei anna sellele piisavalt puhkust. Lisaks, palju ja millist puhkust aju vajab? Kas ja kuidas muudavad stress ja depressioon meie aju? Mis toimub inimesega, kui tal on depressioon, ja kas depressiooni on võimalik varakult avastada?

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ tänase saate külaliseks on neljal korral Eesti Muusikaauhindadega pärjatud kaasaegse souli laulja- ja laulukirjutaja Anett Kulbin ning juttu tuleb sellest, miks inimesed vajavad oma ellu meelelahutust.

Anett räägib saatejuht Rita Rätsepale, milline roll on meelelahutusel tema elus ning kuidas ja millist meelelahutust ta ise tarbib. Lisaks, kuidas näeb ta oma rolli inimestele meelelahutust pakkudes.

Anett avab saates väga soojalt ja avatult oma töö – ja mõttemaailma telgitaguseid. Juttu tuleb esinemishirmust ja sellest, kuidas oma emotsioone peale esinemist maha laadida. Lisaks räägib Anett lavanärvist ja mis tunne on olla laval, kui teda tabab n-ö „black out“ ja ükski laulusõna enam ei meenu.

Seekordse „Vaimse tervise heaks“ saate eesmärk on tõsta teadlikkust kärgepere teemal. Taskuhäälingus jagatakse teadmisi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad paremini mõista kärgpere dünaamikat ning pakkuda tuge ja selgust kõikidele, kes soovivad samasugustes olukordades paremini hakkama saada.

Saate külaliseks on seekord pereterapeut ja mitmete menukate raamatute, sealhulgas „Kärgpere käsiraamat“, ja ka ajakirja Eesti Naine kaasautor Katrin Saali Saul. Katrinil on praktilised kogemused kärgperedega tööalaselt ja ta on ka ise kärgpere pereema.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios arutlevad ja toovad mitmeid isiklikke näiteid muutuste teemal saatejuht Rita Rätsepp ja mitmete raamatute autor, elutarkuste õpetaja Peep Vain. Elu on pidevas muutuses. Muutustega toimetuleku tähtsaim märksõna on kohanemine uute oludega või sellega, et midagi on teistmoodi.

Peep räägib intervjuus värvikalt, millised on olnud tema enda jaoks olulisemad muutused, mida ta on elus kogenud. Peep vastab ka küsimusele, kuidas need teda mõjutasid, ja milline on olnud tema suurim õppetund muutuste ajal? Kui olulised on usaldamine ja õpialtisus? Mis juhtub kui me jääme jäigaks? Miks osutatakse tihti muutustele lausa vastupanu? Muutuste puhul räägime me millestki, mis on meie kontrolli alt väljas. Kas muutusi peaks juhtima või on see üldse võimalik? Kuidas leida tasakaalu stabiilsuse ja muutumiste vahel?

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel nädalal juhtimiskoolitaja, õppejõud ja coach Reelika Ojakivi, kes on oma töös tihedalt seotud noortega.

Reelika räägib täpsemalt X-, Y- ja Z-põlvkonnast. Peamiselt sellest, kes on Z-põlvkonna esindajad ehk „zoomerid“, kes on parasjagu tööturule sisenemas? Mis neid iseloomustab ja mis eristab tööturul varasematest põlvkondadest? Millised on noorte ootused, vajadused ja eripärad? Mis on need võimalikud põhjused, miks tänapäeva noortel on keerulisem tööturule siseneda? Kas selle põlvkonna sisenemine tööturule on ka kuidagi muutmas töökohti ja -viisi? Millega peaksid arvestama tööandjad?

Räägime ka selles, mis on noorte tööstressi peamiseks allikaks. Kuidas tööstress konkreetselt noori puudutab? Ühtlasi jagame nippe, mida noored ise saavad tööstressi ennetamiseks ja vähendamiseks rakendada.

Seekordse podcasti „Vaimse tervise heaks“ osa saatekülaliseks on saunanaine Helen Moppel, kes jagab oma teekonda, kuidas pealinna tüdrukust, kes tegi linnas filmitööd, sai Võrumaa metsa vahel elav saunanaine.

Saun on eestlaste jaoks läbi aegade olnud püha koht, mida kasutatud sünnist surmani ehk kogu eluringi vältel. Saun on osa meie pärandkultuurist. Helen räägib oma teest saunani, kes on saunanaine, mis on tema roll saunas ja mida üldse kujutab endast juhendatud saun.

Tavapäraselt teatakse, et saunas käimine on lihtsalt saunatamine, aga kuidas on eestlased läbi aegade sauna kasutanud. Lisaks hügieenitarbele on tegelikult saunal ka muid väärtusi. Mis paik on siis saun? Millised on eestlaste saunapärimused ja -rituaalid? Milline on meie saunakultuur ja mis on teadlik saunatamine?

Võime sotsiaalmeediat kiruda, vältida või täielikult ignoreerida, kuid paraku on selle olemasolu praeguse ajastu reaalsus. Sotsiaalmeedia on kujunenud suureks igapäevaelu osaks ja seetõttu on ka oluline mõista selle mõju vaimsele tervisele. Niisiis kutsuski podcasti „Vaimse tervise heaks“ saatejuht, psühholoog Rita Rätsepp endale külla ühe populaarsema Instagramis tegutseva mõjuisiku, ajakirjanik, telesaatejuht ja sisulooja Heelia Sillamaa.

Rita ja Heelia räägivad saates sotsiaalmeedia mõjust läbi kahe vaatevinki - nii sisuloojatest ja nende vaimsest tervisest kui ka tarbijate kogemusest ehk kuidas sisu jälgimine mõjutab jälgijate vaimset tervist.

Brokkoli, porgand, rohelised herned... Kuidas küll saada lapsed neid protestita sööma? Podcasti „Vaimse tervise heaks“ värske hooaja avasaate külaline on toitumisterapeut ja MTÜ Meelte Kool asutaja Külli Holsting, kellega laste toitumise teemal räägimegi.

On lapsi, kes söövad vaid üksikuid toiduaineid ja keelduvad kõigest muust. Lapsevanemate jaoks on see päris suur mure ja stressitekitaja. Oleks ju lihtsam, kui laps võtaks ja prooviks aeg-ajalt ka uusi maitseid. Lapsevanematel on oluline tegelda lapse kehva toitumisega juba varakult. Söömist tuleb õppida! Juba väikelapseeas tervisliku suhte kujundamine toiduga aitab vältida tulevikus tekkida võivaid toitumishäireid ja kaaluprobleeme.

Millal lapse valiva toitumise pärast muret tunda? Kas valikuline söömine läheb ise ajaga mööda või võivad sel olla pikaajalised mõjud? Milleni võib viia püsiv toiduvalikute piiramine? Kuidas saada aru, millal on tegemist pirtsutamise, millal valiva sööja ja millal söömishäirega? Kui laps on valiva söömisega, siis mida peaks jälgima, mida märkama? Millal hakata abi otsima? Nendele ja paljudele teistele küsimustele proovimegi saates vastuseid leida.

Saatejuht on psühholoog Rita Rätsepp.

Loovust peetakse inimese ürgseks oskuseks. See on kogum erinevaid tunnetuslikke psühholoogilisi protsesse, mis võimaldavad meil maailma näha ja seletada seda tavapärasest erineval viisil lahti. Täna räägitakse loovusest kui tuleviku kõige olulisemast oskusest, kuid väidetavalt on loovusega just praegu kehvad lood. 

Ajakiri Eesti Naine podcasti „Vaimse tervise heaks“ kolmanda hooaja viimases saates arutletaksegi nii loovuse kadumise kui arendamise üle. Stuudios on Eesti Loodus – ja Loomateraapiakeskuse psühholoog ja Eesti Loovteraapiate Ühingu asutaja Kristi Raava ning andragoog, täiskasvanute koolitaja ja MTÜ LoovBuss looja Kristiine Eliise Kadakas.

Kooliaasta hakkab lõppema ja noored on valikute ees, mida teha edasi. Millisesse kutse- või ülikooli astuda? Äkki võtta hoopis vaheaasta või loobuda edasiõppimisest täielikult ja minna kohe tööle? Tänases maailmas on valikuid rohkem kui eales varem, kuid kas noored on tänu sellele ka võimalustest teadlikumad või tekitab see olukord hoopis segadust ja hirmu? Sellele proovibki värske podcasti „Vaimse tervise heaks“ episood vastuseid leida.

Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on sel korral inspiratsioonikoolitaja, Edu Akadeemia asutaja ja mitmete raamatute autor Roland Tokko, ja teemaks tuleb, millisel kujul mõjutab tänane koolisüsteem valikute tegemist. Räägime ka sellest, kuidas muuta õppimine põnevaks ja Roland räägib oma teekonnast, kuidas ta on jõudnud selleni, kus ta on täna.