Delfi Erisaade

Soome saatkonna pressiesindaja Sanna Immanen selgitas, et Helsingi ja Uusimaa uutest juhtumitest on 2/3 muundunud Briti tüvega, mistap oli oluline kehtestada rangemaid piiranguid, et viiruse levik ei kiireneks.

Kultuurisõdade kontekstis kerkib aeg-ajalt esile väide, et Eestil pole koloniaalsüüd. See väide pole enam just kuigi täpne.

See on tohutult huvitav ajajärk meie ja Aafrika suhetes, kirjeldab Arengukoostöö ümarlaua tegevjuht Agne Kuimet. Ennekõike tähendab see, et Euroopa Liit on langetanud Aafrika suunal maski ning räägib nüüd otsestes terminites oma huvidest.

„Minu meelest on toimunud narratiivi muutus. Kui varem rääkisid jõukamad ühiskonnad terminitega nagu „arenguabi“, siis tänaseks on see asendunud terminiga „partnerlus“,“ märgib Kuimet. „Seega võtame teist poolt justkui võrdsena, kuid tegelikult me võrdsed pole. Ning see tähendab, et tegeleme võrdselt ka enda huvidega“.

Äsja esitles välisministeerium Eesti Aafrika regioonistrateegiat. Kuimet ütleb, et Eesti vähemalt seab selles keskmesse inimese ja arengu. Probleemina nähakse ennekõike kliimamuutuste tulemusena süvenevat migratsioonisurvet.

Kuid Euroopa ühisturu osalisena viime sisuliselt ellu koloniaalpoliitikat. „Kolonialism pole kunagi lõppenud,“ kirjeldab ta. „Üks suurimaid põhjusi, miks Aafrika riigid on vaesed, on see, et siiamaani voolab sealt välja rahalisi ressursse. Koha peale ei jää miskit, millele ühiskonda üles ehitada. Lisaks postkolonialistlikele maksudele viib palju ressursse välja suurkorporatsioonide tegutsemine. Ning – kes omab maad? Valge inimene.“

Jah, nii uskumatuna kui see ka ei kõla, maksavad näiteks Prantsusmaa endised kolooniad siiani kolonialismist vabanamise maksu, mis on teatud protsent riigile laekuvatest maksudest. Ning üldse on kogu n-ö abi Aafrikale Kuimeti sõnul väga silmakirjalik. Arvutused näitavad, et iga sisse pandud dollari eest võtavad lääneriigid 10 dollarit läbi ebaeetilise äritegevuse välja.

Saates veel

Pandeemia algul uskusid mõned analüütikud, et tänu noorele elanikkonnale jääb Aafrika koroonaviirusest suhteliselt puutumata.

Nüüd ennustab IMF, et tegemist saab olema madalaima majanduskasvuga piirkonnaga maailmas. Miks nii?

Mis juhtub (Hiina näitel), kui senine suur kaubanduspartner järsku huvi kaotab?

Peaaegu kõik arutelud Aafrika probleemidest jõuavad ka kõrge sündivuseni. Kas seal paistab lootuskiiri?

Ning – kui meie siin kurdame aeglase vaktsineerimistempo üle, siis mis te arvate, mitme aasta (!) pärast on üldse lootust jõuda arvestatava tasemeni Aafrika mandril?

Lähemalt Krister Parise intervjuust!

Pühapäevase seisuga oli Eestisse saabunud 121 470 doosi erinevaid vaktsiine. Samaks õhtuks oli aga süste inimestele tehtud kokku Eestis 88 790, mis tähendab, et riigi ja vaktsineerijate ladudes oli üle 30 000 doosi kasutamata vaktsiine. Sellest omakorda suurim osa oli AstraZeneca vaktsiinid, mida saabud reedel 16 800 doosi ja varasematest saadetistest oli pühapäeva õhtuks vaktsineerijate juures, kuid kasutamata 8600 doosi. AstraZeneca vaktsiiniga kaitstakse haridustöötajaid ja teisi eesliini ametimehi, kelle vaktsineerimine käivitus eelmisel nädalal. Statistika näitab, et nn eesliinitöötajate nmimekirjade järgne vaktsineerimine ei saanud eelmisel nädalal kuidagi rahuldavas tempos käima. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse seletab Delfi „Erisaates“, mis seisud on ja kuidas vaktsineerimisega läheb. Saatejuht on Raimo Poom.

Delfi traditsiooniline vabariigi aastapäeva sari kannab tänavu nime "103 Eesti heategijat". Kutsusime eeloleva sünnipäeva puhul saatesse mõned nendest eeskujulikest inimestest, kes oma väärt tegudega siinset elu paremaks on muutnud. Saadet juhivad Maarja Pakats ja Gete Tammann.

Spaaliidu tegevjuht AIre Toffer räägib, mida sektor tunneb olukorras, kus nende kraanid taas kaheks nädalaks valitsuse poolt taas kinni keerati. Kannatus hakkab katkema ning raha ei ole juba mõnda aega. Mida teha töötajatega? Saatejuht Tanel Saarmann.

Koroonaviirusesse nakatumine on kasvanud ja valitsus peab vaatama, kuidas saaks olukorra kontrolli alla. Poliitikud pakuvad piiranguid seinast seina, kas neist oleks ka kasu? Delfi „Erisaate“ stuudios on terviseameti Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhtaja Hanna Sepp, kes aitab võtta lahti fakti: kes ja kus nakatuvad, kui suur on koormus tervishoiusüsteemile, kuidas vaktsineerimise taustal edaspidi piirangutesse suhtuda? Saatejuht on Raimo Poom.

Ütleme välispoliitika, ütleme aina valjemalt Hiina. Ütleme Hiina, ütleme konkreetsemalt Huawei. Ning Eestil seisab siin ees raske otsus. Kas me järgime Ühendriikide survet ning välistame Huawei 5G võrkude kriitiliste osade ehitamisest või mitte.

Taustaks nii palju, et USA-s on harukordselt tugev parteideülene üksmeel määratleda Hiinat strateegilise rivaalina. Hiina tehnoloogia lipulaevale Huaweile heidetakse ette potentsiaalset salakuulamist ehk n-ö tagauksi info lekitamiseks Pekingile kui ka seotust inimõiguste rikkumisega uiguuride kallal.

Välispoliitika instituudi teadur Frank Jüris sõnas möödunud nädalal Eesti Päevalehele antud intervjuus, et see on näide, kuidas suudetakse pigem ühise eesmärgi nimel tegutseda. Nii on põhimõtteliselt välistanud Huawei seadmed 5G võrkudes Prantsusmaa ja Suurbritannia, hiljuti vastu võetud Saksamaa seadus jätab rohkem mänguruumi.

„Juhin tähelepanu, et suitsevat püssi pole leitud,“ kommenteeris Huawei Eesti esinduse müügidirektor Alar Heikla Krister Parisele Ameerika süüdistusi. Tema sõnul tasub lugeda Washingtoni kavatsuste mõistmiseks mõttekoja Atlantic Council strateegiadokumenti, kus rõhutatakse vajadust säilitada suhetes Aasiaga liidrirolli. Ning selleks on kõik vahendid head.

Eesti on sellest vastasseisust aga Heikla sõnul oluliselt kaotanud. Nii oleme (mitte ainult Huawei vaidluse pärast) muust maailmast, mis 5G võrke ehitab, juba kolm aastat maha jäänud. Eestis ju 5G võrku pole, ehkki esimene kõne Eesti ja Soome majandusministrite vahel tehti 5G võrgus juba aastal 2018.

„Me oleme startupi-riik,“ meenutas Heikla, mis kaalul on. „Kogu keskustelu taandub praegu piltlikult poekärude peale, aga oluline on hoopis kassasüsteem. Me tahaksime teha kihvte, fancycid tooteid, mida see kassasüsteem suudab läbi närida. Selleks peab olema loodud ümbrus. Kogu seda kaupa, mida kassasüsteemist läbi närida ja korvi laduda, pole võimalik siia turule tuua.

Ühel hetkel me avastame, et meil on vintage või legacy. Ajast ja arust asjad, mis ei tähenda, et nad on halvad asjad, aga mida muu maailm vaatab kui muuseumieksponaate.“

Saates veel

Kirjutasin ise, kuidas Ühendriigid on ikkagi otsustanud Huawaei päriselt tappa. Kuidas kavatseb kompanii kirve eest pääseda?

Mida peavad tegema riigid, kes ei taha mõistetavalt USA-le vastu hakata?

Milliseid suuniseid jagavad Huaweile kommunistid?

Kuula Krister Parise intervjuud Alar Heiklaga siit!

Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Joosep Tiks kommenteeris Delfi Erisaates meeleolusid ja muljeid Lihula tulistaja Mikk Tarraste üle Pärnu kohtumajas alanud protsessilt. Saadet juhtis Tarmo Paju.

Pärast 17 aastat tööd Kanal 2 ajakirjanikuna eelmisel nädalal Terviseameti kommunikatsioonijuhi ametis alustanud Imre Kaas rääkis Delfi Erisaates, et omal moel aitasid tema karjäärimuutusele kaasa nii jõulude paiku koroonaviirusesse nakatumine kui ka iseenda kriitiline meel eelmisel kevadel sama organisatsiooni meediasuhtluse suunas.