Delfi Erisaade

Koroonaviirus levib üle Eesti ja igal pool, kuid suuremate nakatumisnäitajatega on tähelepanu pälvinud Tallinna Lasnamäe linnaosa, kus inimesed elavad suurtes majades, tihedasti koos. Delfi „Erisaates“ rääkis suure linnaosa vanem, Vladimir Svet, miks on olukord Lasnamäel keeruline ja millised on väljavaated. Svet seletab, et inimesed on viimastel nädalatel muutunud hoolsamaks näiteks maskikandmise osas, kuigi koroonakolletega majade postkastidesse pandud maskipakid on toonud talle seinast-seina tagasisidet. Mis puutub Lasnamäelaste valmidusse vaktsineerida, siis Svet annab mõista, et sotsiaalmeedia ei peegelda inimeste päris seisukohti. Tema sõnul on Lasnamäelaste huvi süsti saada meeletu. Saatejuht on Raimo Poom.

Geopoliitilises malemängus on hiinlased meist mitu sammu ees ning nad on osanud mitmed siinsed inimesed, teistehulgas poliitikud, ümber sõrme keerata ning endale sobivat laulu laulma panna, räägib tänases Erisaates Hiina-ekspert Frank Jüris.

Kolmapäeval andis Euroopa komisjon hoo sisse nn vaktsineerimispassile, mis peaks juba juunist võimaldama kaitsesüstid kättesaanutel ühenduse piires vabalt liikuda.

Arvestades ühenduse senist läbikukkumise piiril balansseerivat kogemust vaktsiinide muretsemisega võib mõista, kui suhtuda edulootusesse pehmelt öelda skepsisega.

E-riigi akadeemia küberturvalisuse vanemekspert Merle Maigre toob esile, et nn rohelise digitaalse sertifikaadi valmimiseks tuleb ületada terve rida probleeme.

Mis vaktsiinid sinna kanda? Kuidas tagada võltsimiskindlus ning andmete turvaline liigutamine erineva digitaalse võimekusega liikmesriikide vahel? Kas see sobiks ennekõike reisimiseks või hakatakse vaktsineerimistõendite puudumisel tulevikus inimesi ka töölt lahti laskma?

Vaat et kõige rohkem tekitab Euroopas küsimusi eetiline: ega ei jaga vaktsineerimistõend ühiskonda kaheks, kus ühtedel on suuremad õigused kui teistel? Kui õiglane on see, et vanemaealised pääsevad liikuma varem kui noored, kes just ennekõike nende kaitseks kodus istuvad? Mis saab neist, kes meditsiinilistel põhjustel vaktsiini ei saagi? Aga usulistel?

Ameerikas on teine lähenemine

„Euroopas on see mure väga päevakorras. Kohe lüüakse letti see, et sellise sertifikaadiga võib tekkida olukord, kus keegi on diskrimineeritud,“ kirjeldas Maigre. „Ma ei ütle, et see on halb, kuid näiteks Ameerikas pole ma selliseid argumente kordagi kuulnud. Seal keskendutakse sellele, mis tuleb ära teha.“

Maigre peab siiski positiivseks, et just Euroopa Liit ühtse standardi loomist eest veab. Nii on suurem lootus, et vaktsiinipassist ei saa piltlikult uus HOIA äpp, millega ei osanud pärast valmimist keegi midagi peale hakata. Ehk millest sai E-riigi akadeemia juhi Hannes Astoki sõnu kasutades äraunustatud mängukaru.

Kuniks Euroopa Liidu tasandil on alles käivitumas diskussioon, liiguvad mitmed maad edasi juba oma projektidega. Näiteks Austria plaanib enda vaktsineerimispassiga tulla välja aprillis. Ülemaailmselt loodab kehtestada ühtse standardi kehtestamist aga näiteks Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA).

Saksamaa leige huvi

Kogu kirjeldatud probleemide pundar tähendab aga, et kui kiiresti edasi ei minda, jõuab Euroopa Liidu algatus jõuab küpsemisjärku ajaks, kui seda enam kellelgi väga vaja ei lähe. Näiteks on juba nii suur hulk inimesi vaktsineeritud, et sisuliselt puudub passidel mõte.

„Näiteks Saksamaa ütleb aga, et nende jaoks ei ole see teema praegu aktuaalne, sest vaktsineerimistempo väga aeglane,“ tõi Maigre näite. „Kui reaalne on, et juuniks jõutakse lahenduseni? Ma ei tea. Kuid ilmselt on vaja ambitsioonikaid tähtaegu.“

Kuula Krister Parise saadet Merle Maigrega siit!

Lapsed ja suitsiid, lapsed ja vägivald, lapsed ja seksuaalne kuritarvitamine, lapsed ja abistajad. Tohutu pundar probleeme, mille Lastekaitseliidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar võtab kokku sõnadega „laste vaimse tervise kollaps”.

Erisaates räägib töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson sellest, kuidas jagatakse laiali 140 miljonit eurot, mis nende kätte on usaldatud. Millised on olnud õppetunnid varasematest raha jagamistest?

Sotsiaalministeerium nendib, et sel nädalal on oodata väiksemaid vaktsiinikoguseid, kui loodeti. Samas mitmes Euroopa riigiski jääb süstimise tempo dooside laekumisele alla. Mõned on peatanud AstraZeneca vaktsiini kasutamise mõneks ajaks ja neisse koguneb kasutamata vaktsiinikoguseid. Juba eelmisel nädalal peale Taani otsust peatada AstraZenecaga vaktsineerimine ütles Eesti parimaid virolooge, professor Andres Merits, et meie esimene käik peaks olema küsida nende vaktsiine endale. Rriigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis Delfi „Erisaates“, mida ja kas saaks dooside hankimisel äkki rohkem teha.

Valitsus otsustas sel nädalal, et Eesti lukku keeramisest majandusele tekkivate kahjude ning koroonakriisiga võitlemiseks tehakse 500-700 miljoni eurone lisaeelarve. Delfi „Erisaate“ liinil on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kes seletab, kust raha tuleb ja kuhu läheb. Ta kavatseb lisaeelarve esitada riigikogule veel enne märtsi lõppu ja näiteks luuakse seal puhver, millega saaks töötukassa kaudu vajadusel isegi kuni neli kuud kriisist puudutatud ettevõtetele ja töötajatele palgatoetust maksta. Samuti lubab rahandusminister, et vaktsineerimise korda tegemiseks ja vaktsiinide ostmiseks leitakse raha nii palju kui vaja. Saatejuht on Raimo Poom.

Täna möödub aasta eriolukorra kehtestamisest Eestis. Erinevad uuringud näitavad, et demokraatia tegi mh Baltimaades kriisiaastaga läbi korraliku kukkumise.

Vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks hoiatab, et aasta pärast eriolukorra kehtestamist ei näe ta suurimat ohtu demokraatiale mitte niivõrd valitsustes kui inimestes, kes tahaksidki riigile erakorralistes oludes piiramatu voli anda.

„Minu jaoks ei ole praegu demokraatiale suurimaks ohuks mitte valitsus – või ka eelmine valitsus – vaid valija, kelle arvates eriolukorras polegi riik eriolukorras või hädaolukorras või viiruse tõrjel polegi seotud põhiseadusega,“ sõnas ta. „Võib-olla on see häälekas vähemus, kuid kui lugeda sotsiaalmeedia kommentaare, siis mind hirmutab küll, kui öeldakse, et valitsus võib teha viirusega toimetulekuks ükskõik mida.“

Komandanditund, tänan ei

Seega suhtuks ta väga ettevaatlikult ka üleskutsetesse kehtestada eriolukord. „Paljud leiavad, et see annaks võimaluse kehtestada komandanditundi, tuua kaitseväe ja kaitseliidu tänavatele,“ kirjeldas Jõks. „Kuid inimesed ei arvesta sellega, et siis võib kaitseliit või kaitsevägi tulla ka iga inimese valdusesse. Hakata iga inimest kinni pidama ja läbi otsima.“

Jõks rõhutas, et praegune olukord Eestis seaduslikku alust eriolukorra väljakuulutamiseks ilmselt ei annagi. Kõige vähem on selleks tihti esile toodud vajadus „saata välja sõnum“.

„Paaniline manitsus, ma nimetaksin seda valitsusmanitsuseks – ärge jumala eest minge välismaale, ärge pange lapsi lasteaeda, kuigi nad on avatud – see tekitab inimestes soovi tegutseda vastupidi,“ tõstis ta esile. „Või siis hakatakse ütlema: „näe, täna nägin – Krister Paris sõitis Türki. Täna sõidad Türki, homme reedad riiki. See on suhtumine, mida ei tohi lasta tekkida, see ohustab sõnavabadust.“

Sellise kõva käe ihaluse taustal jäi eelmine valitsus ise pigem ikka demokraatia reeglite ning seaduste raamidesse.

Saates veel

Soomes näiteks käib praegu arutelu, kas kevadel kehtestatud meetmed nagu Uusimaa äralõikamine olid üldse valitsuse pädevuses. Palju meil rakendati midagi, mille õiguspärasuses võiks tagantjärelegi kahelda?

Mida tähendab see kohalike valimiste kontekstis, et praeguseks on antud Terviseametile suur võimutäius näiteks avalike koosolekute keelamisel?

Mida tooks kaasa (või siis ei tooks), kui anda kriisis rohkem õigust parlamendile?

Miks ei tohi kriisijuht tegeleda mikromanageerimisega?

Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet siit!