Äripäeva raadio

Tänapäeva kiires maailmas on üha raskem korraldada oma elu nii, et jätkuks aega kõigeks vajalikuks ja meeldivaks. Kas ja kuidas on teadlikuma ajaplaneerimisega võimalik jõuda rohkem nii teha kui ka puhata?

Saatekülaline, koolitaja ja ajajuhtimise asjatundja Ardo Reinsalu ütleb, et ajajuhtimises on mudelipõhine lähenemine oma aja ära elanud ja ajajuhtimist tuleks võtta sisulistele teadmistele ja käitumisteadusele tuginedes. Saates räägitakse nii sotsiaalmeediast, rööprähklemisest kui ka töökeskkonna kavandamisest. Samuti hommiku- ja õhtuinimestest, päevarütmist ja sellest tulenevast planeerimisest. Uuritakse, millal on kasulik olla esimene ja millal viimane, mida tuleks teha hommiku- ja mida õhtupoole ning kuidas saada lahti asjade edasilükkamisest.

Räägitakse ka värskelt eesti keeles ilmunud Daniel Pinki raamatust „Millal“.

Saatejuht on Signe Rummo.

Seekordses Äripäeva raadiosaates „Arvude taga“ vaatasime otsa tööturu III kvartali näitajatele, millest selgub, et tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes ja eraldi äramärkimist väärib see, et vanemaealiste aktiivsus tööturul on selle sajandi kõrgeim. Uurisime, kuhu suunas triivib tööturg, kui arvestada muuhulgas selliseid tegureid nagu elanikkonna vananemine, paindlike ja osaajaga töövormide ning mikroettevõtluse osakaalu suurenemine. Külas olid Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna analüütik Eveli Voolens ja Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Saadet juhtis Liis Amor.

Saade valmib koostöös Statistikaametiga.

Ettevõtete laenukapitali kaasamise hind tõotab kasvada, kuid investeeringute tegemiseks jätkuvad siiski pigem head ajad. Sedasi tõdesid külalised saates "Finantsuudised fookuses", kus kõnelesime olukorrast ettevõtete investeerimismaastikul.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm lausus, et arvestades seda, et Eesti majandus on kiirelt arenev, siis vajaksime rohkem investeeringuid. Muidu võib see hiljem hakata valusalt kätte maksma. "Kui vaatame pikemat ajahorisonti, siis Eesti majanduse investeeringute maht kokku – kui võtta ettevõtete ja riigi investeeringuid -, on natuke rohkem kui 22% SKT-st. See tase ei ole rahuldav Euroopa mõttes.“ Palm märkis, et konkurentsivõimelisuseks võiks see näitaja olla paari protsendi võrra kõrgemal.

Era- ja riskikapitaliettevõtte BaltCapi partner Kristjan Kalda täiendas, et eelkõige vajaks rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevus. "Siin on investeeringute mahajäämus selgelt kõige suurem võrreldes arenenud Euroopa riikidega.“

Kalda sõnul peegeldab olukorda kasvõi see, et firmadel pole tihtilugu isegi teadus- ja arenduseelarveid ning seega ei mõõdeta sellealast panust. „Siin on suur maa ära käia."

Luminori korporatiivpanganduse juht Silver Kuus lisas, et viimaste aastate soodsad finantseerimistingimused on mõnevõrra mööda lastud. "Kui baasintressid hakkavad ka mõne aja pärast liikuma ning kui kolm-neli aastat edasi vaadata, siis ilmselt peaksid ettevõtjad arvestama oma plaanides, et see rahastamise hind kogukuluna ei jää sinna kahe-kolme protsendi vahele, vaid võib olla nelja või viie protsendi peal. Sellel on kindlasti mingi mõju investeerimisaktiivsusele ja võib-olla mitte siis positiivne," sõnas Kuus saates.

Samas leidsid saatekülalised, et viimastel aastatel on ka olnud mitmeid positiivseid ilminguid - näiteks on muutunud Eesti kuvand atraktiivsemaks, tehinguturg on olnud aktiivne ning üha rohkem on suudetud kaasata kapitali uutelt turgudelt. Täpsemalt kuuleb juba saatest, saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Luminor.

Kolmapäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõneleme Euroopa Liidu 2020. aastaks jäätmete ringlusse võtmise eesmärkidest ja eelmisel kuul Eestile Euroopa komisjoni tehtud hoiatustrahvist.

Millised samme Eestile soovitatakse, et suurendada jäätmete ringlusse võtmist materjalina? Mida turuosalised selleks tegema peavad? Mida on seadustes selleks vaja muuta? Kes jääb toetustest ilma? Külas on Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

Mõned päevad tagasi räägiti ka Eesti meediakanalites Hiina e-kaubanduse lipulaeva Alibaba müügirekorditest. Esmaspäeval toimus Euroopa Liidus e-smaspäev ja peagi on oodata uudiseid nii mustast reedest kui ka küberesmaspäevast. Sõltumata riigist, kuupäevast ja nimest on nendel päevadel vähemalt üks ühine selge joon: need on (sageli müügirekordeid purustavad) ostlemise "peod", mis haaravad miljonite meeli.

Mida need päevad tegelikult tähendavad, kust need alguse on saanud, kuidas Eestit mõjutavad ja millised on siinsete ostupäevade erinevused muust maailmast? Külas on Telia jaekaubanduse võrgujuht Katre Liibergi.

Läti start-up-ettevõte elektrikartide tootja Blue Shock Race otsustas Eestis käivitada oma kampaania Fundwise'i platvormi kaudu.Kõneleme sellest, mis on ettevõtte eesmärgid ja plaanid. Stuudios on külas Fundwise'i müügijuht Marko Müürisepp.

Hommikuprogrammis on stuudios Alyona Stadnik ja Kaspar Allik.

Äripäeva TOPi saates on külalisteks Metaprint AS juhatuse liige Martti Lemendik, Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu ja audiitorettevõte KPMG auditi osakonna manager Ilja Fenenko. Sektori ettevõtete mahud on tõusnud, kuid kasuminumbrid vähenevad palgaralli ja aktsiisidest tingitud kulude tõttu. Suureks probleemiks on vähene noorte töötajate pealekasv ja kutsehariduse ebapiisavus. Sektori toodangust enamus eksporditakse välja. Et need tendentsid jätkuksid, peaks valitsusel olema jätkusuutlik plaan, kuidas tööstusettevõtete arengut toetada. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Saates räägime ROI müügijuhi Raido Seppamiga ärikingitustest üldse, erinevatest otstarvetest ja ka sellest, kuidas peaks ärikingitust tellima. Saatest jääb kõlama sõnum, et ärikingitus on investeering selle saajasse. Saatejuht on Uku Nurk.

Saadet toetab ROI.

Börsikauplemise teemal arutlevad SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, kaupleja ning raamatu „Aktsiamänguri pihtimus“ toimetaja Aivar Õepa, ettevõtja ja endine päevakaupleja Lauri Meidla ning päevakaupleja Ivar Mägi.

Saade on salvestatud augustis toimunud "Aktsiamänguri pihtimus" raamatuesitlusel.

Teisipäevases raadiohommikus tuleb muuhulgas juttu töötuskindlustuse süsteemi muutmisest ja sotsiaalmaksu laest.

Stuudios on sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ja Aivar Hundimägi.

Hommikut veavad saatejuht Meelis Mandel ja uudistetoimetaja Kaspar Allik.

„Lavajutud“ on salvestatud majanduskonverentsil „Äriplaan 2019“. Saate esimeses pooles esineb Markus Villig. Ta on transpordiplatvormi Taxify asutaja ning tegevjuht. 2018. aastal valis ajakiri Forbes Villigi Euroopa tehnoloogiasektori alla 30aastaste mõjukaimate persoonide hulka. Villigi sõnul vajab Euroopa noori ettevõtjaid, sest iga tööstusharu muutub järgmise kümne aasta jooksul tehnoloogiasektoriks.

Teises saatepooles kõneleb tööstusettevõtte Harmet OÜ juht ja üks omanikke Toomas Kalev. Äripäeva tööstusettevõtete edetabelit troonivat Harmet OÜ-d iseloomustavad selged sihid, julged sammud ja võimekus kiirelt reageerida. Harmeti juhatuse esimehe Toomas Kalevi sõnul on ettevõte olnud kogu oma 26-aastase tegevusaja jooksul pidevas arengus ja see on plaanis ka järgmistel aastatel.

Saates teeme juttu tootmisest väljaspool Harjumaad. Teemat lahkavad Paide külje all tegutseva metallitööstuse Jalax ASi juhatuse liige Peeter Allik ja tegevjuht Tanel Press.

Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetab Radius Machining.