Delfi Erisaade

Saate märksõnadeks on “kuumus” ja “toit”. Teadupärast on Eestit vallutanud kuumalaine ja peagi algab jaanipäev. Et selgitada välja, kas ja kuidas peaks seetõttu teisiti sööma ja jooma, räägib saates toitumisnõustaja Ketlin Tammsalu.

Ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar rääkis Delfi Erisaates värskematest andmetest Eestit tabanud kuumalaine kohta ja edasistest prognoosidest nii jaanideks kui ka kogu suveks.

Pärast šokeerivat kaotust Mägi-Karabahhi eest peetud sõjas Aserbaidžaaniga lähevad armeenlased homme valima, et anda hinnang valitsusjuhile, kes rahuleppe alla kirjutas.

Jerevanis viibib Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Anton Aleksejev, kelle sõnul on meeleolu üsnagi depressiivne. Praeguse valitsusjuhi kohusetäitja, oma tagasiastumisega erakorralised valimised esile kutsunud Nikol Pašinjan seisab silmitsi tõelise vana sauruse, ise Mägi-Karabahhist pärit ja loendamatute korruptsioonisüüdistuste kiuste poliitikas püsiva Robert Kotšarjaniga. Üldse on aga Armeenia valimised ajaloo ühed kõige võitluslikumad, kohti parlamendis igatsevad 26 nimekirja.

Aleksejev rääkis Krister Parisele, et ehkki kaamerate ees kiidavad kõik üksmeelselt oma liitlast Venemaad, on pärast mikrofonide ärapanekut jutt hoopi teine: „Öeldakse, et nad on väga pettunud, mis sõber see ka on, kes jättis meid hätta, kui olime vastamisi oma suurima vaenlasega.“

Aga teisalt, kirjeldab Aleksejev, pole armeenlased siin kuigi siirad. „Ütleme, et Venemaa sülitab rahvusvahelisele õigusele näiteks Ukrainas. Aga siin, tõesti, isegi Armeenia ise ei tunnustanud Mägi-Karabahhi iseseisvust. Armeenia ise ei võtnud vastu seadust, et Karabahh on Armeenia osa. Ei midagi taolist. Miks siis Venemaa peaks sekkuma nimelt Armeenia poolel?“

Saates veel

Mida tähendab see Armeenia liitlassuhetele Venemaaga?

Kas Kreml on Pašinjani tema vahepealse flirtimise eest läänega piisavalt „karistanud“?

Kui kahest Venemaa liitlasest üks – Valgevene – on juba puhas diktatuur, siis mida tähendab see kõik demokraatia püsimisele Armeenias?

Kuula Krister Parise juhitud saadet siit!

Koroonakriis ja suurem kodus veedetud aeg tõi veelgi enam esile ajatu probleemi, et kortermajades võib lärmist tüli tõusta. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi toob intervjuus välja ka juhtumid, mil tõesti võib olla põhjust kaaluda kohtulahingut võõrandamise nimel.

Valitsusest heakskiidu saanud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 põrgatas välja mitu mõtet, kuidas tulevikus tagada, et teede ja tänavete ehitamiseks ja hoolduseks ikka vahendeid oleks. Kogu transpordisektori kliimasõbralikkuse kasvamisel hakkaks paratamatult riigi aktsiisitulu vähenema. Kava pakkus alternatiivina aktsiiside ümbertegemist või ka teekasutustasusid. Majandusminister Taavi Aas räägib Delfi „Erisaates“, mis ta silmas peab. Euroopa Komisjon avaldab juba suvel eeldatavasti ettepaneku, et transpordisektor läheks ka CO2 kvoodikaubanduse alla. Aas tunnistab, et kui muudes kliimamuutustega võitlemisest puudutatud sektorites on Eestil seisud head, siis just transpordisektoris kuhjuvad muutused valmistavad enim muret. Aga pöörded tulevad niikuinii, ennustas ta. Saatejuht on Raimo Poom.

Koroonakriis jättis oma jälje ka kinnisvaraturule. Tallinna puhul liikusid kevadel ka kuuldused müstilisest hinnatõusust. 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter räägib hetkeolukorrast.

Käes on suur suvi, mis pakub kosutust pärast pikka koroona-aastat, kuid soojade ilmade toreduse varjus peituvad mürgistusohud: rästikud, vee pähe joodud äädikas, laste suhu sattunud suitsukonid. Kuidas hätta sattudes käituda ja taolisi olukordi vältida, räägib Delfi “Erisaates” terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Väga paljud Eesti inimesed on usinad e-poodide kasutajad. Kaupa tellitakse tohutus koguses ja eriti läks e-kaubandus hoogu pandeemia ajal. Juba paari nädala pärast on aga oodata suurt muutust, mis puudutab kõiki väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvaid saadetisi: seni sai kuni 22 eurot maksva kauba kätte lihtsamalt, siis nüüd tuleb kõik pakid hinnast sõltumata maksuametile deklareerida ja tasuda nende pealt käibemaks. Aastas tellitakse Eestisse eeldatavalt neli miljonit pakki väljastpoolt EL-i, seni on neist deklareerimise alla läinud väga väike osa. Delfi „Erisaates“ seletab maksuameti tolliosakonna teenusejuht Kaari Lainevool muudatused lahti ja räägib, mis muutustega tuleb 1. juulist arvestada. Saatejuht on Raimo Poom.

Meile alles hakkab kohale jõudma, kui palju maailm koroonapandeemiast põhjustatud šoki tõttu edasi liikus.

COVID-19 pandeemia on kaasa toonud digitaliseerimise tohutu kiirenemise kõigis ühiskonna ja majanduse aspektides, mis suurendab tootlikkust ning on tulevase edu ja kasvu võtmekomponent, kinnitavad Tehnopoli startup inkubaatori juht Kadri Tammai ning riikliku testimiskoha Accelerate Estonia kommunikatsioonijuht Elis Tootsman.

Üle 90% ettevõtetest on suurendanud kaugtööd ja 60% on-line oste ning teenuseid. Paljud juhid teatasid aruandes Future of Jobs Report 2020, et nad liikusid 20–25 korda kiiremini kui enne kriisi võimalikuks pidasid – sealhulgas tarneahela koondamiste ehitamine, andmeturbe parandamine ja kõrgtehnoloogiate kasutamise suurendamine operatsioonides.

Üks olulisi momente selle juures on muutunud juhtimiskultuur. „Üha rohkem hakkab unustusse vajuma see, et kedagi käskude ja keeldudega juhin ning kontrollin, vaid inimesed teevad motiveeritult tööd ning siis on ka käske ja keelde märksa vähem vaja,“ kirjeldab Tammai.

„Kui varem võiski olla, et võisid istuda 8-st 5-ni kontoris, kuna ülemus seda sult ootas, siis nüüd ei anna ülemus enam ülesandeid lähtudes ajast, vaid olulisem on efektiivsus ja tuelmuslikkus,“ sekundeerib talle Tootsman.

Aga mittevajadus kontorite järele on vaid kõige nähtavam osa tektoonilistest muutustest.

Saates kuulemegi

Millised põnevad lahendused on Eestis ainuüksi pandeemiaajal välja arendatud?

Kas ettevõtted ja riigid on hakanud oluliselt rohkem riskima?

Mis on kätte jõudvas tulevikus üldse riigi roll? Kas meid ootab ees digitaalse Metsiku Lääne ajastu?

Kuidas tagada, et ka füüsiline kaup liiguks – ning kuidas just eestlaste leiutis sellele kaasa aitab?

Ja kas me piiride kadumise järel enam saamegi rääkida „Eesti panusest ning leitutistest?“

Kuula Krister Parise saadet siit!