Kas käitud juhtidega või mõne teise sinu jaoks autoriteetse seltskonna ees teisiti? Kas pelgad autoriteeti? Kuidas selles hirmust läbi astuda, mis on selle hirmu taga ja kuidas teha reeglite sees enda jaoks uusi valikuid - need on seekordsed teemad.

Võtame sel korral ette Platoni käsitluse juhtimise ja võimu teemadest. Viskame õhku filosoofilise, aga väga praktilise küsimuse sellest, et kas need, kes ihaldavad võimu, sobivad üldse võimu kandma. Kas nad kannavad võimu välja? Mis on üldse võim?

Enesearengumaailmas on näha, et mehi ja naisi kõnetavad pisut erinevad teemad ja asutakse ennast tundma õppima erinevatel motiividel. Mis need on? Räägime ka sellest kuidas mehed meeste grupis saavad jõuda enesekindlama ennastjuhtiva sisemise liidrini.

Millised on klassikalised viisid kuidas väga enesekeskse juhiga toime tulla? Podcasti teises pooles jõuame ka kasudeni, mida sellise inimesega koostööst saab. Arutleme ka selle üle, et mida säärane diagnoosimine üldse annab meile ja kas see on asi, mida teha - diagnoosimine pole küsimus viisakusest ja mitteviisakusest, vaid vastutusest ja mittevastutusest.

Räägime sellisest kahest äärmusest nagu õppimise pelgus või sõltuvus õppimisest. Et pidevalt konkurentsivõimeline olla, tuleb muudkui õppida. Aga kas õppides laseme minna ka vanal, või kanname endiselt edasi vanu mõtteid ja konseptsioone ning paname süsteemi lihtsalt uut infot juurde. Ehk sel põhjusel tahetaksegi vähem õppida? Aga miks kukutakse vahel õppimissõltuvusse?

Räägime teaduse ja spirituaalsuse vastandusest ja ühendamisest. Ivar annab esimestest mõtetest ülevaate, et mida koges Oxfordis transpersonaalse psühholoogi konverentsil. Toome ka paar praktilist harjutust, mida organisatsioonides kasutada, et vaada oma toimetamisi kõrvalt. Olgu siis spirituaalselt või mittespirituaalselt.

Räägime sellest, et kuidas mõnikord tugeva juhipotentsiaaliga inimesed ei taha võtta juhi rolli, sest see on tema jaoks kaotanud tähenduse ja sisu. Tõdeme, et üks olulisemaid juhi küpsuse näitajaid võib olla võimekus näha teisi inimesi võimekamana kui nad ehk ise arvavad end olevat. Kuid lõpuks oled sa mõju ikka vaid oma olemisega, mitte tegemisega.

Uskumustega töö on saanud populaarseks enesearenguteemaks. Kas sellega võib ka liiale minna?

Võtame kuulaja soovitusel ette teema nimega värbamine. Jõuame selleni, et sõjaväest tulev värbamise mõiste võib tuua äriorganisatsioonidesse probleeme. Ehk peaks värbamine olema hoopis kaasamine, mis loob meeldiva kogemuse kõigile osapooltele? Ehk peaks väärtuspõhine värbamine olema hoopis uskumustepõhine värbamine?

Mida tähendab töötama? Kas 8 tundi peaks olema kohustused kellegi teise jaoks või võiks ka see aeg olla iseenda jaoks? Räägime ülekvalifitseeritud töötajast, kellel on lihtsalt kogemuste üleküllus ja kellel oleks ehk hea hakata ajama mõnd uut liini oma elus?