Delfi Erisaade

Koalitsioonierakondade juhid Kaja Kallas ja Jüri Ratas paistavad olevat presidendi kandidaadi leidmisel peata olekusse jõudnud.

Ei pea lugema Soome meediat saamaks aru, et Eesti presidendi valimiste protsess on pööratud juba täielikuks farsiks. Mis seis on vaid loetud nädalad enne seda, kui riigikogus peaks asutama kandidaatide suhtes hääletama? Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud leiavad, et poliitikud ja parteid lubasid eelmistest riigipea valimistest õppida, kuid läbinähtavalt leiti üles valed õppetunnid. Delfi „Erisaate stuudios arutavad riigi esimese inimese leidmise seisu Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanik Kärt Anvelt ja arvamustoimetaja Krister Paris. Saatejuht on Raimo Poom.

Marko Mihkelson saabus alles loetud tundide eest Leedust, kus käis esmaspäeval kohapeal uurimas, mismoodi tegeletakse Valgevene võimude poolt mahitatava hübriidrünnaku vastu, kus Minsk smugeldab ja surub inimesi üle piiri. Riigikogu väliskomisjoni esimees kirjeldab Delfi „Erisaates“ detailselt, kuidas Valgevene piirivalve Omoni kilpide, kumminuiade ja kiivrite ähvardusega takka lükates ajab inimesi üle piiri Leetu. Aga ometi on Leedu suutnud viia saabuvate inimeste hulga peaaegu nulli – Mihkelson räägib mis on nö Hispaania taktika, mida selleks kasutatakse? Aga oht pole möödas, Valgevenes on veel tuhandeid inimesi piiriületuse ootel – oht pingetõusuks on suur. Kardetakse, et väiksemate gruppide asemel võidakse lükata piirile massilisem grupp. Mihkelsoni muljete ja nähtu kohta küsis Raimo Poom.

Rail Balticu trassil on enne rööbaste maha panemist vaja ehitada suur hulk viadukte ja ökodukte. Sel nädalal sõlmiti lepingud kolme taolise uue objekti ehitamiseks. Enne aasta lõppu tahetakse veel ehituslepinguid paika saada, kuulutada välja hanked ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitamisega pihta hakkamiseks. Raudteed Eestis rajava Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg nentis, et tegelikult tahetaks veel agressiivsemalt ehitada, kuid projektide valmimisel on tekkinud pudelikael. Juba lähiaastatel peavad Rail Balticu rajajad hakkama otsima rongifirmasid, mis raudteel sõitma hakkavad. Grünberg lubab, et rongide mahutavuses ei tohi tekkida Elroni laadset olukorda, kus näiteks rattaga reisijaid tuleks hakata välja ajama krõbedate lisatasudega. Saatejuht on Raimo Poom.

Oleme kolmanda koroonalaine jalamil, niisiis on valitsus kehtestanud juba uued piirangud: ühistranspordis tuleb kanda maski ning üritustele on seatud täituvuspiirangud. Mis aga ootab meid ees sügisel – mis jääb kinni ja mis lahti, rääkis Delfi “Erisaates” teadusnõukoja liige professor Irja Lutsar.

Tänases Eesti Päevalehes kirjutab küberturvalisuse ekspert, endine RIA asejuht Toomas Vaks, kuidas riigi tegevusetus küberjulgeoleku tagamisel võib viimaks seisata elutähtsat teenused tervikuna. Oleme siis tõesti nii piiri peal?

Siseministeeriumi IT- ja arenduskeskuse infoturbe juht Liisa Past märgib, et ühed kõige ohtlikumad ründed võivad tulla nn nullkliki pahalastelt. Need on programmid, mis tungivad su arvutisse või telefoni ka siis, kui sa ise ühtegi liigutust ei tee.

„Enamik pahavara, näiteks krüptolockerid, eeldavad, et inimene on oma meilboksis või internetis mingi lingi lahti teinud,“ selgitas ta. „Aga kõige potentsiaalselt ohtlikumad, aga kõige vähem levinumad, sest nad nõuavad kasutamiseks potentsiaalset ressurssi, on just need.“

Algselt sai maailm nullkliki pahalastest teada tänu Edward Snowdenile, nüüd aga tuli hiljutises skandaalis välja, et sarnast tarkvara pakub turul müügiks ka Iisraeli firma NSO – ja kes teab, palju võib seda veel turul olla.

Past tõstis probleemina esile, et ka märksa vähem võimekate rünnakute vastu raskendab võitlust Eesti infosüsteemide eripära. Nad ehitati üles piltlikult „tati, tahte, pulga ja paelaga.“ Aga kuidas tagada, et süsteemid töötavad edasi ka siis, kui ülesehitajad on kas läinud või miks mitte poolt vahetanud?

Saates veel

Mis siis, kui piltide allalaadimise asemel oleks keegi nad näiteks ära vahetanud?

Miks meid üldse rünnatakse, mis on peamine siht?

Mida tähendab oma haavatavuse tunnistamine üleriigilise biomeetria andmekogu ABIS raames?

Kuulake Krister Parise saadet Liisa Pastiga siit!

Eile sai avalikuks, et üks Tallinna mees laadis riigi andmebaasist alla 286 438 Eesti inimese dokumendifoto. Andmekaitse valdkonna ekspert ja advokaadibüroo Sorainen partner Mihkel Miidla rääkis Delfi “Erisaates”, et fotode varastamine ei kujuta suure tõenäosusega inimestele ohtu, küll aga on riigil põhjust peeglisse vaadata.

Tänane Eesti Päevaleht toob teieni erinevaid lugusid, mis kõik viitavad: see aasta võib olla tagasi vaadates sajandi üks jahedamaid. Kui naiivne on selles valguses Euroopa Liidu värske kliimapakett?

Naiivne saab olla kahes suunas. A) Me ei saavuta kõigile meetmetele vaatamata eesmärki olla aastaks 2050 kliimaneutraalne. B) Pole lootustki, et isegi väljapakutud meetmeid kunagi rakendada jõutakse.

Eestimaa looduse fondi kliimaekspert Piret Väinsalu sõnul on vähemalt astutud esimesi reaalseid samme seniste deklaratsioonide kõrvale. „Pole aga naiivne arvata, et ette pandu poleks saavutatav, see on kättevõtmise asi,“ märkis ta. „Kuid kui mõelda ambitsioonile saavutad 1,5 kraadi tööstuseelse tasemega võrreldes, jääb see väga kaugele.“

Väinsalu märgib samas, et midagi pole parata, võimalus midagi muutmata jätkata on paraku tänaseks möödas. Niisamuti on ta kriitiline sõnumite suhtes, mis kutsuvad tegutsemist vältima – näiteks EKRE esimehe Martin Helme puhul, kelle meelest aitab nn rohepööre ennekõike vaid jõukamaid.

Saates veel

Kes tegelikult kasu lõikavad?

Milline on Euroopa tegelik kaalukategooria kliimat puudutavas poksiringis?

Milline oleks šanss kliimat kunstlikult, tehnoloogia abil jahedamaks muuta?

Kuula Krister Parise erisaadet siit!

Sajad tuhanded vaktsiinidoosid seisavad. Aegu inimestele süstimise tarvis aga ei avata. Eesti elanikkonna vaktsineerituse tase on Euroopa Liidu madalamaid. Täna pole enam isegi piisavalt aega, et praegu esimest süsti tehes töö- ja kooliaasta alguseks septembris täiskaitse saavutada. Kuid ei vaktsineerimise korraldajate seas ega valitsuses ei näi kellelgi mingit probleemi pilla-palla olukorra suhtes olevat. Samas tuleb peale kolmas koroonalaine, tänased nakatumisnumbrid on juba 200 juures. Delfi „Erisaate“ liinil on sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, kes ütleb, et valitsus kihutab tegevusetusega kinnisilmi vastu koroonatsunami lähenevat seina. Muuhulgas ütleb Ossinovski, et piirangutest vaid vaktsineerimata inimestele ei pruugi varsti enam piisata. Saatejuht on Raimo Poom.

Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik (Reformierakond) räägib, et TS Laevade hiljutine vangerdus on hiidlaste suhtes kahjulik ja ebaõiglane. Ta viitab, et lahendus oleks ikkagi see, et laevapark on suurem. Täna seisab ees üks märgiline kohtumine.

Kõik lapsi väga riivavad lood on lükatud kõrvale. Ent küllaga on seda, mis on Mailis Repsist ja maksumaksjate rahast veel kirjutamata jäänud. Ajakirjanik Risto Berendson toob Delfi Erisaates välja veel ühe seniteadmata peo.