Delfi Erisaade

Peagi on Eestis koroona vastu vaktsineeritud pool täisealisest elanikkonnast. Selleks et saavutada suve lõpuks 70-protsendiline hõlmatus, käivitub järgmisel esmaspäeval vaktsineerima kutsuv kampaania “Pane õlg alla”. Vaktsineerimist juhtiv Marek Seer ütleb aga Delfi “Erisaates”, et jõuliselt kaitsepookimisele vastuseisjaid ümber veenda ei õnnestu.

Autoga jaanipäevaks saarele? Näiteks Kihnu paar päeva enne pidupäeva mõni sõidukijuht veel jõuab. Ülejäänud autopiletid on kolmeks päevaks enne 24. juunit juba broneeritud. Sarnane olukord on ka Vormsi praamil ning ega ka Hiiumaaga seis kiita ole.

Transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson soovitab saarele minna jala, rattaga või kutsuda praamile sõber vastu.

Kui kaugel oleme Eestis karjaimmuunsusest koroonaviiruse suhtes? Erisaates vastab küsimustele immunoloog, Tartu Ülikooli professor Pärt Peterson.

Kauaoodatud suvekuu on alguse saanud, sellega koos algab ka grillihooaeg ja jäätiselembus. Algavad puhkused, mil rutiinne eluviis, sealhulgas toitumine, kipub paigast minema. Kuidas aga jääda tervislikuks kõigi ahvatluste kiuste, räägib toitumisterapeut Triin Muiste.

Värskes Eesti Ekspressis ilmus Hans H. Luige ja Mikk Salu pikk usutlus maailma uuriva ajakirjanduse ühe naksakama väljaande, Bellingcati juhtiva ajakirjaniku Hristo Grozeviga, mis on avaldanud ridamisi lugusid Vene eriteenistuste ohtlikest või suisa surmavatest operatsioonidest Läänes ja riigis endas. Luik räägib Delfi „Erisaates“ sellest, mis mulje jäi talle Vene luurajate operatsioonidest piiride taga ning Lääne võimekusest neid jälgida. Tema sõnul tasub Eestis. Lätis ja Leedus täna tähelepanelikult Delfit lugeda, sest Vene agendid on saanud ka üle balti riikide piiride käia ning avaldatakse nimed. Luigega ajab juttu Raimo Poom.

Daniel Kõiv (17) sai tuntuks, kui protesteeris üksinda päevi Toompeal meelt avaldanud maski- ja vaktsiinivastaste vastu. Tema sõnul tuleb oluliselt rohkem panustada noortesse täna, et vältida samasugust mõistusevastast radikaliseerumist tulevikus.

Kõiv väljendab imestust, miks tehakse poliitikavalikuid just noorte arvel – ajal, mil järsult kasvanud vajadus psühhiaatrilise abi järele ning kasvanud enesetapukatsed on käegakatsutav fakt, vähendatakse ka võimalusi end huvihariduses teostada. Tulemuseks võime tema sõnul saada katkise ühiskonna, mille vilju maksame 20 aasta pärast.

„Noortel jäi ilma suhtlusest ja tähelepanust, kuulamisest – et keegi neid ära kuulaks! Nad istusid kodus, üksi oma mõtetega, üksi, üksi, üksi!“ rääkis ta. „Mis on aga kõige halvem – riigi tasandil seda olukorda ei lahendata.“

Kõivu sõnul pole samas midagi muud oodata, kui vaadata riigikogu koosseisu, kus ainus noore määratluse alla minev saadik on Ruuben Kaalep – kelle vaated kindlasti ei esinda kõiki noori (Kõiv ise peab endale kõige lähedasemaks erakonda Eesti 200).

Arusaamatud vanusepiirangud

Seetõttu väljendabki ta imestust: kui kohalike omavalitsuste valimisel saab hääletada juba 16-aastasena, siis miks ei laiendata sama ka parlamendi valimisele? Kõlab nagu pokazuha.

Üleüldse võiks Kõivu sõnul kaaluda 18-le elueale seatud piiride ülevaatamist. Näiteks võtta eeskuju Saksamaast, mis lubab kergeid alkohoolseid jooke nüüd tarbida juba 16. eluaastast – sest rangetest keeldudest loobumine võib paradoksaalselt tarbimist vähendada. Ta küll tunnistab, et antud mõte Eestis ilmselt läbi ei läheks: „kui ma tuleksin sellise ettepanekuga välja, vaadataks mind ilmselt ühe kahtlase mehena“.

Küll aga ärritab teda, kui vanem põlvkond sekkub noorte seksuaalellu. Tema on vastu mõtetele tõsta seksuaalse enesemääratlemise iga praeguse 14 asemel 16 peale.

„Loomulikult vajavad noored kaitsevõimalust. Aga miks peaks ütlema mina, kes kellega k*pib, kui see pole pedofiilia või muu seadusevastane tegevus? Minu jaoks on 14-aastane noor täiesti kaine, oma peaga mõtlev inimene, kes suudab langetada otsuseid,“ kõneleb Kõiv. „Kui ta ei suuda, siis pole küsimus mitte puudulikus seaduses, vaid seksuaalhariduses. Ja mitte, et lastele ei näidataks piisavalt nokusid ja muud, vaid et ta peab oskama öelda „ei“ ning mõistma, et suhtes peab olema konsensus.

Saates veel

Kui hukas on praegused noored eelmiste põlvkondadega võrreldes?

Miks on Eesti maailma ühed tublimad kooliõpilased ühtlasi ühed kõige õnnetumad?

Kas endiselt kehtib tõdemus, et kes pole noorena revolutsionäär, on südametunnistuseta, aga kes pole vanaduses konservatiiv, on loll?

Kuula Krister Parise erisaade Daniel Kõivuga siit!

Jüri Ratase ei oli Karilaidi hinnangul piisavalt konkreetne, et distsiplineerida kõiki erakondi parlamendis presidenti ära valima. „Keskerakonna esimehe poolt on antud tõsine stardipauk – hakkame ühiselt otsima.”

Ja kui riigikogus siiski ei leita seda üksmeelt, minimaalselt 68 hääle ulatuses? „Poliitilistel konkurentidel on võimalus oma hirmudest loobuda. Hirmudega on see paha asi, et muidu tulevad su õuele kohale. Et kui väga kardetakse, siis Ratas saabki presidendiks,” lausub Karilaid.

Eesti Energia soov ehitada veel üks õlitehas lisaks olemasolevatele ei lähe lihtsalt. Mure kliimamuutuste pärast maailmas ja Eestis suureneb, suur riigiettevõte jäi kohtus alla noortele aktivistidele, kes saavutasid tehase ehituse vähemalt ajutise peatamise. Sel nädalal andis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus läbi lillede mõista, et võiks mõelda, kas ikka on vaja uut tehast, teised ministrid aga on selle poolt. Delfi „Erisaate“ külaliseks on Eesti Energia juht Hando Sutter, kes räägib, mis plaan nüüd ettevõttel on? Ja ta ei kavatse sugugi kavasid nurka heita vaid lubab revolutsioonilisi arenguid: Eesti Energia muutub süsinikuneutraalseks, mis isegi siis ei tähenda õlitootmise lõppu. Kuidas see võimalik on, küsis Raimo Poom.

Pärast Valgevene piraatlusakti Ryanairi lennuki kallal juhtis Venemaa välisministeerium tähelepanu, et väga sarnasel kombel püüdsid lääneriigid saada enda kätte vilepuhuja Edward Snowdenit.

Venelased polnud ainukesed, kes tõstatasid küsimuse lääne topeltstandarditest. Riigikogu väliskomisjoni liige Oudekki Loone tõstis esile, et Snowdeni kinninabimiseks veensid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaad, Hispaaniat, Portugali ning Itaaliat sulgema oma õhuruumi Boliivia presidendi Evo Moralese lennukile, mis oli startinud Venemaalt. Viini maanduma sunnitud lennuk otsiti läbi (Snowdenit pardal polnud).

„See oli riigipea lend, mis on eriti kõrge diplomaatilise puutumatusega,“ rõhutas Loone. „Kui Snowden oleks kinni võetud, oleks ta viidud Ühendriikidesse, kus temaga kes teab mis juhtunuks. Guantanamot me kõik teame.“

„Erisaates“ Krister Parisega meenutas Loone veel mitmeid juhtumeid, kus lennutransporti on poliitilistel põhjustel takistatud – ehk jutt „pretsedenditust“ käitumisest Valgevene poolt on selgelt üle pingutatud.

Kas on aga sellele vaatamata õigustatud ning piisavad praegused Euroopa Liidu sanktsioonid Valgevene vastu? Kas nad suudavad tuua kaasa muutusi?

„Kas see oli hea relv ristisõdijatele?“ küsis Loone vastu. „Mis puutub režiimimuutust või valitsuse muutust Valgevenes, siis see on valgevenelaste enda asi. Kui me väljastpoolt seda teeme, siis see on okupatsioon.“

Loone oli kriitiline ka Valgevene lendude piiramise suunal: „Me just nägime, kuidas üks lennuk tiirutas ning tal ei õnnestunud Hispaaniasse minna. Selle tulemus on, et Euroopa ja Valgevene inimesed suhtlevad vähem. See on signaal valgevenelastele, et „me ei taha teiega rääkida, rääkige venelastega““.

Lähemalt kuulete saates,

kus veel:

Kui kaitstud on üldse inimesed võõral territooriumil? Praegu teame ennekõike Vene operatsioone, olgu Skripalid või inimröövid Ukrainast või tšetšeeni likvideerimine Berliinis jne. Aga teisalt tuleb kohe meelde ka Öcalani nabimine Keenias või Eichmanni röövimine Argentinas. Aga miks mitte ka bin Ladeni tapmine Pakistanis või Soleimani tapmine Iraagis.

Miks laseme oma valitsustel nõnda karistamatult toimida? Või meid näiteks sõtta valetada nagu Iraagis?

Kui me räägime väärtuspõhisest poliitikast, siis klassikaline dilemma, et kas tohime ohverdada majandushuve väärtuste nimel - on see üldse õige küsimus?

Kuula „Erisaadet“ pikemalt siit!