Äripäeva raadio

Maailma vähenev naftavaru viib kütusehinna Eestis uute rekorditeni, valitsuse aktsiisipoliitika annab aga transpordisektoris eelise Läti ja Leedu vedajatele ning suunab konkurentsis ellu jäänud Eesti transpordifirmad jäädavalt lõunanaabrite juurde tankima, arvab saates esinev Alexela juhatuse liige Alan Vaht. Ta selgitab, miks pole kütuse tankimine Eestis mõistlik isegi siis, kui aktsiise langetataks.

Selle nädala „Kuum tool“ lahkab riski, mida ettevõtjad peavad järgmise aasta kõige tõsisemaks.

Selleks on hirm sisepoliitika ees. Valimisteni on veel mitu kuud aega, ent juba on valimisdebatt ületanud populismi piiri. Saates arutavad probleemi üle mitmed suurettevõtjad, poliitik Eiki Nestor ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. Saatejuht on Eliisa Matsalu.

Paljud Ameerika Ühendriikide börsil kaubeldavad ettevõtted on kallid ja raamatupidamuslikust väärtusest kõrgemal, mistõttu on hiljutine aktsiahindade kõikumine loomulik, leidis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

"See on normaalne, kui vahepeal lastakse õhku välja," ütles Mäe. Tema sõnul võib alati mõelda, et see on uue kriisi algus, kuid selliseks olukorraks oleks vaja kindlast päästikut, mida praegu ei ole näha.

Mäe ei nimetanud Ühendriikide börsidel toimunut isegi korrektsiooniks. "Selliseid asju tuleb ikka ette. Seda on olnud ka aasta alguses. See kukkumine ei ole praegu veel midagi katastroofilist," leidis ta.

Samuti tuli hommikuprogrammis juttu, kuidas vältida tööl piinlike vestluste teket ning millised väljakutsed seisavad ees muusikatööstusel ja muusikutel muutuvates tingimustes.

Lisaks rääkisime värske Äripäeva lehenumbri põhjal sellest, kas hägusevõitu velotaksonduspilt Tallinnas hakkab selginema, ning arutasime, mida kujutab endast maailma kõige kauem kestev lennureis Singapurist New Yorki.

Hommikuprogrammi vedasid Madis Aesma ja Ken Rohelaan.

Kasvupinnase saates on teemaks piimandus. Räägime möödunud nädalal toimunud Piimafoorumist ja arutleme teemal, kuidas kujuneb piima hind tootjale, ehk millist hinnamudelit Eestis oleks mõttekas kasutada. Saate külalisteks on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron ja Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira.

Saadet juhib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Saadet toetab Bayer.

Lugejad ja vaatajad ei oota ajakirjanduselt sisu, vaid emotsionaalset laksu, ütles uuriva toimetuse saates „Luubi all“ Mihkel Kärmas.

„Pealtnägija“ toimetaja ja saatejuht Mihkel Kärmase hinnangul on ajakirjandusest saanud meelelahutuse osa või võrdväärne nähtus meelelahutusele.

„Tihti öeldakse, et täna ei olnud lehest küll midagi lugeda või Aktuaalses Kaameras täna küll midagi põrutavat ei olnud. Kui ei olnud uudiseid, siis tähendab, et mitte kedagi ei tapetud, varastatud ega vägistatud,“ rääkis ta. „ Inimesed ei oota sisu, vaid emotsionaalset laksu. Sa ei saa müüa inimestele seda, mida nad ei taha.“

Saates vestlesid Kärmasega Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjanikud Birjo Must, Marge Väikenurm ja Koit Brinkmann.

Külalised on Egon Veermäe ja Aivo Adamson. Arutame, kuidas tehnoloogiliste lahenduste abil muuta avaliku sektori teenuste pakkumine efektiivsemaks ning millistest teenustest võiks riik üldse loobuda. Samuti räägime, mida saaks teha paremini ja kuidas saaks olla koostöö erasektoriga tõhusam. Saadet juhib Igor Rõtov.

Olukordades ja kohtades, kus inimesed peavad millegi järel ootama, on kõige rohkem vaja tehisintellekti, ütles SEB innovatsioonijuht Siim Lepisk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Varem start-up’ide ja alustavate ettevõtete käivitajat Prototroni juhtinud Lepisku sõnul on juba praegu Baltikumis sellised juturobotid, mis suudavad klientide päringutest 90% lahendada ilma inimese sekkumiseta. Sellised lahendused tagavad kokkuvõttes kiirema teeninduse ja tagasiside.

Samas leiab Lepisk, et juturobotid võiksid abistada ka meditsiinis. "Oleks kaunis, kui väheneksid näiteks arstide juures ootejärjekorrad," ütles Lepisk. Tema sõnul on juba mõnda aega tagasi tõestatud, et masin suudab paremini diagnoosida tõvesid, anda paremat tagasisidet ja paremat raviprogrammi, mistõttu võiks kaaluda inimarsti asemel roboti kasutamist.

Ettevõtjatele, kes kaaluvad masinõppe või tehisintellekti kasutamist, soovitab Lepisk katsetada neid kohti, kus tekivad eelkõige ootekohad. Olenevalt ettevõttest võib piisata isegi mõnesekundilisest ooteajast, mis võib tema sõnul olla koht tehisintellekti katsetamiseks probleemi lahendamisel või ettevõtte töö tõhustamisel.

Lisaks sai hommikuprogrammis kuulda Metsä Woodi vineeritehase juhilt Kaarel Talilt, kuidas nemad leiavad Pärnumaal kasvavasse ettevõtesse piisavalt töötajaid ja kui palju tuleb tegevusi automatiseerida.

DaVinci Foodi tegevjuhi Rain Uuskülaga rääkisime sellest, kui keeruline või lihtne on Eestis restoraniäri pidada.

Hommikuprogrammi vedasid Tiina Saar-Veelmaa ja Ken Rohelaan.

Konfliktsed olukorrad ja suhtlemine keeruliste isiksustega võib osutuda tõeliseks väljakutseks ja mõjuda ettevõtte sisekliimale ning omavahelistele suhetele rusuvalt. Teadlikult lähenedes on võimalik need olukorrad liigsete pingeteta lahendada. Kuidas konfliktidega toime tulla ja kuidas suhelda keeruliste isiksustega? Suhtlemistehnikatest räägib suhtlemispsühholoog ja 20aastase koolitaja kogemusega Tõnu Lehtsaar.

Saatejuht on Keit Ausner.

Saates "Töö ja palk" on külas koolitaja ja coach Jaanika Rannula, kes aitab selgitada, mille poolest erinevad koolitusvormid nagu coaching, mentorlus, supervisioon jne. Mida mis olukorras eelistada ja kuidas koolitusest oma meeskonna jaoks maksimum kätte saada, sellest kuuleb juba saates.

Saatejuht Helen Kõrgesaar.

Kui Eesti tahab konkureerida konverentsiturismis Läti ja Leeduga, tuleb siin konverentsikeskus mõne aastaga valmis saada, ütles hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Loodmaa sõnul nõuab konverentsikeskuse loomine lisaks erainvestoritele riigi ja eelkõige Tallinna omavalitsuse tegutsemist. Kui mõne aastaga ei suudeta Eestisse konverentsikeskust luua, näeb Loodmaa, et Riia ja Vilnius muutuvad konverentsikorraldajatele atraktiivseteks turismisihtkohtadeks.

"Konverentsiturist toodab turismitööstuses kõige rohkem lisandväärtust ehk jätab siia kõige rohkem raha," ütles Loodmaa. "Ta on valmis erinevate teenuste peale üsna palju kulutama."

Samuti kommenteeris liidu juht uuringut majutusteenusele kehtestatud alandatud käibemaksumäära mõjust turismisektori konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele.

Stuudios käisid veel raamatu “12 asja, mida koolis ei õpetata” autor ja Edu Akadeemia üks asutajatest Roland Tokko ning Eesti suurima äriideede konkursi Ajujaht tiimijuht Harri Tallinn.

Hommikuprogrammi vedasid Alyona Stadnik ja Ken Rohelaan.