Delfi Erisaade

88 päeva. Vihma, lörtsi, tuult ja viimaks ka päikest. Maris Hellrandi jaoks lõppes 22 kuud kestnud iganeljapäevane piketeerimine ametistlahkuva EKREIKE koalitsiooni vastu.

Viimaks viis aga valitsuse ametist hoopiski mitte kaabude parteis sündinu, vaid Keskerakonna väidetav sulitsemine. Ega tal kahju pole, et ei Eesti parempopulistidel oli viimaks võimalik vaat et puhta nahaga pääseda?

„Ootaks ikka ära, mis saab Kersti Krachti ning Hillar Tederi atkäemaksukaasusest,“ märkis protestikampaania üks juhte. „Väga raske on ette kujutada, et nii lähedane nõunik ministrile ja erakonna juhile tegutseb täiesti enda huvides. Kindlasti pole see eeldus, mille pinnalt maksaks suurettevõtja sadades tuhandetes altkäemaksu.“

Niisamuti ennustab Hellrand, et kriis võib kiirendada EKRE lagunemist omaenese raskuse all.

„Nüüd oli ka läbi mitmete sammude näha, kuidas EKRE väiksest inimesest ei hooli. Mõelgem või haiguspäevade hüvitamisele. Keda see puudutas kõige rohkem? Ikkagi seda inimest, kes teenib vahest Eesti keskmisest palgast oluliselt vähem ja ei saa endale lubada koju jäämist, olgu tal sümptomid või olgu positiivne diagnoos.“

Niisamuti sai turismisektori vaenamisest kahju ennekõike palju madalapalgalisi, kes kõik võiksid olla kaabude potentsiaalsed valijad.

Aga saates veel:

Mida tähendas iganädalane protestidel käimine, oli seal rohkem kohusetunnet või tegutsemisruumi?

Kui erinevad olid vaadetelt sinna kokku tulnud?

Kas tööandjad keelasid ka?

Milline peaks olema praegu parim taktika EKRE reetmisnarratiivi ümberlükkamiseks?

Millise õppetunni võttis endale riik, kes on kasutanud koroonakriisi tema vastu suunatud meeleavalduste piiramiseks?

Kuula Maris Hellrandi vestlust Eesti Päevalehe ajakirjaniku Krister Parisega siit!

Kuigi koalitsioonikõnelused Reformi- ja Keskerakonna vahel veel käivad, siis mõned poliitikud võivad juba käsi kokku hõõruda ja loota endale uut tähtsat ametit. Kes saab välisministriks? Kuhu maandub Mailis Reps? Ministrikohtade ennustused juba Erisaate helirealt.

Riigikogu otsustas täna võtta menetlusse Imre Sooääre, sotsiaaldemokraatide ja osade keskerakondlaste seaduseelnõu, millega toodaks kooselu mõiste perekonnaseadusesse, kus on juba ka abielu mõiste. Sotside esimees Indrek Saar seletab Delfi „Erisaates“, kas usub, et see algatus üldse kuskile jõuab ning räägib uue koalitsiooni moodustamise valguses meeleoludest Toompeal.

Kui teistel šampusekorkide paugud juba käisid, magas Martin Helme alles sügavasti ning vaatab valitsemismängu nüüd kõrvalt. Ent veelgi suuremalt distantsilt, parlamendist väljas olles ootab kriisi tulemust ka Eesti 200.

„Kui eelmine oli kaabude valitsus, siis nüüd tuleb seelikute valitsus,“ andis Eesti 200 juhatuse liige Marek Reinaas hinnangu moodustuvale uuele koalitsioonile. „Tänu sellele võiks sellele märksa vähem laetud teemasid ning rohkem praktilisi.“

Samas on just Eesti 200 väljendanud oma esimestes kommentaarides lootust, et minnakse edasi ka ühiskonda kõvasti raputanud perekonnateemaga – ehk tagada ka samasoolistele paaridele võrdsed õigused praegusel kujul abielupaaridega.

Reinaas märkis, et ega ei saagi tegeleda üksnes viimastel aastatel tekitatud suure kahju tagasipööramisega, vaid peaks kriisi ära kasutama nii rohepöördeks kui ka näiteks inimõiguste vallas edasiliikumiseks.

„Siiski on näha, et praegusest riigikogust vaatamata valitsuse muutusele märkimisväärselt uut kvaliteeti oodata pole, seega oleks kõige ausam riigikogu tööandja ehk rahva vastu see, kui nad saaksid valida sinna uued esindajad,“ sõnas Reinaas. „Ei ole praegu võimalik teha tiksuvat kevadrahuvalitsust. Eesti on olukorras, kus sellise valitsuse tegemine on päris-päris mõttetu. Loksumine-ja-tiksumine valitsus oleks kõige hullem.“

Aga mis peaks ometi motiveerima praeguseid riigikogu jõude, kes oma kohtade arvus üksnes kaotaksid?

Ega valitsuskriis liiga vara tulnud, arvestades vajadust mitte tekitada tõmblusi võitluses koroonaga?

Kui kaua peaks kestma ikkagi tõenäolise kuritööga vahelejäänu purgatoorium?

Kumb on hullem probleem – erakondade rahastamine või hoopis kulutamine?

Ning – kas kaabude ümber on nüüd ühemõtteline ja selge sanitaarkoridor?

Kuula Krister Parise saadet Marek Reinaasiga siit!

Kui eile oli poliitmaastikul väga põnev päev täis sõitu ameerika mägedel, siis nüüd hakkavad järgnema hoopis selgepiirilisemad katsumused.

Kärt Anvelt ning Raimo Poom jälgisid eile, kuidas kujunesid poliitilised jõujooned, mis viimaks päädisid abielureferendumi läbikukkumisega – ning on kirjeldanud seda saagat värvikalt kui „Seda laipa pole enam mõtet elustada.“

Aga mis juhtus ikkagi Isamaaga, kes teadlikult jättis end opositsiooni koos EKRE-ga?

Ning kas sotside saatuseks ongi olla siis ka koalitsioonis koos EKRE-ga?

Ja mis võib-olla kõige tähtsam – kuidas saab moodustada võimuliitu parteiga, kes on kriminaaluurimise all hiiglaslikku summat, miljonit eurot puudutavas kriminaalasjas?

(garneeringuks siis ka vähetähtsam, et kas toob uus koalitsioon kaasa sooneutraalse abielu, toimiva kooselu või ei kumbagi)

Kuula Krister Parise saadet Kärt Anvelti ja Raimo Poomiga siit!

Tänases Erisaates arutasid Ekspress Meedia väljaannete kolm peatoimetajat Urmo Soonvald, Hindrek Riikoja ja Erik Moora erinevate võimaluste üle, kuidas pärast peaminister Jüri Ratase tagasiastumist oleks võimalik uusi võimuliite kokku panna.

Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson räägib, milliseid koroonaviiruse leviku numbreid on lähiajal oodata viimaste reovee uuringute järgi. Küsitles Tarmo Paju.

Delfi Erisaates arutlesid abielureferendumi toimumise ümber riigikogus lahvatanud kirgi kolm päeva kohapeal sündmusi kajastanud Delfi ajakirjanik Karoliina Hussar, Maalehe kogenud poliitikaajakirjanik Argo Ideon ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Täna purunes taas ööpäevane positiivsete koroonatestide rekord ja neid registreeritu juba üle tuhande. Küsimus koroonavaktsiinide kättesaadavusest ja vaktsineerimise laienemisest on vägagi pakiline. Delfi „Erisaate“ liinil on sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, kes räägib vaktsineerimise praegusest käigust. Ta nendib, et väikeste tarnete tingimustes on ka Eestis arutelu, kas peaks pikendama vaktsiini teise doosi saamise vahet, et vaktsineerida vähemaga rohkem. Kuid kergekäeliselt ei taheta ravimi väljatöötajate ettenähtud protseduure muuta. Jesse sõnul on kõigi huvides, et end vaktsineerida soovijad seda teha ka saaksid, kuid laiema elanikkonna kaitsepookimisega alustamiseks on veel vaja ära oodata paari-kolme täiendava vaktsiini turule tulek. Saatejuht on Raimo Poom.