Delfi Erisaade

Delfi Erisaates kommenteerisid Jüri Ratase peaministrina tehtud kulutusi ning nende mõju tema edasistele ambitsioonidele Ekspress Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Nädalavahetuse Eestisse maandunud sadade USA langevarjurite õppus oli äärmiselt vajalik, et siinne sõjaline kaitse oleks usutav ega tekitaks mõtet seda proovima tulla, räägib Delfi „Erisaates“ kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk. Kõrge kaitseametnik seletab, miks oli sellist suuremahulist langevarjurite õppust vaja, kas selle võib kordaläinuks nimetada. Mis puutub Venemaa reaktsiooni, siis nendib Prikk, USA on Moskvale õppuste kohta varakult infot andnud ja Nurmisile oli kutsutud öösel dessanti vaatama ka Eestis töötav Venemaa kaitseatašee. Saatejuht on Raimo Poom.

Eelmisel nädalal lahvatanud värbamisskandaal tõi Isamaas esile vana ja süsteemse probleemi: sisevalimistel saab häältega manipuleerida. Kui mõnes teises erakonnas on juhi valimise õigus antud delegatsioonidele, siis Isamaa suurkogul võivad osaleda absoluutselt kõik partei liikmed.

Saates on külas Paide linnapea Priit Värk, kes on Isamaa ja Parempoolsete liige.

Eesti konservatiivne rahvaerakond (EKRE) plaanib võtta kohalikel valimistel tormijooksuga Narva, tehes selleks koostööd koguni Georgi linte kandvate „Surematu polgu“ marsside organisaatoritega. Kuidas on venelased valmis toetama erakonda, kelle esindajad on neid seni iseloomustanud väljenditega nagu „parasiteerivad tiblad“?

Kahes keeleruumis aktiivselt kaasa lööv jurist Jevgeni Krištafovitš meenutab, et kõik sai alguse siis, kui uue linnapea Katri Raiki all vanadest Keskerakonna fraktsiooni liikmetest paljud sisseharjunud toiduahelate juurest kõrvale tõrjuti. Kaks neist, Aleksei Mägi ning Larissa Olenina leidsid seepeale, et ka „neis on ekrelast“.

Ometi on Olenina see, kes korraldanud Narvas aastaid 9. mai pidustusi, mille kohta EKRE eksjuht Mart Helme kirjutas varem, et „Georgi lint rinnas või auto küljes pole mitte leina- või vanavanemate poolt saavutatud võidu tähis, vaid märk sellest, et Eesti riigi olemasolu ja pragmaatilistel kaalutlustel ka vajaliku eesti keelega ei ole südames lepitud.“

„Helme ütles õigesti,“ kommenteeris Krištafovitš. „Praegu üritab EKRE kanaliseerida vana Efgar Savisaare valijat eestlaste seas, nn „teise Eesti“ valijat. Venekeelsete puhul võidakse ka arvate, et miks ei peaks toetatama neid, kes on valitsuse ning valitseva narratiivi vastu.“

Ta tõstis esile, et Savisaarel ju läks korda minevik (kus ta võitles interrinde vastu) ületada ning mängida hästi kahel mänguväljal.

Krištafovitš tõstis esile EKRE poolt Narvas levitatava ajalehe Vzgljad, mille põhisõnum kõlab kokkuvõetuna umbes nõnda: „see on liberastide peavoolu sopameedia, kes tõlgendab valesti, kuid tegelikult on meil družba – ning ka pronkssõduri kaitsja on meile suur sõber.“

Krištafovitši sõnul ei häiri EKRE potentsiaalseid valijaid ka venekeelsete seas, et erakond kannab vastuolulisi populistlikke sõnumeid. „Vastupidi! Kui see teid häirib, siis see ongi meie eesmärk, et see teid häiriks, te pööraksite meile tähelepanu ning vaataksite, kuidas meie siin elame,“ kirjeldab ta üht mõtteviisi.

Saates veel

Mida see ütleb venekeelsete ilmajäetuse kohta – kas tõesti võetakse omaks igaüks, kes nendega üldse kõneleb?

Mida peaksid teised õppima? Reformierakond kunagi püüdis kaasata ka venelasi, aga siis miskipärast valis rahvusülesuse asemel ikka pigem rahvuslikud loosungid. Oli see viga?

Miks näiteks eelmistel valimistel väga edukad sotsid üldse Narvale käega lõid?

Mis tunnetega vaadatakse seda kõike Kremlis?

Mis seob kokku kolmnurka lamemaalastest, Notšnoi Dozori järeltulijatest ning nüüd ka EKRE-st?

Eile rääkis Tallinna strateegiakeskuse juhtivekspert Ignar Fjuk Delfile, et on vastu Estonia juurdeehitusele praegu plaanitaval kujul, tuues välja üheksa vastuargumenti. Tänases “Erisaates” räägime neist argumentidest Estonia peadirektori Ott Maateniga, kes usub, et leiab lahenduse muinsuskaitselistele muredele ja põhjendab, miks ei kõlba teater näiteks Lasnamäele.

Täna leevenduvad peale kaht kuud natuke valitsuse karmid koroonaleviku vastased piirangud. Tööandjate keskliidu juhataja Arto Aas ütleb Delfi „Erisaates“, tõepoolest on see paljude sektorite jaoks rõõmustav päev, kuid arvestada tuleb, et paljud piirangud pole veel lõppenud ning teatud äridel on ees kriitilised ajad. Aas toob välja, et kui töötukassa kaudu on sel kevadel taas hästi kiiresti piirangute all kannatanud töötajaid ja ettevõtteid toetatud, siis valitsuse poolt lisaks välja käidud EAS-i ja Kredexi toetusmeetmete abisummad pole tänaseni abivajajateni jõudnud. Lisaks on saates juttu vaktsineerimisest ja muutustest tööturul. Saatejuht on Raimo Poom.

Maikuu tuleb sel aastal teisiti. Juba esmaspäeval hakkavad otsast leevenema ühiskonnaelule koroonaviiruse laia leviku tõttu seatud piirangud. Samast päevast avatakse kõigile 50+ vanuses inimestele võimalus end vaktsineerida. Lehekuu teises pooles aga kutsutakse kaitsesüstima ka kõik ülejäänud täisealised inimesed. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik räägib Delfi „Erisaates“, kas ta piirangute leevendamisest uut nakatumise tõusu ei karda. Minister seletab, kas ja kuidas ollakse valmis kogu elanikkonna vaktsineerimisele lubamiseks ning kuidas välditakse ummikuid ning süsteemide ülekoormust. Saatest saad kuulata miks manitseb Kiik vaatamata vaktsineerimise laienemisele ka sel suvel eksootilistesse riikidesse reisimist vältima ja kas sügisel võib oluliseks teemaks saada koolilaste vaktsineerimine. Saatejuht on Raimo Poom.

Tänase Delfi “Erisaate” külalised on Eesti Laagrikorraldajate Liidu esindajad Kaur Kötsi ja Catrin Ott, kes tunnevad muret haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kergendatud nõudmistest laagri korraldajatele. Nimelt jagab HTM laagrikorraldajatele toetust, nõudmata neilt kutset. Ometi näitab kutsetunnistus kasvatajate pädevusi lapsi hädaolukorras aidata ja seda, et tegemist ei oleks pedofiiliga.