Äripäeva raadio

Karjääri lastele eelistanu pensionit ei peaks kinni maksma teiste inimeste lapsed - just selle põhimõtte alusel on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sidunud oma majandusprogrammis tulumaksu suuruse laste arvuga ning plaanib alates teisest lapsest hakata arvestama lapsevanematele tööstaaži.

Saates tuleb vaatluse alla Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna majandusprogramm, mis näeb veel ette käibemaksu langetuse, erisoodustusmaksuga seonduva pehmendamise, automaksu kehtestamise ettevõtetele, aktsiiside tagasipööramise, kui ka tulumaksumäära sidumise laste arvuga.

Üle ega ümber ei saa me ka EKRE plaanist peatada Rail Balticu projekt.

Stuudios kommenteerivad teemat riigikogu liige Martin Helme EKREst ning Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Saadet juhib Indrek Mäe

Tallinna Teede ASi juhatuse esimees Jüri Läll räägib ligi 40 miljoni eurose käibega teedeehitaja edu saladustest ja õigete otsuste tagamaadest. Küsime ka, kas ja kui head on Eesti teed ning mida oleks vaja muuta, et teid paremini ehitada.

Saatejuht on Lauri Leet.

Kui soovida kodu osta, siis järgmist kriisi ootama ei pea, leidis EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas. Ühtlasi rääkis ta EfTENi värskest fondist ning olukorrast ärikinnisvara turul.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets võttis kokku Brexiti kõneluste arengud. Blogi dividendinvestor.ee eestvedaja ja endine Danske pensionifondide juht Märten Kress rääkis, milliseid eeliseid annavad dividendiaktsiad ja ETF-id.

Viljabörsil kauplemisest ning börside võimalustest põllumajanduse riskide maandamisel rääkis Mudasilla talu peremees ning Valgamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Kalle Kits.

Saatejuhid on Kaspar Allik ja Juhan Lang.

Sel korral oli teemaks ettevõtjate ja teadlaste koostöö - kuidas kasutada teadlaste tööd ära oma organisatsioonides ja selleks loodud platvormist ADAPTER.

Saates toodi ka näide, kus ettevõte ja teadlane said projekti valmis ühe õhtuga, eelnevalt oli ettevõte lahenduse nimel aastaid vaeva näinud.

Tallinna Ülikoolis on 1. novembril toimumas ka koostööfestival "Õigel ajal õiges kohas", mis viib omavahel kokku ettevõtjad ja ülikooli teadlased.

Stuudios olid külas Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi tarkvaratehnika lektor Jaagup Kippar ja Elektrimasinad OÜ müügijuht Kalev Lehiste, kel on parasjagu töös projekt, milleni on jõutud just läbi ADAPTERi. Ka oli külas Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia juhataja ja festivali "Õigel ajal õiges kohas" korraldaja Katrin Männik.

Saatejuht Liis Amor.

Kuidas on võimalik ühel väiksel ettevõttel eksporti teha

Disainer Kairi Kuuskor Äripäeva Raadios räägib, kuidas maakaarte ja reisiteemalisi plakateid tootev, disainibüroost välja kasvanud ettevõte Bold Tuesday oma äri üle piiride laiendanud on. Nišš: minimalistliku disaini armastajad reisisellid. Küsimusi küsib Hando Sinisalu.

Kairi Kuuskor räägib 20. novembril Best Marketingi seminaril "Sihtimine ja segmenteerimine turunduses", kuidas leida oma tootele õige sihtgrupp laiast maailmast.

Räägime, kui kõrgele võib kasvada kütuse hind, kuidas tanklates hinnad korraga tõusevad, kas ja millist efekti võiks anda aktsiisi langetamine, millal läheb Eesti üle uuele kütuse tähistamise standardile ning alternatiivsetest kütustest. Stuudios on Rein Vaks (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert) ja Alan Vaht (Alexela Oil juhatuse liige).

Saatejuht Tõnu Tramm.

Saadet toetab Škoda.

Seekord on teemaks uus kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS), teisisõnu talumiskohustus sundvalduse seadmise teel. Mida see endast täpsemalt kujutab, mida peavad teadma maaomanikud, kui nende kinnistu territooriumil jooksevad läbi erinevad maa-alused vee-, gaasi-, kütte- ja muud trassid? Sellest kõnelevad advokaadibüroo Triniti partner Ramil Pärdi ja advokaat Sandor Elias.

Saatejuht on Liis Amor.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.

Äripäeva raadio hommikuprogrammis rääkis Done Halduse tegevjuht ja MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juhatuse liige Janek Hintsov haldusfirmade suurimast peavalust ja kasumi languse põhjustest.

Samuti käis külas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia klastri juht Doris Põld, kes avaldas IT-firmade edu võtme ja rääkis e-riigi arengust.

Juttu tuli ka Brexiti kokkuleppest ja kliimamuutuste mõjust erinevatele majandusharudele.

Saatejuhid on Birjo Must ja Kaspar Allik

E-kaubandus on kiirelt suurenev trend, kasv on 30%. Sellele vaatamata on valdkonna regulatsioonides puudujääke. Mida muuta, arutavad Mobipunkt OÜ juht Sanders Skorik ja KPMG ärinõustaja Tarmo Toiger. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Plokiahel on veel ebaküps tehnoloogia, nõuab investeeringuid ja tekitab teravat vastasseisu, kuid pakub juba palju ärivõimalusi, tõdesid "Tulevikuäri" saates arenguseire keskuse juht ja EBSi professor Meelis Kitsing ning Eversheds Sutherland Ots & Co partner Risto Rüütel.

Rüütlile on silma jäänud üks näide tarneahela kasutusest Indoneesiast: katsetati, kuidas kohaliku kaluri püütud tuunikala meie toidulauale jõuab. „Hakkab kõik pihta sellest, et kalur püüab oma saagi välja ja saadab SMSi. Saak saab arvutisüsteemis omale unikaalse tunnuskoodi ja kõik, mis edasi juhtub selle tuunikalaga – kuidas läheb kokkuostja, töötleja, logistikute ja hulgimüüjate kätte – saab plokiahelas dokumenteeritud ja hiljem on hea jälgida, kui näiteks midagi on halvasti või valesti läinud, et kus see viga tekkida võis.“

Kitsing ütles, et praegu saab rääkida plokiahela potentsiaalist ja sellest, kas ettevõtete ärimudelid suudetakse kohandada nõuete ja tingimustega, mis kaasnevad plokiahela rakendamisega. "See on väga raske protsess, kuna ärimudeleid ei muudeta üleöö." Ettevõtted on muudatusteks kindlasti rohkem valmis, kui vaheetapis on võimalik teenida piisavalt raha ja ees on mõni suur edulugu, mis annaks eeskuju. „Konkurents paneks seejärel juba asja paika,“ lisas Rüütel.

Nõustamisfirma McKinsey on esile toonud, et plokiahela tehnoloogia võiks kasutust leida eelkõige finantssektoris, telekommunikatsioonis ja avalikus sektoris. Täpsemalt nähakse plokiahela kasutusampluaana asjade internetti, digitaalse identiteedi määramisvõimalust (sh e-valimisi), registrite pidamist ning tarneahelate sisest informatsioonivahetust. Kõige väiksem potentsiaal plokiahela kasutamiseks peitub kunstiäris.

Kitsing tõi esile, et plokiahela kasutamist mõjutab süsteemi disain – kas tegemist on avatud või suletud süsteemiga ning kellel on õigus informatsiooni sisestada. „Päris palju tegevust näeme suletud plokiahelaga süsteemides, see on selline ühe ettevõtte või firmade võrgustiku sisene plokiahel, kus võrgus olevatele osapooltele võimaldatakse ligipääsu, aga see ei tähenda, et inimene tänavalt läheks ja saaks vaadata, mis tehinguid näiteks Hugo Bossi väärtusahelas täpselt tehakse,“ sõnas Kitsing. Rüütel täiendas, et sellistel juhtudel võib tekkida vastasseis, et kas ollakse valmis informatsiooni oma konkurentidega ning erinevate regulaatoritega jagama.

Pikemalt plokiahelast, selle kasutusvaldkondadest, takistustest ja nõrkustest kuuleb juba saatest. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab IT-firma Datel.

Foto: Shutterstock