Delfi Erisaade

Ardo Hansson peab uue valitsuse kliimaeesmärke heaks, aga rõhutab tasakaalu vajadust. Pole kasulik, kui palju läheb aktivistide kätte.

Peaminister Kaja Kallas teatas eile, et tema majandusnõunikuna hakkab tööle endine Eesti Panga president Ardo Hansson. Milliste suurte küsimustega on Eesti majandus nüüd silmitsi, kuidas paistame välja regionaalses konkurentsis, kas rohepööre on uus Eesti majanduse kasvuallikas – Delfi „Erisaade“ uuris kohe, mis valitsusjuhi värske nõunik kõigest sellest arvab. Saatejuht on Raimo Poom.

Viimase nädala jooksul on pälvinud Eestis peaaegu üksmeelset kriitikat Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrelli visiit Moskvasse. Kuid tema külaskäik oli läbikukkumisest kaugel, leiab riigikogu liige, NATO parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni juht Oudekki Loone (Keskerakond).

„Peab ütlema, et igav oli,“ kommenteeris ta 50-minutilist pressikonverentsi, mille eest on Borrell pälvinud suurema osa kriitikast. Loone tõi näitena, et ka Sergei Lavrov jättis kasutamata talle ette söödetud pallid – nagu siis, kui Borrell kaitses Lätit, öeldes, et tegemist on õigusriigiga. „See on see koht, kus mina arvasin, et meil on Aleksei Navalnõiga samamoodi, meil on õigusriik ning siis kohtud otsustavad. Kuid ta ei kasutanud seda. Siin oli Borrell tugevam.“

Loone leiab, et võib-olla oli halb visiidi ajastus, kuna ta tuli enne Venemaa duumavalimisi ning siis ei jäänud ka Lavrovil ju muud üle, kui mängida enda valijaskonnale. Küll aga olnuks liiga tugev signaal visiidi edasilükkamine Navalnõi pärast?

„Kas kõik see, mis sünnib Navalnõi ümber, on tõesti põhjus näiteks sõda alustada? Ei ole ju. See tähendab, et on väga mõistlik planeeritud visiiti mitte kuidagi liigutada.“

Loone rõhutas korduvalt, et Euroopa ning eriti Eesti ei peaks sekkuma ka demokraatia kaitsmise nimel Venemaa siseasjadesse, kuid tuleb teha koostööd seal, kus see on võimalik.

„Venemaa ei ole meile olemuslikult ohtlik, Venemaa on meie naaber. Meie kasu on oma naabriga normaalselt läbi saada,“ märkis ta.

„Senise [lääne konfrontatiivse] poliitika osas tulemust pole me ju näinud, välja arvatud see, et tavaline inimene ning tavaline vene inimene peamiselt kannatab.“

Saates veel

Miks on Loone meelest ikkagi sanktsioonid Venemaa vastu „rumalad ja rassistlikud“?

Kas me ei peakski lähtuma eeskätt üleüldisest inimõiguste ülimuslikkuse printsiibist?

Kuidas üldse suhelda autokraatiatega – kas nagu Saksamaa, kes leiab, et küsimus demokraatiast ning gaasist ei käi käsikäes?

Kuulake Krister Parise intervjuud Oudekki Loonega siit!

„Tegelikult on asi palju tõsisem, kui ühe keskpärase poliitiku – kelleks Josep Borell ilmselt on – saatus,” sõnab riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson.

Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets hindas Delfi Erisaates koroonapiirangute ja vaktsiinivastaste aina aktiivsemat ja ka agressiivset tegevust kommenteerides, et mõneski mõttes näitab koroonapandeemia, kui tugev on erinevates riikides ühis- ja rahvustunne ja valmisolek taluda ebamugavusi üldise heaolu nimel.

Kuulus Viljandi küünlatootja ja kohapealne Isamaa esindusnägu Harri Juhani Aaltonen sõnab Erisaates: „Julgen väita, et see on tegelikkuses kõige kuulsam [kuju – J.T] terves Eestis.” Juttu on Jaak Joala kujust, mille püstitajaks ja kõige tulihingelisemaks eestvedajaks just Aaltonen ongi.

Teist päeva ühtlustunud piirangud restoranidele ning kohvikutele tõid pealinna leevendust ning mujale kitsendusi. Kuid kas keegi üldse saab aru, mis kujul tohib toidukoht lahti olla?

Üllataval kombel on lühike vastus „ei“.

Eesti peakokkade ühenduse tegevjuht Helen Vihtol sõnas, et küllap oleksid reeglid arusaadavad, kui kuskilt oleks võimalik küsida, mida üks või teine asi täpselt tähendab või kuidas seda rakendada. Nii näiteks muutub olemuselt mõistlik nõue, et kuni kuus inimest lauas ja siis kaks meetrit vahet, väiksema koha puhul suhteliselt võimtuks järgida.

„Seesama pisike kohvik, kus võib-olla ongi kokku 10-15 kohta, kuidas sa seda rakendad?“ küsib Vihtol. „Siis peaks justkui kinni panema? Aga siis küsitakse, et panite vabatahtlikult kinni, me ju laseme sul lahti olla. Vastutust võtta keegi ei julge või nad ei oska või ei saa.“

Ta toob näite, kuidas otsis ise vastust ühele konkreetsele küsimusele kolmest ministeeriumist, Terviseametist ning Stenbocki majast, ent vastust pole saanud tänaseni.

Samal ajal järgib riik rangelt bürokraatiat. Need, kes tahavad saada toetusi, peavad olema märkinud oma tegevusalas esimesele kohale „toitlustus“. Need aga, kellel see mis iganes põhjusel esimesel kohal pole, jäävadki toetusest lihtsalt ilma.

„Tean ise mitut ettevõtet, kelle tegevus on 100% toitlustamine, kuid kunagi on pandud paberitesse esimeseks tegevusharuks „tootmine““, toob ta näite. „Näiteks kondiiter, kes toodab muidu pulmatorte – ning on kirjutanud sinna „tootmine“. Tema toetust ei saa, kuigi ta „toodab“ ju toitu“.

Vihtol usub, et Eesti riik võiks olla meie suurust arvestades siin pigem partneriks ning lahendada neid küsimusi personaalselt.

Aga saates veel:

Kõige olulisem, kas praegused kompensatsioonimeetmed lubavad minna kevadele vastu kindlustundega, et kõigele vaatamata jäädakse ikka ellu?

Kuidas tuua tagasi kokkasid, kes on pika kriisi tõttu käega löönud?

Kas Tallinna vanalinn jääbki nüüd ennekõike kohalikule rahvale?

Kui aldis on aga restoranipersonal end üldse vaktsineerima?

Kuulake Krister Parise intervjuud Helen Vihtoliga siit!

Delfi Erisaates kommenteerisid Mati Alaveri dopingusaaga viimase nädala arenguid ning patuste suusatajate peamise toetaja Toomas Annuse emotsionaalseid reaktsioone Eesti Ekspressi ajakirjanikud Tarmo Vahter ja Matthias Kalev ning Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner.