Äripäeva raadio

Imelise Teaduse saates tuleb juttu tuleviku elektrivõrgust ja ühest ammuilma siinmail elavast linnust, kes tänavu erilise tähelepanu all on.

Teisisõnu räägime esmalt professor Argo Rosinaga TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudist virtuaalsetest elektrijaamadest, ilma milleta tulevikus, kus pisikesi rohelisi elektritootjaid on aina rohkem ja rohkem, me ilmselt hakkama ei saa. Virtuaalsed elektrijaamad (VEJ või inglise keeles Virtual Power Plant ehk VPP) ise elektrit otseselt ei tooda, kuid aitavad aina keerukamaks muutuvas „elektripildis“ elektrivarustust efektiivsemalt jaotada, toimides justkui liikluskorraldajatena. Nende virtuaaljaamade arendamiseks asutatakse nüüd TalTechi juures spetsiaalne labor.

Saate teises osas teeme juttu aga toreda nime ja uhke välimusega tänavusest aasta linnust – selleks on tuttpütt. Selle linnu elu ja tema askeldamised teeb läbi raadioeetri tuttavamaks Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots.

Saatejuht on Madis Aesma.

Imelise Teaduse saates tuleb juttu tuleviku elektrivõrgust ja ühest ammuilma siinmail elavast linnust, kes tänavu erilise tähelepanu all on.

Teisisõnu räägime esmalt professor Argo Rosinaga TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudist virtuaalsetest elektrijaamadest, ilma milleta tulevikus, kus pisikesi rohelisi elektritootjaid on aina rohkem ja rohkem, me ilmselt hakkama ei saa. Virtuaalsed elektrijaamad (VEJ või inglise keeles Virtual Power Plant ehk VPP) ise elektrit otseselt ei tooda, kuid aitavad aina keerukamaks muutuvas „elektripildis“ elektrivarustust efektiivsemalt jaotada, toimides justkui liikluskorraldajatena. Nende virtuaaljaamade arendamiseks asutatakse nüüd TalTechi juures spetsiaalne labor.

Saate teises osas teeme juttu aga toreda nime ja uhke välimusega tänavusest aasta linnust – selleks on tuttpütt. Selle linnu elu ja tema askeldamised teeb läbi raadioeetri tuttavamaks Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots.

Saatejuht on Madis Aesma.

Nõupidamisteruume müüv Silen Space on oma toodangu turustamisel, hoolimata lühikesest tegutsemisajast, olnud väga edukas. Võtmefaktoriteks on konkurentidest eristuv toode ja selgelt paika pandud turundusstrateegia.

Seekordses Äripäeva Raadio saates "Eetris on turundusuudised" on külas Silen Space juht Endrus Arge ja Goal Marketing loovjuht Marko Saue ning juttu tuleb Silen Space näitel eksporditurgudele laienemisest ja kuidas teha reklaami väljaspool Eestit. Saatejuht on Uku Nurk.

Nõupidamisteruume müüv Silen Space on oma toodangu turustamisel, hoolimata lühikesest tegutsemisajast, olnud väga edukas. Võtmefaktoriteks on konkurentidest eristuv toode ja selgelt paika pandud turundusstrateegia.

Seekordses Äripäeva Raadio saates "Eetris on turundusuudised" on külas Silen Space juht Endrus Arge ja Goal Marketing loovjuht Marko Saue ning juttu tuleb Silen Space näitel eksporditurgudele laienemisest ja kuidas teha reklaami väljaspool Eestit. Saatejuht on Uku Nurk.

Mis iseloomustab arhitekti haridust? Kuidas tööd arhitektini tulevad? Millistele väärtustele rõhutakse arhitektuuribüroos PLUSS? Kuidas Eesti Baltimaade liidriks mängida? Mida linnale kasulikku saaks tänase rahakotiga kohe ära ehitada?

Nendele küsimustele vastab arhitektuuribüroo PLUSS juhtivarhitekt ja partner Indrek Allmann.

Küsib Andres Panksepp.

Mis iseloomustab arhitekti haridust? Kuidas tööd arhitektini tulevad? Millistele väärtustele rõhutakse arhitektuuribüroos PLUSS? Kuidas Eesti Baltimaade liidriks mängida? Mida linnale kasulikku saaks tänase rahakotiga kohe ära ehitada?

Nendele küsimustele vastab arhitektuuribüroo PLUSS juhtivarhitekt ja partner Indrek Allmann.

Küsib Andres Panksepp.

See, et kodulaenud on valdavalt seotud 6 kuu euriboriga, on puhtalt ajaloo rudiment, rääkis Luminor panga juht Erkki Raasuke saates „Kuum tool“.

Praegune süsteem pärineb Raasukese sõnul 1996. aastast ehk ajast, mil Hansapank sõlmis esimese välislaenulepingu Euroopa Arengupangaga, kus laenati Saksa markasid ning mis oli esimene pikaajaline raha, mis tuli Eesti pangandusse. See oli ka algus esimeste kodulaenude andmiseks, aga kuna raha anti Saksa markades ja see oli hinnastatud üle 6 kuu Saksa marga euribori, siis sealt see süsteem pärineb.

“See on jabur, kui inimesed maksavad intressi ühe kuu põhiselt iga kuu tagant, siis tegelikult ka muutuv intressimäär peaks olema kõikide praktikate järgi ühe kuu oma, mitte kuue kuu oma. Tegemist on sissejuurdunud väga vana rudimendiga, millel tänase eluga pole 15 aastat mingit pistmist olnud,“ rääkis Raasuke ning lisas, et sellest sai turu standard ning hoolimata katsetest muuta pole see seni õnnestunud.

LHV Panga ja Pangaliidu juht Erki Kilu lisas, et laenutoodete erinevus on ka üks põhjus, miks võib näha kodulaene mujal tunduvalt soodsama määraga. Ta lisas, et need päevad, kus sai alla 1% eluasemelaenu, ei tule mitte kunagi tagasi, vähemalt lähitulevikus.

Raasuke lisas, et põhjuseid on palju, miks intressimäärad Eestis on kõrgemad võrreldes teiste Euroopa riikidega: küsimus on rahastamise hinnas, riskiprofiilis, laenude väljaandmisega antud kuludes ning samuti konkurentsiolukorras.

„Ma ei ole kindel, et maksame kallimat hinda, sest see hind on just siin Eestis ja eelkõige Tallinnas. See meie turg pole sama, mis Soomes, Saksamaal või Prantsusmaal,“ sõnas ta. „See pole asi, mida saaks administratiivselt paika panna.“

Seda, millised plaanid on LHV-l ja Luminoril kodulaenuturul tegutsemisel, rääkisid Kilu ja Raasuke saates pikemalt. Samuti kõnelesime sellest, mis muutusi võiks kodulaenude väljastamisel ette võtta, mille taga need seisavad ning kas peaks koroonaviiruse valguses valmistuma kriisiks.

See, et kodulaenud on valdavalt seotud 6 kuu euriboriga, on puhtalt ajaloo rudiment, rääkis Luminor panga juht Erkki Raasuke saates „Kuum tool“.

Praegune süsteem pärineb Raasukese sõnul 1996. aastast ehk ajast, mil Hansapank sõlmis esimese välislaenulepingu Euroopa Arengupangaga, kus laenati Saksa markasid ning mis oli esimene pikaajaline raha, mis tuli Eesti pangandusse. See oli ka algus esimeste kodulaenude andmiseks, aga kuna raha anti Saksa markades ja see oli hinnastatud üle 6 kuu Saksa marga euribori, siis sealt see süsteem pärineb.

“See on jabur, kui inimesed maksavad intressi ühe kuu põhiselt iga kuu tagant, siis tegelikult ka muutuv intressimäär peaks olema kõikide praktikate järgi ühe kuu oma, mitte kuue kuu oma. Tegemist on sissejuurdunud väga vana rudimendiga, millel tänase eluga pole 15 aastat mingit pistmist olnud,“ rääkis Raasuke ning lisas, et sellest sai turu standard ning hoolimata katsetest muuta pole see seni õnnestunud.

LHV Panga ja Pangaliidu juht Erki Kilu lisas, et laenutoodete erinevus on ka üks põhjus, miks võib näha kodulaene mujal tunduvalt soodsama määraga. Ta lisas, et need päevad, kus sai alla 1% eluasemelaenu, ei tule mitte kunagi tagasi, vähemalt lähitulevikus.

Raasuke lisas, et põhjuseid on palju, miks intressimäärad Eestis on kõrgemad võrreldes teiste Euroopa riikidega: küsimus on rahastamise hinnas, riskiprofiilis, laenude väljaandmisega antud kuludes ning samuti konkurentsiolukorras.

„Ma ei ole kindel, et maksame kallimat hinda, sest see hind on just siin Eestis ja eelkõige Tallinnas. See meie turg pole sama, mis Soomes, Saksamaal või Prantsusmaal,“ sõnas ta. „See pole asi, mida saaks administratiivselt paika panna.“

Seda, millised plaanid on LHV-l ja Luminoril kodulaenuturul tegutsemisel, rääkisid Kilu ja Raasuke saates pikemalt. Samuti kõnelesime sellest, mis muutusi võiks kodulaenude väljastamisel ette võtta, mille taga need seisavad ning kas peaks koroonaviiruse valguses valmistuma kriisiks.

Keskendume tööstusettevõtteid teenindavale ettevõttele Alas-Kuul AS ja kutseharidusele. Stuudios on külas Alas-Kuuli keevitus- ja plasmalõikeseadmete müügijuht Andres Metsmaker, kellega on juttu nii ettevõttest, konkurentsist, turuolukorrast, tööjõupõuast ja paljust muust. Saates arutletakse ka selle üle, kuidas noori kutseharidusele lähemale tuua.

Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.

Keskendume tööstusettevõtteid teenindavale ettevõttele Alas-Kuul AS ja kutseharidusele. Stuudios on külas Alas-Kuuli keevitus- ja plasmalõikeseadmete müügijuht Andres Metsmaker, kellega on juttu nii ettevõttest, konkurentsist, turuolukorrast, tööjõupõuast ja paljust muust. Saates arutletakse ka selle üle, kuidas noori kutseharidusele lähemale tuua.

Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.