Delfi Erisaade

Endine kaitseminister, Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna leiab täna jõustuvate piirangute taustal, et peaminister ei käitu kui valitsusjuht, vaid tegeleb teisejärguliste pisiasjadega.

„Peaministri roll sellistes kriisides ei ole igapäevane manageerimine, mis täpselt on õige või vale. See on ikkagi ekspertide hinnata,“ rääkis suurima parlamendivälise opositsioonijõu esindaja. „Peaminister peab andma suuna, mis on suuremad eesmärgid. Ega Joe Biden ei hakanud rääkima, et suur eesmärk on meditsiinisüsteemi vastupidamine, vaid eesmärk on võita koroonakriis.“

Sellel, et näiteks õigeaegselt piiranguid ei rakendatud, on Tsahkna sõnul aga pikaajalised reaalsed tagajärjed.

„Mina tegelen Eesti ettevõtete Eestis väljaviimisega. Mis juhtub, on see, et kaotame ikkagi paar kuud. Isegi, kui meie näitajad hakkavad alla minema, oleme ikka punane latern, meid ei lasta kuskile sisse,“ tõstis ta esile. „Nädalase odava populaarsuse tulemusena saame palju surnuid ja suletud majanduse.“

Mugavustsoon

Suuremas plaanis kritiseerib Tsahkna aga rahulikku kulgemist mugavustsoonis. „Oleme jäänud valitsuse tasandil kinni valmisbürokraatiasse, tohutusse udusse. Et kuskil on mingisugused iseenda poolt kirjutatud reeglid, mis ei vasta ju tegelikele oludele,“ sõnas Tsahkna ning tõi näitena Margaret Thatcheri, kes just samasugusest kivistumisest välja murdes suutis Suurbritannia esimest korda pärast Teist maailmasõda jalule tõsta.

„Mina moodustaksin kohe praegu valitsuse juures oleva tarkade klubi, et koguda kitsaskohad kokku ning panna lahendustesse,“ tegi ta ettepaneku. „Homme! Oleme stuudios siin neljapäeval. Aga reedel juba hakataks lahendama.“

Tsahkna rõhutas, et ennekõike lasub vastutust selle eest, et mitu aastat on Eesti riik uutele tasanditele pürgimise asemel lihtsalt lohisenud, eelmistel valitsustel. Kuid Kallaselt ootaks ennekõike peaministri kvaliteeti.

„Juurprobleem on selles, et koalitsioonilepingut tehti suures hirmus, et äkki jätkab endine valitsus. Kaja Kallas andis ära kõik, mis tal oli olemas,“ võttis Tsahkna kokku. „Ta on paljuski samas seisus kui Jüri Ratas oli eelmises valitsuses – et äkki EKRE läheb minema. Kallas kardab kaotada oma käes olevat peaministri saua ja annab poliitiliselt kõik ära.“

Mida mõtlevad poliitikud, kuidas panna bürokraatia viimaks riigi heaks tööle? Millal ja kes hakkab esimesena verd nõudma?

Kuula Krister Parise erisaadet siit!

Koolid lähevad täielikult distantsõppele, lasteaiad on ikkagi avatud. Haridusminister Liina Kersna seletab Delfi „Erisaates“, mis on reeglid, kellele on erandid ja kuidas uuest olukorrast aru saada. Samuti tuleb juttu sellest, et ikka on veel terve hulk lapsi ja peresid, kel pole kodus arvutit või internetti, et olla distantsõppel. Minister ütleb, et märtsis asi laabub ja otsib lisaraha. Kersna seletab, et kahe esimese riigieksami puhul kaalutakse nende edasilükkamist, aga selleks on vaja seadust muuta. Haridusminister seletab ka lahti, kuidas võiks tulevikus hakata koolides turvaline õpe toimuma – selleks on vaja ventilatsiooni, CO2 andureid, maske ning kiireid teste. Saatejuht on Raimo Poom.

E-Eesti näitab kriisis üles aina veidramat skleroosi, takerdudes ka kohtades, kust üle saaks tühise tõukega. Kuhu see tõuge siis jääb?

13 000 inimest kutsuti möödunud nädalavahetusel e-maili teel vaktsineerima. Ning oh üllatust, enam kui pooled ei reageerinud. Sest muuhulgas pole see meil suunatud toimivale aadressile.

E-riigi Akadeemia tegevjuht Hannes Astok leiab, et loomulikult võinuks teha teavituskampaaniat varem, aga päriselt toimivad lahendused lause hüüavad näkku.

„Pangad küsivad meilt kaks korda aastas, et „palun kinnita oma kliendi andmed“, muidu pannakse su konto kinni,“ tõi Astok näite. „Siin on riigi poolt mitte tehnoloogiline, aga pehme jõustamine tegemata jäetud. Et inimesed peavadki andma riigile ühe toimiva aadressi ja telefoninumbri.“

Samas pankadel on need toimivad kontaktid olemas. „Saan aru, et pangad on inimestele öelnud, et koguvad neid andmeid üksnes panganduse tarbeks. See võiks olla nüüd küll see koht, kus mingit seadusakti jõustades võiks teha kokkuleppe, et jah, me jagame neid andmeid selleks, et inimesi vaktsineerimisvõimalustest teavitada.“

Otsekui hüljatud mängukaru

Teine E-riigi akadeemia juhi ettepanek puudutab „HOIA“-äppi, mis möödunud kevadel riigile ärimeeste poolt kingiti ja siis lihtsalt seisma jäeti. Miks ei võiks ta olla näiteks platvorm, mille kaudu samuti oma vaktsineerimissoovist teada anda? Miks mitte vähemalt üks digitaalne vaktsineerimispass?

Selleks on aga vaja elementaarset pealehakkamist. „On terve rida vastutusi, mis on kellegi vahele maha kukkunud,“ tõdes Astok. „Näiteks ühtset vaktsineerimisregistratuuri teha ei ole raketiteadus. Meil on igal inimesel unikaalsed isikukoodid, ID-kaart ja paljudel ka Smart-ID. Lätlased tegid juba paar kuud tagasi vaktsineerimise eelregistreerimise ära.“

Astoki hinnangul oleks registrite kokkuviimine programmeerimise mõttes maksimaalselt kuu. „Iseasi, et kui hakata seda hangetega tellima, on viimanegi inimene käsitsi vaktsineeritud või meie seast lahkunud, kui see valmis saab.“

Küll võiks olla lahenduseks tugevate volituste ja lahendustega isik, kellel on võimalik eri ministeeriumid digilahenduste all kokku tuua.

„Alati on see võimalus, et kui sa kahtled, kas mingi lahendus riivab liialt inimeste privaatsust, saad sa inimeste käest küsida,“ pakkus Astok välja.

Kuula Krister Parise intervjuust maas lebavatest ja noppimist ootavatest digilahendustest siit

Koroonaandmete mudeldaja, füüsik Mario Kadastik kommenteeris Delfi Erisaates värskemaid andmeid koroonapandeemia olukorra ja väljavaadete kohta Eestis. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart esineb kriitiliste sõnavõttudega valitsuse aadressil ja kutsub ministreid üles ametlikult hädaolukorda välja kuulutama. Kõlvart seletas Delfi „Erisaates“, et näeb epideemia edasist arengut mustades värvides, olukord läheb halvemaks. Seetõttu peaks valitsus tema sõnul loobuma piirangutega jupitamisest ja kehtestama otsekohe möödunud kevadest veel rangemad piirangud. Mida aga linn saaks teha, et juba olemasolevaid piiranguid paremini järgitaks? Selles osas laiutas meer rohkem käsi. Linnal polevat õigust mõjutada kaupmeeste käitumist. Samuti ei saa Kõlvarti kinnitusel linn isegi endale kuuluvas ühistranspordis maski kandmise nõude täitmist kontrollida. Miks nii, linnapeal on põhjendused.

Valitsusest koroonakriisis tulevad sõnumid ujuvad ajas, laveerides valijate, huvigruppide ja viiruse surve vahel. Kas on aga valitsus kordagi mõista andnud, mis on nende tegelik eesmärk?

Endine töö- ja terviseminister Riina Sikkut (SDE) kirjeldab, et kui valitsus räägib tasakaalust piirangute ja avatuse vahel, siis kumbki pole ju siht omaette, vaid vahendid millekski. Aga milleks?

„Nüüd oleme kuulnud, et eesmärk on haiglate ülekoormuse vältimine. Tegelikult pole ju kellelgi midagi selle vastu. Me ei taha ju, et haiglad üle koormataks. Kõik tundub õige, aga kui tegelik eesmärk on haiglate ülekoormuse vältimine, peaksime selle eesmärgi täitmisse suunama ka oma ressursid,“ toob ta näite. „Suurendama haiglate voodikohtade arvu, koolitama inimesi, kes suudaksid Covid-patsientide eest hoolitseda. Kuid selle asemel on suunatud tegelik poliitika kontaktide vähendamisele.“

Sikkut rõhutab, et selge eesmärk pole midagi triviaalset. Näiteks sama kontaktide vähendamine võiks olla suunaks küll, kuid siis peaksid kehtima ühesugused reeglid kõigile, mitte nii, et kõvema häälega hüüdjad (või muidu parteide lemmikud) erandeid saavad.

„Plaan peab olema selles mõttes umbmäärane, et ei ole vahet, millist inimest, töökollektiivi või sektorit nad puudutavad,“ selgitab ta. „Kui ikkagi leitakse, et on kontaktide vältimiseks mõistlik midagi sulgeda, siis tuleb seda teha.“

Endine minister leiab ka, et praeguses olukorras tuleks olla hüvitiste maksmisel märksa paindlikum ning mitte seadma täiuslikku kontrolli inimesest kõrgemale.

Saates veel:

Kas EKRE kaasamine eelmisse valitsusse aitas tegelikult hädavajalikku usaldust tõsta?

Miks mitte jagada USA kombel inimestele lihtsalt raha kätte, et tuge saaksid ka need, kes langevad muidu süsteemi pragude vahele.

Keda edaspidi, kui vaktsiine juba rohkem, üldse tööle lubada?

Millal õnnestub juba perega normaalne puhkusereis ette võtta?

Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisikomisjoni juht professor Joel Starkopf ütleb, et kuigi täna saavad Eesti haiglad kasvavate koroonapatsientide kiuste töö korraldamisega hakkama, on kriitiline piir jõudnud ähvardavalt lähedale. Starkopfi intervjueeris Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Sel nädalal kirjutasid Eesti Ekspress ja Maaleht, et jäätmete liigiti sorteerimine on jõudnud ummikseisu. Inimestelt kogutud pakendid lähevad suuresti põletamisse ja halvematel juhtudel prügilasse ladestusse. Maalehe ajakirjanikud Heli Raamets ja Bianca Mikovitš räägivad saates, et mõte pakenditele jälgimisseadmed külge panna ei sündinud tühja koha pealt, selleks andsid alust üha enam levivad jutud, et tegemist on tühja tööga.

Terviseameti kriisistaabi juhti Urmas Sule teeb eriti murelikuks Harjumaa nakatunute hulk. Nakatunuid on Eestis kokku täna üle 1200 ja 71% neist tuleb just Tallinnast ja Harjumaalt.