Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart esineb kriitiliste sõnavõttudega valitsuse aadressil ja kutsub ministreid üles ametlikult hädaolukorda välja kuulutama. Kõlvart seletas Delfi „Erisaates“, et näeb epideemia edasist arengut mustades värvides, olukord läheb halvemaks. Seetõttu peaks valitsus tema sõnul loobuma piirangutega jupitamisest ja kehtestama otsekohe möödunud kevadest veel rangemad piirangud. Mida aga linn saaks teha, et juba olemasolevaid piiranguid paremini järgitaks? Selles osas laiutas meer rohkem käsi. Linnal polevat õigust mõjutada kaupmeeste käitumist. Samuti ei saa Kõlvarti kinnitusel linn isegi endale kuuluvas ühistranspordis maski kandmise nõude täitmist kontrollida. Miks nii, linnapeal on põhjendused.

ERISAADE | Kultuuriminister Anneli Ott: arutasime valitsuses tõsiselt, et kõik kinni panna by Delfi Tasku

Valitsusest koroonakriisis tulevad sõnumid ujuvad ajas, laveerides valijate, huvigruppide ja viiruse surve vahel. Kas on aga valitsus kordagi mõista andnud, mis on nende tegelik eesmärk?

Endine töö- ja terviseminister Riina Sikkut (SDE) kirjeldab, et kui valitsus räägib tasakaalust piirangute ja avatuse vahel, siis kumbki pole ju siht omaette, vaid vahendid millekski. Aga milleks?

„Nüüd oleme kuulnud, et eesmärk on haiglate ülekoormuse vältimine. Tegelikult pole ju kellelgi midagi selle vastu. Me ei taha ju, et haiglad üle koormataks. Kõik tundub õige, aga kui tegelik eesmärk on haiglate ülekoormuse vältimine, peaksime selle eesmärgi täitmisse suunama ka oma ressursid,“ toob ta näite. „Suurendama haiglate voodikohtade arvu, koolitama inimesi, kes suudaksid Covid-patsientide eest hoolitseda. Kuid selle asemel on suunatud tegelik poliitika kontaktide vähendamisele.“

Sikkut rõhutab, et selge eesmärk pole midagi triviaalset. Näiteks sama kontaktide vähendamine võiks olla suunaks küll, kuid siis peaksid kehtima ühesugused reeglid kõigile, mitte nii, et kõvema häälega hüüdjad (või muidu parteide lemmikud) erandeid saavad.

„Plaan peab olema selles mõttes umbmäärane, et ei ole vahet, millist inimest, töökollektiivi või sektorit nad puudutavad,“ selgitab ta. „Kui ikkagi leitakse, et on kontaktide vältimiseks mõistlik midagi sulgeda, siis tuleb seda teha.“

Endine minister leiab ka, et praeguses olukorras tuleks olla hüvitiste maksmisel märksa paindlikum ning mitte seadma täiuslikku kontrolli inimesest kõrgemale.

Saates veel:

Kas EKRE kaasamine eelmisse valitsusse aitas tegelikult hädavajalikku usaldust tõsta?

Miks mitte jagada USA kombel inimestele lihtsalt raha kätte, et tuge saaksid ka need, kes langevad muidu süsteemi pragude vahele.

Keda edaspidi, kui vaktsiine juba rohkem, üldse tööle lubada?

Millal õnnestub juba perega normaalne puhkusereis ette võtta?

Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisikomisjoni juht professor Joel Starkopf ütleb, et kuigi täna saavad Eesti haiglad kasvavate koroonapatsientide kiuste töö korraldamisega hakkama, on kriitiline piir jõudnud ähvardavalt lähedale. Starkopfi intervjueeris Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Sel nädalal kirjutasid Eesti Ekspress ja Maaleht, et jäätmete liigiti sorteerimine on jõudnud ummikseisu. Inimestelt kogutud pakendid lähevad suuresti põletamisse ja halvematel juhtudel prügilasse ladestusse. Maalehe ajakirjanikud Heli Raamets ja Bianca Mikovitš räägivad saates, et mõte pakenditele jälgimisseadmed külge panna ei sündinud tühja koha pealt, selleks andsid alust üha enam levivad jutud, et tegemist on tühja tööga.

Terviseameti kriisistaabi juhti Urmas Sule teeb eriti murelikuks Harjumaa nakatunute hulk. Nakatunuid on Eestis kokku täna üle 1200 ja 71% neist tuleb just Tallinnast ja Harjumaalt.

Soome saatkonna pressiesindaja Sanna Immanen selgitas, et Helsingi ja Uusimaa uutest juhtumitest on 2/3 muundunud Briti tüvega, mistap oli oluline kehtestada rangemaid piiranguid, et viiruse levik ei kiireneks.

Kultuurisõdade kontekstis kerkib aeg-ajalt esile väide, et Eestil pole koloniaalsüüd. See väide pole enam just kuigi täpne.

See on tohutult huvitav ajajärk meie ja Aafrika suhetes, kirjeldab Arengukoostöö ümarlaua tegevjuht Agne Kuimet. Ennekõike tähendab see, et Euroopa Liit on langetanud Aafrika suunal maski ning räägib nüüd otsestes terminites oma huvidest.

„Minu meelest on toimunud narratiivi muutus. Kui varem rääkisid jõukamad ühiskonnad terminitega nagu „arenguabi“, siis tänaseks on see asendunud terminiga „partnerlus“,“ märgib Kuimet. „Seega võtame teist poolt justkui võrdsena, kuid tegelikult me võrdsed pole. Ning see tähendab, et tegeleme võrdselt ka enda huvidega“.

Äsja esitles välisministeerium Eesti Aafrika regioonistrateegiat. Kuimet ütleb, et Eesti vähemalt seab selles keskmesse inimese ja arengu. Probleemina nähakse ennekõike kliimamuutuste tulemusena süvenevat migratsioonisurvet.

Kuid Euroopa ühisturu osalisena viime sisuliselt ellu koloniaalpoliitikat. „Kolonialism pole kunagi lõppenud,“ kirjeldab ta. „Üks suurimaid põhjusi, miks Aafrika riigid on vaesed, on see, et siiamaani voolab sealt välja rahalisi ressursse. Koha peale ei jää miskit, millele ühiskonda üles ehitada. Lisaks postkolonialistlikele maksudele viib palju ressursse välja suurkorporatsioonide tegutsemine. Ning – kes omab maad? Valge inimene.“

Jah, nii uskumatuna kui see ka ei kõla, maksavad näiteks Prantsusmaa endised kolooniad siiani kolonialismist vabanamise maksu, mis on teatud protsent riigile laekuvatest maksudest. Ning üldse on kogu n-ö abi Aafrikale Kuimeti sõnul väga silmakirjalik. Arvutused näitavad, et iga sisse pandud dollari eest võtavad lääneriigid 10 dollarit läbi ebaeetilise äritegevuse välja.

Saates veel

Pandeemia algul uskusid mõned analüütikud, et tänu noorele elanikkonnale jääb Aafrika koroonaviirusest suhteliselt puutumata.

Nüüd ennustab IMF, et tegemist saab olema madalaima majanduskasvuga piirkonnaga maailmas. Miks nii?

Mis juhtub (Hiina näitel), kui senine suur kaubanduspartner järsku huvi kaotab?

Peaaegu kõik arutelud Aafrika probleemidest jõuavad ka kõrge sündivuseni. Kas seal paistab lootuskiiri?

Ning – kui meie siin kurdame aeglase vaktsineerimistempo üle, siis mis te arvate, mitme aasta (!) pärast on üldse lootust jõuda arvestatava tasemeni Aafrika mandril?

Lähemalt Krister Parise intervjuust!

Pühapäevase seisuga oli Eestisse saabunud 121 470 doosi erinevaid vaktsiine. Samaks õhtuks oli aga süste inimestele tehtud kokku Eestis 88 790, mis tähendab, et riigi ja vaktsineerijate ladudes oli üle 30 000 doosi kasutamata vaktsiine. Sellest omakorda suurim osa oli AstraZeneca vaktsiinid, mida saabud reedel 16 800 doosi ja varasematest saadetistest oli pühapäeva õhtuks vaktsineerijate juures, kuid kasutamata 8600 doosi. AstraZeneca vaktsiiniga kaitstakse haridustöötajaid ja teisi eesliini ametimehi, kelle vaktsineerimine käivitus eelmisel nädalal. Statistika näitab, et nn eesliinitöötajate nmimekirjade järgne vaktsineerimine ei saanud eelmisel nädalal kuidagi rahuldavas tempos käima. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse seletab Delfi „Erisaates“, mis seisud on ja kuidas vaktsineerimisega läheb. Saatejuht on Raimo Poom.

Delfi traditsiooniline vabariigi aastapäeva sari kannab tänavu nime "103 Eesti heategijat". Kutsusime eeloleva sünnipäeva puhul saatesse mõned nendest eeskujulikest inimestest, kes oma väärt tegudega siinset elu paremaks on muutnud. Saadet juhivad Maarja Pakats ja Gete Tammann.