Taskuhäälingus „Vaimse tervise heaks“ on sel korral külas psühholoog ja Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa, kellega räägime vaimsest kurnatusest, märkidest, mis sellele viitavad, ning kuidas endast taas elujõud üles leida.

Vaimne kurnatus on nii keha kui vaimu kurnatus, millele tavaliselt on eelnenud pikaajaline pingutus, mis on toimetulekuvõime pannud surve all nii, et ka puhkus ei taasta enam jõudu.

Saates saame teada, millised sümptomid vaimse kurnatuse puhul esineda võivad ning kuidas erineb see tavalisest väsimusest.

Lisaks, kas vaimne kurnatus ja läbipõlemine on samad asjad või on seal ka erinevusi. Mis on üldse peamised tegurid, mis viivad inimese vaimse kurnatuseni? Kas mõni isiksuse tüüp või vanusegrupp on sellest rohkem ohustatud kui teised?

Ajakiri Eesti Naine kuulutas tänavuse märtsikuu naiste tervise kuuks ja selle puhul kutsus taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saatejuht Rita Rätsepp stuudiosse kaks ajakirjaga väga lähedalt seotud naist: tuntud ajakirjanik ja podcasti „Iga naine on lugu“ saatejuht Ingrid Peek ning ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik, kes on oma ajakirjaniku karjääri jooksul kirjutanud palju naiste heaolust ja enesearengust.

Saates räägitakse naiseks olemisest ja naiste tervisest. Saatekülalised räägivad enda isiklikest tähelepanekutest, kogemustest, märkamistest ja taipamistest. Miks on praegu oluline rääkida naiste vaimsest tervisest ja millised on tänapäeval naiste vaimse tervisega seotud väljakutsed?

Millised on tänapäeval naiste põhilised stressi- ja ärevuse allikad? Kuidas mõjutavad töö- ja eraelu tasakaal, ühiskondlikud ootused, pidev võrdlemine ja sotsiaalmeedia naiste vaimset heaolu?

Ajakiri Eesti Naine kuulutas märtsi naiste tervise kuuks ja sel puhul on ajakirjas tavapärasest rohkem just naise tervisega seotud lugusid. Nii on ka taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ märtsikuu saadete fookuseks justnimelt naiste tervis.

Märtsikuu avasaate külaliseks on naistearst, Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro, kellega saatejuht Rita Rätsepp lahkab läbi aegade suurimast Eesti naiste tervise uuringust, mille algatajaks dr Karro on. Tegemist on rahvastikupõhise läbilõikelise küsitlusuuringuga, mis on jätkuks juba kahele eelnevale sama teemat puudutavale uuringule. Uuringut viidi läbi kümne aasta pikkuste intervallidega, eelnevad neist leidsid aset 2004. ja 2014. aastal.

Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on saada ülevaade Eesti 16-59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisest (SRT) ja sellega seotud teguritest, aga uuriti ka muid tervist mõjutavaid teemasid. Kokku osales uuringus 12 456 naist.

Elame ajastul, kus inimeste närvisüsteemi võimekus muutuste kiirusega toime tulla on ammu ületatud. Vaimse tervise kriis on globaalne pandeemia. Seekordne taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episood on järjekorras juba 90! Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on AI koolitaja ja coach Priit Ilomets. Priit jagab mitmeid enda isiklike kogemusi erinevate vestlusrobotitega suhtlemisel ning sedagi, kas ja kuidas on need vestlused teda ennast aidanud.

Saates saame teada kuidas kasutatakse tehisaru vaimse tervise parandamiseks, kas AI võib kunagi asendada inimpsühholoogi ja mis jääks selle stsenaariumi järgi inimese pärusmaaks. Ka seda, kui olulised on ikkagi tegelikud sügavad ühendused inimeste vahel.

Seekordse taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episoodiga püüavad saatejuht Rita Rätsepp ning tarbimispsühholoog, õppejõud ja majandusteadlane Ivar Soone aidata kuulajatel mõista tarbimiskäitumise mõju ja psühholoogilisi mustreid. Vestluse käigus pakutakse praktilisi lahendusi, kuidas osteldes teadlikumalt käituda.

Mis see tarbimispsühholoogia täpsemalt endast kujutab? Kas see on tükkinud esile viimastel aastatel või on sel ikka juba pikemaajaline ajalugu?

Millised on peamised psühholoogilised tegurid, mis inimeste tarbimiskäitumist mõjutavad? Kui oluline roll on tarbides naudingul, ellujäämisinstinktil, ahnusel ja saamahimul? Kuidas mõjutab tarbimist eneseteadlikkus ja tarbija mina-pilt?

Tihtipeale on ületöötamist peetud normaalsuseks ja kohati räägitakse sellest lausa uhkusega. Sageli jõuavad inimesed probleemi teadvustamiseni alles siis, kui olukord on muutunud ohtlikult tõsiseks ning ületöötamine on hakanud mõjutama juba füüsilist tervist. Miks me ei märka, et me teeme liiga palju tööd? Teemat aitab saatejuht Rita Rätsepal lahti mõtestada TLÜ õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava.

Mida me peame silmas ületöötamise all? Kuidas defineerida ületöötamist? Kas võtta arvesse vaid ületunde või avaldub liiga intensiivselt tööle pühendumine ka muudel viisidel? Millal muutub töötamine ületöötamiseks ehk kust läheb piir? Kuidas teha vahet ajutisel suuremal töökoormusel ja kroonilisel ületöötamisel?

Lõhnameelt kiputakse teiste meeltega võrreldes vähem oluliseks pidama, kuid tegelikult on väga suur osa meie emotsioonidest ühel või teisel viisil just lõhnadega seotud. Kus puutub inimene lõhnadega esimest korda elus kokku?

Stuudios on külas lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene, kes avab kuulajatele lõhnade põneva maailma. Kristel räägib saates, kuidas ta selle teadusharuni jõudis ja milline on tema igapäevatöö.

Depressioon tõepoolest muudab inimese aju ja seda on näidanud ka erinevad rahvusvahelised uuringud. Tänaseks on ka Eestis tehtud aju-uuring, kus katsetati depressioonile iseloomulike tunnuste varajase avastamise viise ja mille põhjal kaitses TTÜ-s oma doktoritöö taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ tänane stuudiokülaline Meliva peaarst Dr. Toomas Põld.

Saates tuleb arutlusele, mida tasuks teha, et oma vaimset tervist hoida ja ajule ka pisut puhkust anda. Dr. Põld räägib kolm aastat kestnud aju elektrilainete uuringust. Sellest, miks see uuring oluline oli ja mida seejuures teada saadi.

Põneva ja hariva vestluse käigus saavad kuulajad teada, mis juhtub ajus, kui me ei anna sellele piisavalt puhkust. Lisaks, palju ja millist puhkust aju vajab? Kas ja kuidas muudavad stress ja depressioon meie aju? Mis toimub inimesega, kui tal on depressioon, ja kas depressiooni on võimalik varakult avastada?

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ tänase saate külaliseks on neljal korral Eesti Muusikaauhindadega pärjatud kaasaegse souli laulja- ja laulukirjutaja Anett Kulbin ning juttu tuleb sellest, miks inimesed vajavad oma ellu meelelahutust.

Anett räägib saatejuht Rita Rätsepale, milline roll on meelelahutusel tema elus ning kuidas ja millist meelelahutust ta ise tarbib. Lisaks, kuidas näeb ta oma rolli inimestele meelelahutust pakkudes.

Anett avab saates väga soojalt ja avatult oma töö – ja mõttemaailma telgitaguseid. Juttu tuleb esinemishirmust ja sellest, kuidas oma emotsioone peale esinemist maha laadida. Lisaks räägib Anett lavanärvist ja mis tunne on olla laval, kui teda tabab n-ö „black out“ ja ükski laulusõna enam ei meenu.

Seekordse „Vaimse tervise heaks“ saate eesmärk on tõsta teadlikkust kärgepere teemal. Taskuhäälingus jagatakse teadmisi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad paremini mõista kärgpere dünaamikat ning pakkuda tuge ja selgust kõikidele, kes soovivad samasugustes olukordades paremini hakkama saada.

Saate külaliseks on seekord pereterapeut ja mitmete menukate raamatute, sealhulgas „Kärgpere käsiraamat“, ja ka ajakirja Eesti Naine kaasautor Katrin Saali Saul. Katrinil on praktilised kogemused kärgperedega tööalaselt ja ta on ka ise kärgpere pereema.