Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ seekordse episoodi külaline on kehapsühhoterapeut Robert Randma, kes räägib lähemalt kehapsühhoteraapiast ja sellest, kust see alguse on saanud ja kuidas tema ise psühholoogina selle teraapiavormini jõudis. Lisaks ka sellest, kuidas see erineb teistest psühhoteraapiatest.

Mõned inimeste reaktsioonid ja emotsionaalsed segadused pärinevad preverbaalsest ajast ehk perioodist, mil olime alles imikud ja meil ei olnud veel kõnekeel välja kujunenud. Robert selgitabki, et kehapsühhoteraapia suur positiivne erinevus teistest lähenemistest on selle võime tegeleda probleemidega, kus kõne polnud veel välja arenenud.

Avame ka mõtet, et kas võime öelda, et keha ei unusta midagi ja kõik salvestub, isegi kui me meel näib olukorra juba lahendanud olevat või unustanud. Lisaks räägime, kui oluline on kuulata oma keha.

Eesti Naise podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral endine IT-ettevõtja ja tippjuht, täna praktiseeriv füüsikaõpetaja ja gümnaasiumiosa juht Oleg Shvaikovsky, kellega areneb välja põnev arutelu sellest, kuidas tänapäevane tehnoloogia areng ja uued õppeviisid on mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi klassiruumi õhustikku ja õpilaste arengut.

Vabariigi president Alar Karis kuulutas 25. veebruaril välja haridusprogrammi TI-hüpe 2025, mis toob tehisarul põhineva õppevara juba sel sügisel paarikümne tuhande gümnaasiumiõpilaseni Eestis. Tegemist on maailmas täiesti pretsedenditu, enneolematu ettevõtmisega, mille puhul keegi veel päris täpselt ei tea, kuhu see kõik viib, mis on omakorda tekitanud palju küsimusi ja ka hirme. Oleg on ka HTMi tehisintellekti töörühma esimees, üks TI-Hüpe algatajatest ja nõukogu liikmetest. Lisaks Haridus- ja teadusministeeriumi tehisintellekti nõukogu juht, mistõttu on just tema sobiv inimene neil teemadel rääkima.

Ilmselgelt muudab tehisintellekt täielikult õppeprotsessi. Lapsevanemad kurdavad, et noored on niigi palju ekraanides ja ka kooliasjad on ka kõik internetis. Oleg räägib saates lahti, mis edaspidi õpetamises ja õppimises muutub, ning kui oluliselt muutub tehnokraatlikus maailmas õpetaja roll. Mida tähendab ümberpööratud klassiruum? Kas edaspidi on või ei ole õpetajat klassi ette vaja?

Kuula väga põnevat ja silmiavavat episoodi! Eriti soovituslik kuulata õpetajatel ja lapsevanematel.

Eesti naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral pilatese ja tervisliku elustiili õpetaja Britt Normet, kellega tuleb juttu sellest, mis on unistamine, miks inimesed unistavad ja kas unistamine on meile ikka tegelikult ka vajalik.

Arutletakse, mis on saanud tänapäeva noorte unistamisest. Elavad nad ju maailmas, kus rõhk on saavutustel, hinnetel ja praktilisusel.

Kas ja kuidas muudavad unistused meie elusid? Kuidas unistamine aktiveerib loovuse ja motivatsiooni, aitab leida lahendusi, inspireerib mõtlema kastist välja ning käivitab tegutsemistahte?

Ilma unistusteta me ei arene, isegi väiksemad unistused viivad meid uute kogemuste ja kasvuni. Unistamine hoiab meid vaimselt elus. Saatejuht koos külalisega jagab inspireerivaid mõtteid, kuidas oma unistusi ellu viia.

Sel nädalal on taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios erinevate isiksuse tüüpide ja käitumisstiilide ekspert, treener ja raamatu “Miks inimesed ei võiks lihtsalt normaalsed olla?" autor Kaido Kubri.

Inimsuhted on igapäevase elu lahutamatu osa. Erinevate inimtüüpidega igapäevaselt hakkama saamine võib olla aga päris väsitav ja vaevaline ning seetõttu võib ka jääda tunne, et suhted on keerulised või lausa konfliktsed.

Taskuhäälingus „Vaimse tervise heaks“ on sel korral külas psühholoog ja Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa, kellega räägime vaimsest kurnatusest, märkidest, mis sellele viitavad, ning kuidas endast taas elujõud üles leida.

Vaimne kurnatus on nii keha kui vaimu kurnatus, millele tavaliselt on eelnenud pikaajaline pingutus, mis on toimetulekuvõime pannud surve all nii, et ka puhkus ei taasta enam jõudu.

Saates saame teada, millised sümptomid vaimse kurnatuse puhul esineda võivad ning kuidas erineb see tavalisest väsimusest.

Lisaks, kas vaimne kurnatus ja läbipõlemine on samad asjad või on seal ka erinevusi. Mis on üldse peamised tegurid, mis viivad inimese vaimse kurnatuseni? Kas mõni isiksuse tüüp või vanusegrupp on sellest rohkem ohustatud kui teised?

Ajakiri Eesti Naine kuulutas tänavuse märtsikuu naiste tervise kuuks ja selle puhul kutsus taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saatejuht Rita Rätsepp stuudiosse kaks ajakirjaga väga lähedalt seotud naist: tuntud ajakirjanik ja podcasti „Iga naine on lugu“ saatejuht Ingrid Peek ning ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik, kes on oma ajakirjaniku karjääri jooksul kirjutanud palju naiste heaolust ja enesearengust.

Saates räägitakse naiseks olemisest ja naiste tervisest. Saatekülalised räägivad enda isiklikest tähelepanekutest, kogemustest, märkamistest ja taipamistest. Miks on praegu oluline rääkida naiste vaimsest tervisest ja millised on tänapäeval naiste vaimse tervisega seotud väljakutsed?

Millised on tänapäeval naiste põhilised stressi- ja ärevuse allikad? Kuidas mõjutavad töö- ja eraelu tasakaal, ühiskondlikud ootused, pidev võrdlemine ja sotsiaalmeedia naiste vaimset heaolu?

Ajakiri Eesti Naine kuulutas märtsi naiste tervise kuuks ja sel puhul on ajakirjas tavapärasest rohkem just naise tervisega seotud lugusid. Nii on ka taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ märtsikuu saadete fookuseks justnimelt naiste tervis.

Märtsikuu avasaate külaliseks on naistearst, Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro, kellega saatejuht Rita Rätsepp lahkab läbi aegade suurimast Eesti naiste tervise uuringust, mille algatajaks dr Karro on. Tegemist on rahvastikupõhise läbilõikelise küsitlusuuringuga, mis on jätkuks juba kahele eelnevale sama teemat puudutavale uuringule. Uuringut viidi läbi kümne aasta pikkuste intervallidega, eelnevad neist leidsid aset 2004. ja 2014. aastal.

Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on saada ülevaade Eesti 16-59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisest (SRT) ja sellega seotud teguritest, aga uuriti ka muid tervist mõjutavaid teemasid. Kokku osales uuringus 12 456 naist.

Elame ajastul, kus inimeste närvisüsteemi võimekus muutuste kiirusega toime tulla on ammu ületatud. Vaimse tervise kriis on globaalne pandeemia. Seekordne taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episood on järjekorras juba 90! Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on AI koolitaja ja coach Priit Ilomets. Priit jagab mitmeid enda isiklike kogemusi erinevate vestlusrobotitega suhtlemisel ning sedagi, kas ja kuidas on need vestlused teda ennast aidanud.

Saates saame teada kuidas kasutatakse tehisaru vaimse tervise parandamiseks, kas AI võib kunagi asendada inimpsühholoogi ja mis jääks selle stsenaariumi järgi inimese pärusmaaks. Ka seda, kui olulised on ikkagi tegelikud sügavad ühendused inimeste vahel.

Seekordse taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episoodiga püüavad saatejuht Rita Rätsepp ning tarbimispsühholoog, õppejõud ja majandusteadlane Ivar Soone aidata kuulajatel mõista tarbimiskäitumise mõju ja psühholoogilisi mustreid. Vestluse käigus pakutakse praktilisi lahendusi, kuidas osteldes teadlikumalt käituda.

Mis see tarbimispsühholoogia täpsemalt endast kujutab? Kas see on tükkinud esile viimastel aastatel või on sel ikka juba pikemaajaline ajalugu?

Millised on peamised psühholoogilised tegurid, mis inimeste tarbimiskäitumist mõjutavad? Kui oluline roll on tarbides naudingul, ellujäämisinstinktil, ahnusel ja saamahimul? Kuidas mõjutab tarbimist eneseteadlikkus ja tarbija mina-pilt?

Tihtipeale on ületöötamist peetud normaalsuseks ja kohati räägitakse sellest lausa uhkusega. Sageli jõuavad inimesed probleemi teadvustamiseni alles siis, kui olukord on muutunud ohtlikult tõsiseks ning ületöötamine on hakanud mõjutama juba füüsilist tervist. Miks me ei märka, et me teeme liiga palju tööd? Teemat aitab saatejuht Rita Rätsepal lahti mõtestada TLÜ õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava.

Mida me peame silmas ületöötamise all? Kuidas defineerida ületöötamist? Kas võtta arvesse vaid ületunde või avaldub liiga intensiivselt tööle pühendumine ka muudel viisidel? Millal muutub töötamine ületöötamiseks ehk kust läheb piir? Kuidas teha vahet ajutisel suuremal töökoormusel ja kroonilisel ületöötamisel?