Sõna psühhopaat kõlab hirmutavalt, ent samas ka veidi köitvalt. Sageli kasutatakse seda mõistet aga liiga kergekäeliselt. Seekordse „Vaimse tervise heaks“ taskuhäälingu episood aitab kuulajail paremini mõista, kes on psühhopaat ja kuidas selliste inimestega suhelda nii, et enda vaimne tervis jääks hoituks.

Stuudios on Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud ja peaasi.ee nõustaja Avo-Rein Tereping, kes on aastaid tegelenud isiksusepsühholoogia, emotsioonide ja inimestevaheliste suhete uurimisega. Saates räägitakse psühhopaatiast nii meditsiinilisest kui ka praktilisest vaatenurgast. Arutletakse, kuidas eristada psühhopaatiat teistest isiksusehäiretest, näiteks nartsissismist, ning kuidas teha vahet psühhopaadil ja lihtsalt külmaverelisel inimesel.

Head kuulamist!

Eesti Naise taskuhääling „Vaimse tervise heaks“ toob kuulajateni värske saate, mis arutleb küsimuse üle, kuidas meditatsioon võib olla tööriist vaimse tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Saate eesmärk on avada meditatsiooni rolli tänapäeva kiires ja pingelises maailmas ning näidata, kuidas lihtsate sammudega integreerida mediteerimine igapäevaellu, et leida sisemine rahu ja tasakaal.

Stuudios on sel korral enesearengu teejuht Tiit Trofimov, kes räägib oma teekonnast meditatsioonini ja toob esile levinud hirmud ja väärarusaamad, mis sageli kaasnevad sõnaga „mediteerimine“. Pikalt vaimses maailmas tegutsenuna jagab ta kogemusi sellest, millised võivad olla inimeste äärmused vaimsel teekonnal ning miks nendesse kiputakse sattuma.

Mida teha siis, kui vanemate lahkuminek ei võta lapselt ainult kodu, vaid ka õiguse teise vanemaga suhelda? Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ 100. osa avab ausalt lapse võõrandamise teema ja küsib, miks on ühiskond selle ees silmad sulgenud.

Stuudios on ema ja lapsevanem Kaisa-Maret Metsma, kellel on selle valusa kogemusega isiklik kokkupuude, ning psühhoterapeut, koolitaja ja Kõrge Konflikti Tasemega Suhete Mediaator Grete Kald. Grete on tegelenud võõrandamise teemaga üle kuue aasta, nõustanud tuhandeid peresid ja jagab oma praktika põhjal ülevaadet olukorrast Eestis.

Saates otsime vastuseid küsimusele: kas tõesti ei kaitse siin lapsi ega vanemaid, kui lapsed on ühelt vanemalt võõrandatud? Kahjuks tuleb tõdeda, et riigi abi on minimaalne – kui üks vanem soovib koostööd ja kaitseb last, aga teine manipuleerib ja katkestab kontakti, jäävad abipalved sageli riigisüsteemis vastuseta.

Loodusest võõrandumist peetakse üheks põhjuseks, miks inimkond kannatab üha enam vaimse pinge ja üleväsimuse all. Seetõttu alustab Eesti Naise podcast „Vaimse tervise heaks“ oma neljandat hooaega just saatega, mille külaliseks tegevus- ja aiandusterapeut Käty Saluveer.

Avasaates tuleb juttu, kuidas aed võib olla koht, kus paraneb meel ja tugevneb keha.

Lahutus on keeruline ja emotsionaalne protsess, mis puudutab kogu perekonda, eriti aga lapsi. Sageli on vanematel raske leida õigeid sõnu ja käitumisviisi, et selgitada lastele peres toimuvat. Nii kutsusimegi seekordse hooaja viimases taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates külaliseks Laste Vaimse Tervise Keskuse kliinilise laste psühholoogi ja pereterapeuti Triin Kallakase.

Saates tuleb juttu, kuidas rääkida lastega lahutusest nii, et nad tunneksid end hoituna, mõistetuna ja armastatuna. Antakse nõuandeid, kuidas keerulist vestlust läbi viia ja milliseid vigu seejuures vältida. Millal ja kuidas rääkida lahutusest lapsele? Millal üldse on „õige aeg“ lapsega seda protsessi jagada? Kas lapse vanus peaks mõjutama, kuidas ja mida öelda?

Triin jagab teadmisi, kuidas selliseks vestluseks valmistuda ja kas vanemad peaksid lapsele plaanitavast lahutusest rääkima koos? Kas erinevas vanuses lapsed reageerivad saadud infole erinevalt? Millega seetõttu arvestama peaks?

Saatekülaline toob veel välja, millised on tüüpilised reaktsioonid igas vanuses ning kuidas vanem vastavalt lapse eale võiks ja peaks reageerima ning last toetama? Mida lapsed lahutuse ajal vanematelt vajavad?

Mida teha võimaliku lojaalsuskonfliktiga, manipuleerimisega, kui erinevates kodudes on erinevad reegli ja mis juhtub, kui laps võtab endale rolli, mida tema ei oska ega peagi kandma? Triin jagab, millised on tema kolm kõige olulisemat nõuannet lahku minevatele vanematele.

Saade on mõeldud kõigile, kel huvi teada saada, kuidas laste heaolu sellisel keerulisel ajal esikohale seada.

Head kuulamist!

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ seekordse episoodi külaline on kehapsühhoterapeut Robert Randma, kes räägib lähemalt kehapsühhoteraapiast ja sellest, kust see alguse on saanud ja kuidas tema ise psühholoogina selle teraapiavormini jõudis. Lisaks ka sellest, kuidas see erineb teistest psühhoteraapiatest.

Mõned inimeste reaktsioonid ja emotsionaalsed segadused pärinevad preverbaalsest ajast ehk perioodist, mil olime alles imikud ja meil ei olnud veel kõnekeel välja kujunenud. Robert selgitabki, et kehapsühhoteraapia suur positiivne erinevus teistest lähenemistest on selle võime tegeleda probleemidega, kus kõne polnud veel välja arenenud.

Avame ka mõtet, et kas võime öelda, et keha ei unusta midagi ja kõik salvestub, isegi kui me meel näib olukorra juba lahendanud olevat või unustanud. Lisaks räägime, kui oluline on kuulata oma keha.

Eesti Naise podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral endine IT-ettevõtja ja tippjuht, täna praktiseeriv füüsikaõpetaja ja gümnaasiumiosa juht Oleg Shvaikovsky, kellega areneb välja põnev arutelu sellest, kuidas tänapäevane tehnoloogia areng ja uued õppeviisid on mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi klassiruumi õhustikku ja õpilaste arengut.

Vabariigi president Alar Karis kuulutas 25. veebruaril välja haridusprogrammi TI-hüpe 2025, mis toob tehisarul põhineva õppevara juba sel sügisel paarikümne tuhande gümnaasiumiõpilaseni Eestis. Tegemist on maailmas täiesti pretsedenditu, enneolematu ettevõtmisega, mille puhul keegi veel päris täpselt ei tea, kuhu see kõik viib, mis on omakorda tekitanud palju küsimusi ja ka hirme. Oleg on ka HTMi tehisintellekti töörühma esimees, üks TI-Hüpe algatajatest ja nõukogu liikmetest. Lisaks Haridus- ja teadusministeeriumi tehisintellekti nõukogu juht, mistõttu on just tema sobiv inimene neil teemadel rääkima.

Ilmselgelt muudab tehisintellekt täielikult õppeprotsessi. Lapsevanemad kurdavad, et noored on niigi palju ekraanides ja ka kooliasjad on ka kõik internetis. Oleg räägib saates lahti, mis edaspidi õpetamises ja õppimises muutub, ning kui oluliselt muutub tehnokraatlikus maailmas õpetaja roll. Mida tähendab ümberpööratud klassiruum? Kas edaspidi on või ei ole õpetajat klassi ette vaja?

Kuula väga põnevat ja silmiavavat episoodi! Eriti soovituslik kuulata õpetajatel ja lapsevanematel.

Eesti naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral pilatese ja tervisliku elustiili õpetaja Britt Normet, kellega tuleb juttu sellest, mis on unistamine, miks inimesed unistavad ja kas unistamine on meile ikka tegelikult ka vajalik.

Arutletakse, mis on saanud tänapäeva noorte unistamisest. Elavad nad ju maailmas, kus rõhk on saavutustel, hinnetel ja praktilisusel.

Kas ja kuidas muudavad unistused meie elusid? Kuidas unistamine aktiveerib loovuse ja motivatsiooni, aitab leida lahendusi, inspireerib mõtlema kastist välja ning käivitab tegutsemistahte?

Ilma unistusteta me ei arene, isegi väiksemad unistused viivad meid uute kogemuste ja kasvuni. Unistamine hoiab meid vaimselt elus. Saatejuht koos külalisega jagab inspireerivaid mõtteid, kuidas oma unistusi ellu viia.

Sel nädalal on taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios erinevate isiksuse tüüpide ja käitumisstiilide ekspert, treener ja raamatu “Miks inimesed ei võiks lihtsalt normaalsed olla?" autor Kaido Kubri.

Inimsuhted on igapäevase elu lahutamatu osa. Erinevate inimtüüpidega igapäevaselt hakkama saamine võib olla aga päris väsitav ja vaevaline ning seetõttu võib ka jääda tunne, et suhted on keerulised või lausa konfliktsed.

Taskuhäälingus „Vaimse tervise heaks“ on sel korral külas psühholoog ja Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa, kellega räägime vaimsest kurnatusest, märkidest, mis sellele viitavad, ning kuidas endast taas elujõud üles leida.

Vaimne kurnatus on nii keha kui vaimu kurnatus, millele tavaliselt on eelnenud pikaajaline pingutus, mis on toimetulekuvõime pannud surve all nii, et ka puhkus ei taasta enam jõudu.

Saates saame teada, millised sümptomid vaimse kurnatuse puhul esineda võivad ning kuidas erineb see tavalisest väsimusest.

Lisaks, kas vaimne kurnatus ja läbipõlemine on samad asjad või on seal ka erinevusi. Mis on üldse peamised tegurid, mis viivad inimese vaimse kurnatuseni? Kas mõni isiksuse tüüp või vanusegrupp on sellest rohkem ohustatud kui teised?