Äripäeva raadio

Ametnike kriminaalkorras karistamine toimingupiirangu rikkumise eest võiks lõppeda, leiavad advokaadid. Justiitsminister Raivo Aeg peab seda halvaks mõtteks.

Seda meelt on Lextali vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Kristi Rande. „Eestis on isikute karistatuse aste väga kõrge,“ märkis vandeadvokaat Kristi Rande saates "Poliitikute töölaud", tuues näiteks statistika 2013. aastast, mille järgi iga teise inimese nimi seisis karistusregistris. „See devalveerib karistusõigust, kui iga tegu on kuritegu, siis mingi hetk inimesed kehitavadki õlgu. Kui vähemtähtsad kuriteod kaotada, jääb ressurssi tegeleda olulisemate kuritegudega.“

Justiitsminister Raivo Aegi häiris Rande retoorika. „Mul on vaja jälle väike täpsustus teha,“ sõnas ta. „Karistusregistris on sees ka väärteod, mida on oluliselt rohkem kui kuritegusid, nii et ei tohiks öelda, et iga teine inimene on kriminaalkorras karistatud. See ei tähenda, et ühiskond oleks ülekriminaliseeritud.“

Rande vaidles Aegile vastu. „Seda ma ei öelnudki. Ütlesin, et iga teine inimene on kantud karistusregistrisse,“ ütles Rande.

„Aga ärme seo neid kriminaalasjadega,“ kostis Aeg.

Saatest kuuleb lähemalt, milliseid plusse ja miinuseid Kristi Rande ja Raivo Aeg näevad Oliver Nääsi ettepanekus.

Ametnike kriminaalkorras karistamine toimingupiirangu rikkumise eest võiks lõppeda, leiavad advokaadid. Justiitsminister Raivo Aeg peab seda halvaks mõtteks.

Seda meelt on Lextali vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Kristi Rande. „Eestis on isikute karistatuse aste väga kõrge,“ märkis vandeadvokaat Kristi Rande saates "Poliitikute töölaud", tuues näiteks statistika 2013. aastast, mille järgi iga teise inimese nimi seisis karistusregistris. „See devalveerib karistusõigust, kui iga tegu on kuritegu, siis mingi hetk inimesed kehitavadki õlgu. Kui vähemtähtsad kuriteod kaotada, jääb ressurssi tegeleda olulisemate kuritegudega.“

Justiitsminister Raivo Aegi häiris Rande retoorika. „Mul on vaja jälle väike täpsustus teha,“ sõnas ta. „Karistusregistris on sees ka väärteod, mida on oluliselt rohkem kui kuritegusid, nii et ei tohiks öelda, et iga teine inimene on kriminaalkorras karistatud. See ei tähenda, et ühiskond oleks ülekriminaliseeritud.“

Rande vaidles Aegile vastu. „Seda ma ei öelnudki. Ütlesin, et iga teine inimene on kantud karistusregistrisse,“ ütles Rande.

„Aga ärme seo neid kriminaalasjadega,“ kostis Aeg.

Saatest kuuleb lähemalt, milliseid plusse ja miinuseid Kristi Rande ja Raivo Aeg näevad Oliver Nääsi ettepanekus.

Kuid just nii lapsed end sageli tunnevad, kui vanemad neile toimuvat piisavalt ei selgita. OÜ Perekonsultatsioonid psühholoogi ja pereterapeudi Kadri Järv-Mändoja sõnul vajavad lapsed, et vanemad räägiks neile toimuva kohta võimalikult kohe, et õhku ei jääks nii-öelda lõpetamata teemasid.

Näiteks võib laps, kelle vanemad lahutavad või kel on kodus muid valusaid olukordi, pinge maandamiseks hakata halvasti käituma ja keelduma näiteks kooli minemast. Lapsed vajavad aktsepteerivat tähelepanu, tõelist kontakti, koostegemisi ja -olemisi oma vanematega.

Kadri Järv-Mändoja pidas tervisesaates taasesitatava ettekande "Laps ja lahutus" 20. veebruaril Meditsiiniuudiste korraldatud vaimse tervise konverentsil.

Saadet toetab Teva.

Kuid just nii lapsed end sageli tunnevad, kui vanemad neile toimuvat piisavalt ei selgita. OÜ Perekonsultatsioonid psühholoogi ja pereterapeudi Kadri Järv-Mändoja sõnul vajavad lapsed, et vanemad räägiks neile toimuva kohta võimalikult kohe, et õhku ei jääks nii-öelda lõpetamata teemasid.

Näiteks võib laps, kelle vanemad lahutavad või kel on kodus muid valusaid olukordi, pinge maandamiseks hakata halvasti käituma ja keelduma näiteks kooli minemast. Lapsed vajavad aktsepteerivat tähelepanu, tõelist kontakti, koostegemisi ja -olemisi oma vanematega.

Kadri Järv-Mändoja pidas tervisesaates taasesitatava ettekande "Laps ja lahutus" 20. veebruaril Meditsiiniuudiste korraldatud vaimse tervise konverentsil.

Saadet toetab Teva.

Saates kuuleb, kuidas võlausaldaja saab ennast kaitsta võlgniku pankroti puhul? Kuidas saavutada seda, et võlausaldaja nõue rahudatakse esimeste seas? Millised on võlausaldaja võimalused oma võlg kätte saada välisriigi ettevõttest? Kas immateriaalsel varal on pankrotipesas mingit sisulist väärtust?

Stuudios on advokaadibüroo Eversheds, Sutherland, Ots & Co vandeadvokaat ja partner Tarmo Repp ning saatejuht Hando Sinisalu. Räägime pankrotist, saneerimisest ja ettevõtte likvideerimisest.

Saatejuht on Hando Sinisalu.

Saates kuuleb, kuidas võlausaldaja saab ennast kaitsta võlgniku pankroti puhul? Kuidas saavutada seda, et võlausaldaja nõue rahudatakse esimeste seas? Millised on võlausaldaja võimalused oma võlg kätte saada välisriigi ettevõttest? Kas immateriaalsel varal on pankrotipesas mingit sisulist väärtust?

Stuudios on advokaadibüroo Eversheds, Sutherland, Ots & Co vandeadvokaat ja partner Tarmo Repp ning saatejuht Hando Sinisalu. Räägime pankrotist, saneerimisest ja ettevõtte likvideerimisest.

Saatejuht on Hando Sinisalu.

Kvartalisaade „Korras kinnisvara täna-homme“ võtab seekord kõneks IT-lahendused kinnisvara korrashoius.

Saate esimeses pooles on mikrofonide taga haldusfirma esindajana City Haldus OÜ juhatuse liige Heikki Lind ning korteriühistutele mõeldud platvormi KORTO arendaja Tarkvaralabor OÜ esindaja Rain Eensaar ning nutikodude arendusettevõtte Techno Life juhatuse liige Kuuno Lotamõis. Juttu tuleb sellest, mida ühistud tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmisest võidavad, kui altid ollakse neid kasutama ja miks haldusfirmad IT võidukäiku tervitavad.

Teises pooles tulevad stuudiosse digisüsteemidele üle läinud korrashoiufirma Ermeesia juhatuse liige Priit Laug, ärikinnisvara teenusepakkuja BPT Real Estate tegevjuht Janek Hintsov ja rohkem kui 20-aastase kogemusega kinnisvara korrashoiu IT lahenduste pakkuja Reminet asutaja Kaia Kirs. Ka siin keskendutakse IT abile hoone haldamises ja hoolduses ning arutletakse, miks on kõik need uued võimalused kinnisvara korrashoidu nii aeglaselt kasutusele tulnud.

Saadet juhib Kristi Kool. Saadet toetab Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit.

Kvartalisaade „Korras kinnisvara täna-homme“ võtab seekord kõneks IT-lahendused kinnisvara korrashoius.

Saate esimeses pooles on mikrofonide taga haldusfirma esindajana City Haldus OÜ juhatuse liige Heikki Lind ning korteriühistutele mõeldud platvormi KORTO arendaja Tarkvaralabor OÜ esindaja Rain Eensaar ning nutikodude arendusettevõtte Techno Life juhatuse liige Kuuno Lotamõis. Juttu tuleb sellest, mida ühistud tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmisest võidavad, kui altid ollakse neid kasutama ja miks haldusfirmad IT võidukäiku tervitavad.

Teises pooles tulevad stuudiosse digisüsteemidele üle läinud korrashoiufirma Ermeesia juhatuse liige Priit Laug, ärikinnisvara teenusepakkuja BPT Real Estate tegevjuht Janek Hintsov ja rohkem kui 20-aastase kogemusega kinnisvara korrashoiu IT lahenduste pakkuja Reminet asutaja Kaia Kirs. Ka siin keskendutakse IT abile hoone haldamises ja hoolduses ning arutletakse, miks on kõik need uued võimalused kinnisvara korrashoidu nii aeglaselt kasutusele tulnud.

Saadet juhib Kristi Kool. Saadet toetab Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit.

Saate fookuses on kodulaenud ja oma kogemust hiljuti pankadest pakkumise küsimisel ning lõpuks ka laenu võtmisel jagab investor Joonatan Uusväli. Saatest selgub ka, kuidas laenu taotleda, milleks kodulaenu kasutada võib ning kas intressimäärad võiksid nulli langeda, seda selgitab Luminori laenutoodete juht Martin Malinovski.

Lisaks annab Luminori peaökonomist Tõnu Palm ülevaate sellest, milline saab olema koroonaviiruse ja selle järelmite mõju majandusele.

Saatejuht on Paavo Siimann.

Saate fookuses on kodulaenud ja oma kogemust hiljuti pankadest pakkumise küsimisel ning lõpuks ka laenu võtmisel jagab investor Joonatan Uusväli. Saatest selgub ka, kuidas laenu taotleda, milleks kodulaenu kasutada võib ning kas intressimäärad võiksid nulli langeda, seda selgitab Luminori laenutoodete juht Martin Malinovski.

Lisaks annab Luminori peaökonomist Tõnu Palm ülevaate sellest, milline saab olema koroonaviiruse ja selle järelmite mõju majandusele.

Saatejuht on Paavo Siimann.