Delfi Erisaade

Eesti poliitika maailmavaateline telg jookseb Reformierakonna ja EKRE vahelt ning kõik teised parteid peavad valima - kummale poole nad jäävad?

Venemaa põristab Ukraina suunas ähvardavaid trumme, koondab väehulki ja Kremli propagandamasin muudkui ähvardab. Rahvusvaheline üldsus on juba väga mures, kas Moskva võib mõelda uutele agressiivsetele sammudele Ukraina vastu. Täna sõidavad erakorralisele kiirvisiidile Kiievisse Balti riikide välisministrid, sealhulgas Eesti välisminister Eva-Maria Liimets, et näha ja kuulda, kuidas kohapeal olukorda nähakse. Delfi „Erisaade“ võttis ühendust Eesti saadikuga Kiievis, Kaimo Kuusega, ja küsis mida toimuvast täpsemalt arvata ning kuidas Ukrainas ohtu tajutakse. Saatejuht on Raimo Poom.

Delfi “Erisaate” külaline on Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, kellega tuleb juttu akadeemia nn kolme V plaanist, täpsemalt läkitusest “V3 väljakutsete vanik: viiruse vältimiselt likvideerimisele”. Seda võib nimetada teaduste akadeemia juhtnöörideks, mida järgides jõuaksime ilusasse suvesse ja loodetavasti peatselt ka pandeemia lõppu.

Venemaa vägede kuhjamine Ukraina piiri taha viitab, et mingil moel on kavas need ka käiku lasta. Politoloog Karmo Tüüri sõnul tahab Moskva ühelt poolt tõrjuda tagasi lääneriike ja Türgit, kuid ajendi võis anda ka lihtlabane kättemaksuhimu.

„Praegu on Venemaa peaeesmärk hoida ära igasugused jutud NATO laienemisest tema piiride poole. Mitte et see väga tõenäoline oleks, aga kuna Ukraina pool on hakanud seda trummi jälle kõvemini taguma, ütleb Venemaa juba preventiivselt, et „ärge isegi mõelge“,“ selgitas ta Kremli mõtlemist. „Sest niipea, kui te selle päriselt teemaks võtate, me teid karistame.“

Tüür rõhutas aga, et rumal ning saamatu oleks poliitika, mida tehakse vaid ühe eesmärgiga. Suurt üldist strateegiat – tõrjuda läänt – saab kasutada ka väikeste taktikaliste eesmärkide saavutamiseks.

„Üks neist võib olla tahtmine karistada Volodõmõr Zelenskõid selle eest, et ta kõrvaldas [oma administratsiooni ülema] Viktor Medvetšuki. Tema oli Putinile lähedalseisev isik, kes oli kõrgeim Ukraina eesmärkidele vastu töötav Ukraina tippametnik.“

Tüüri sõnul vastab see kriminaalse maailma mängureeglitele: „Kui sina hakkad mulle vastu, siis mina pean sind karistama, muidu ma enam ei ole boss.“

Ehkki ka Päevalehes väljendasid mitmed analüütikud kahtlusi, kas Venemaal ikka piisab operatsioonide läbiviimiseks jõudu. „Neid ei ole liiga vähe,“ pole Tüür nõus. „Sissetungimiseks on sellest piisav. Vallutatud territooriumite hoidmiseks võib-olla mitte. Ei saa öelda, et vägesid oleks liiga vähe selleks, et teostada Osseetia-stiilis karistusoperatsiooni. Väed on kohale toodud selleks, et lahendada mingisugune taktikaline ülesanne.“

„Ainuke nii taktikaliselt kui strateegiliselt mõtestatud operatsioon oleks luua maismaaühendus Krimmiga, et ei oleks ainult üle silla toitmine. Teine oleks jõuda mööda Musta mere rannikut Moldovani ning ühendada ka Transnistria,“ vaagis ta võimalikke variante.

„Need on sõjaliselt planeeritavad ning täideviidavad eesmärgid. Aga kas seda on mõtet teha?

Tüür kinnitab, et lääne vastusammud on Venemaale märksa valusamad kui nad välja näitavad. Sanktsioonid töötavad. Aga kuidas, kuulake saates, kus käsitleme veel teemasid:

Muidugi tuuakse paralleele 2014. aastaga, kus oli vaja Putini populaarsust turgutada. Kuivõrd see nii labaselt läbinähtav stsenaarium võiks praegu toimida?

Palju võiks seda kõike seostada Aleksei Navalnõiga, vajadusega tähelepanu kõrvale juhtida?

Möödunud konflikti ajal 2014. oli Joe Biden (või vähemalt Obama administratsioon) võrdlemisi rahutuvi positsioonil, manitses pigem Ukrainat relvi mitte kasutama. Nüüd kinnitatakse „vankumatut toetust“ Ukrainale. Palju ukrainlased ameeriklastele loota võivad?

Ning – mängu on astunud uus tegija: Türgi. Zelenskõi külastas hiljuti Istanbuli ja türklased viitasid kiirelt, et pärast Krimmi hõivamist on julgeolekutasakaal Mustal merel muutunud. Vene ja Türgi huvid viimase aasta jooksul eks-NSVL-is mujalgi kokku põrkunud. Aga Ukraina on märksa suurem pirukas kui Armeenia. Mis kohal on Ukraina julgeolek Istanbuli poolt vaadatuna?

Mis on maailmal üldse varuks sanktsioonide vallas? Isegi pärast Krimmi SWIFTIst väljaviskamiseni näiteks ei mindud…

Kuula Krister Parise saadet Karmo Tüüriga siit!

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia professor Jaan Ginter vastab Delfi Erisaates küsimustele proteste ja erinevaid hirmujutte tekitanud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohta. Küsis Tarmo Paju.

Ajateenistusse minnakse üha nooremalt ja sestap ollakse teenistusega ka rohkem rahul. Ajateenijate seas tehtud uuringut kommenteerivad kaitseväe akadeemia uuringute koordinaator Eleri Lillemäe ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi analüütik Juhan Kivirähk.

Hiljuti jahmatas avalikkust ettevõtja Indrek Kaingi paljastus oma treenerist, kes teda tollal 10-aastase poisina seksuaalselt kuritarvitas. See oli aga alles algus…

„Minu poole on otse pöördunud natuke liiga palju inimesi, mitte küll halvustavas mõttes,“ märkis Kaing pärast üleskutset, et ka teised meessoost ahistajate ohvrid endast märku annaksid. „Sain teada, kui palju on mu sõprade hulgas sarnaste või muud tüüpi väärkohtlemise ohvreid. See võttis jalust üsna nõrgaks. Seda kõike on natuke liiga palju, seda on rohkem, kui me oskame ette kujutada.“

Nii tõi ta välja, et talle on andnud vaevalt kahe nädala jooksul teada veel kolm inimest, kes on kannatanud sama treeneri käe läbi mis temagi.

Kaing tõstis esile, et niisugune väärkohtlemine jääb tihti aastakümneteks alateadvusesse. Mitte ainult ei julge ohvrid langetada elus teatud valikuid, kuid see tõukab neid ka enesehävituslikule käitumisele. Ettevõtja tõi välja, et tema puhul oli probleemiks näiteks alkoholi kuritarvitamine. Aga et tihti ei õnnestugi ilma terapeudi abita end lahti harutada.

„Sellest viimaks rääkimine on väga vabastav muuhulgas seetõttu, et sa saad aru, et sina ei olegi olnud selle probleemi looja,“ kirjelda ta, kuidas tihti tulevad eneseabigruppidesse inimesed, kes pole varem ka aastakümneid oma traumaatilisest kogemusest mitte kellelegi rääkinud.

Aga kuidas edasi? „Tänase hetkel sellises hilises keskeas onu Heinot enam ümber ei veena,“ leidis Kaing. „Kui kogu noorem põlvkond aga suu lahti teeb, peab ta ehk siiski oma sõnu valima või mitte enam nii käituma. Kogu sõnum ongi see, et ära ole mölakas, see pole nii keeruline.“

Saates veel

Naiste #metoost teame, et märkimisväärne hulk sõrmi suundub kohe ohvri poole – miks nii hilja, mis on varjatud motiivid, miks kohe ei öelnud jne… Kas meestega on teistmoodi?

Meid jahmatas hiljuti ka Päevalehe vahendatud uuring, et lähisuhtevägivald on Eestis levinuim Euroopas. Aga ega ka soomlastel näiteks on see väga kõrge. Miks meid seob naabritega vägivald?

Mida teha pahadega? Kas peaks ohver ehk elama veel üheskoos läbi „teraapia“ oma endise ahistajaga?

Ning boonuseks

Kuidas läheb Kaingu kaasabil käivitatud „Kevade plaaniga“ – tuua Eestisse massiliselt Jannseni koroonavaktsiini?

Kuulake Krister Parise vestlust Indrek Kainguga siit.

Viimased päevad on toonud koroonarindelt positiivseid uudiseid. Langenud on nii ööpäevased nakatumisnumbrid kui ka nakatumiskordaja R. Samas on haiglates veel patsiente palju - üle 700. Leevendust haiglates võib näha sel või järgmisel nädala, rääkis teadusnõukoja liige ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving.