Eestlane Harri on juba pikemat aega Ukrainas, kus oma meeskonnaga abistab Ukraina võitlejaid, viies neile kaitsevarustust. Ta ütleb, et kohalike moraal on kõrge. „Kõik usuvad võitu ja näevad, et see tulemas.“

Venemaa ekspert Karmo Tüür märgib, et Putinil on täna võimalus valida kahe variandi vahel, millest üks jätab rohkem taganemisruumi.

Kummalgi juhul esitatakse Ukraina vastu ultimaatum. Konflikt võib aga levida kiiresti ka Gruusia piirialadele ning Kaukaasiasse.

Arvatavasti teatab Venemaa president täna nelja Ukraina oblasti annekteerimisest. Selle taustal kõlasid aga Läänemere põhjas plahvatused mõlema Nord Stream juhtme peal. Miks? Kas tahab Venemaa end nii läbirääkimistel teadlikult nurka mängida.

Tüür usub, et see on osa Kremli plaanist, kuidas pigem välissurvet maha saada ja seetõttu oleks loogiline oodata veel diversiooniakte.

Samuti võib Kreml korraldada verevalamise Gruusia piiril. Aga Ramzan Kadõrovil ja Tšetšeenial võivad olla nõrgenenud Moskva suhtes hoopis omad plaanid.

Kuuleme saates

Millele on Putini selge eskalatsioon suunatud?

Kõigist neist referendumitest oli juttu ka varem, miks Putinil järsku ikka nii kiire hakkas?

Kui tõenäoline on, et Venemaa ühiskond mobilisatsiooni valule vastu peab?

Mida arutavad Putini selja taga tema lähikondsed?

President Putin kuulutas täna välja osalise mobilisatsiooni, kutsudes lippude alla 300 000 meest.

Paradoksaalselt tunnistavad venelased sellega muutunud konteksti. Nagu märgib Eesti rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev, siis kui varem kõneldi Ukraina puhul Donetski ja Luganski oblastite vabastamisest, käib nüüd jutt „rindejoone stabiliseerimisest“.

Aleksejevi sõnul käib aga jutt kõigest ühest protsendist mobilisatsiooniressursist (Ukrainal on relvade all miljon meest). Kuid sellegi täitmine tekitab pingeid.

„Iseenesest on antud lubadus, et üliõpilased sõtta ei pea minema,“ räägib Eesti Ekspressi arvamustoimetaja Indrek Lepik. „Mida rohkem lubatakse, et seda, teist või kolmandat ei tehta, seda tõenäolisemalt seda hoopis tehakse.“

Nii ongi juba välja müüdud Belgradi, Thbilisi ja Jerevani lennud. „Inimesed tunnevad ohtu, et peavad minema sõtta. Ja mis on kõige õudsam, nad saavad aru, et sellest ei saa mööda hiilida, sest „peate ju kaitsma oma kodumaad““. Ta lisab, et võimalik, et

Saates kuuletegi

Kas tähendab see kõik nüüd venelaste teadvuses „erioperatsiooni“ lõppu ja sõja algust?

Mida tähendavad Putini ähvarduse lääne suunal? Ehk kas Donbassi ja Hersoni oblasti arreteerimine sunnib meid tagasi tõmbuma?

Ka Ukraina armee on tohutult väsinud. Kumma jõud on viimaks suurem?

Uuriva toimetuse ajakirjanikud Oliver Kund, Riin Aljas, Martin Laine ja Holger Roonemaa räägivad värske artiklisarja „Võla võim“ tagamaadest.

Eesti sõjatehnika teeb Ukrainas ilma. Kõigepealt teatas Venemaa välisministeerium, et paneb välja n-ö pearaha Milremi robotsoomuki kättesaamise eest. Aga ilma teevad ka Eesti droonid.

Äsja algatas ühendus Slava Ukrainõ korjanduse Threodi vaatlusdroonide Ukrainasse läkitamiseks. Kuula Krister Parise erisaadet Jaanus Tammega.

Eesti eurosaadikud Urmas Paet ning Sven Mikser arutavad seekordses Euroopa Erisaates, kas ühehäälsust välispoliitilistes otsustes võib jätkuvalt pidada euroliidu tugevuseks.Venemaa tegevuse tulemusena on lääs ühtsem kui eales varem. Ühtlasi tähendab see, et ollakse valmis kehtestama Venemaa vastu veel uusi ja senisest karmimaid sanktsioone.

Viimased paar päeva on olnud ukrainlaste jaoks erakordsed. Nende Blitzkrieg on ametlikel andmetel vabastanud üle 2000 ruutkilomeetri, aga need andmed on ilmselt ajast kaugele maha jäänud.

Lux Expressi Eesti ärijuht Ingmar Roos rääkis Erisaates bussisektoris toimuvast ja mis on järgmised arengud. Suur murekoht on sohvrite nappus, mis mõjutab bussiliiklust üle Eesti. Tema leiab ka, et rongipiletite hinnad peaks kerkima.

Üle 90 protsendi brittidest olid seni elanud terve oma elu kuninganna Elizabeth II valitsemisajal. Neist paljude jaoks viib ajastu lõpp maapinna mõneks ajaks jalge alt. Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Herman Kelomees arutavad, millised on kuningas Charles III lootused säilitada monarhia senine staatus. Muljeid Londonist jagab sealne Eesti suursaadik Viljar Lubi.

Üle 90 protsendi brittidest olid seni elanud terve oma elu kuninganna Elizabeth II valitsemisajal. Neist paljude jaoks viib ajastu lõpp maapinna mõneks ajaks jalge alt. Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Herman Kelomees arutavad, millised on kuningas Charles III lootused säilitada monarhia senine staatus. Muljeid Londonist jagab sealne Eesti suursaadik Viljar Lubi.