Delfi Erisaade

Keskkonnaministeerium avaldas eelmisel nädalal uuringu, kus käsitleti Eesti metsamajandamise tulevikku Euroopa Liidu ja meie endi kliimaeesmärkide täitmise valguses. Metsad on pea ainsaks viisiks, kuidas süsinikku õhust siduda saab ning arvestades soovi liikuda kliimaneutraalsuse poole, on vaja igati toetada metsade CO2 sidumise ja talletamise võimet. Uuring tõi välja, et kuigi Eestis on palju raieküpset metsa, ei ole kliimapoliitika vaates võimalik lähikümnendil metsa raiumist kuidagi suurendada, sest vastasel korral võiks mets CO2 sidujast muutuda hoopis kasvuhoonegaasi õhkupaiskajaks. See mõjutab otseselt metsa- ja puidutööstuse väljavaateid. Delfi „Erisaate“ stuudios oli Metsa- ja puidutööstuse liidu juht Henrik Välja, kes ei olnud kõigega sugugi rahul.

Täna saatsid 60 Eesti filmi režissööri avaliku pöördumise, täpsemini, manifesti „Eesti filmi lõpp“, milles väljendavad nördimust selle üle, et valitsus plaanib järgmisel aastal vähendada rahastust filmivaldkonnale 42 protsendi võrra. Murest loob selgema pildi režissöör Moonika Siimets.

Investor Jaak Roosaare annab erisaates nõu, kuidas väljavõetud pensionirahaga mõistlik käituda. Ta toob ka huvitava näite oma elust - oma vanematele on ta nüüd ise n-ö kodupangaks, makstes neile igakuiselt teatud summa.

Välisministeerium võis küll uhkeldada, kui palju meie vabaühendustega koostööd teinud afgaane õnnestus Talibani võimu eest ära päästa, kuid see on üksnes ilusam pool tegelikkusest.

Üle maailma IT-lahendusi pakkuv ning noori talente avastava ettevõtte Garage48 juht Mari Hanikat meenutab, kuidas 2019. aasta sügisel oli kõik väga lootusrikas. Kabulis korraldati kohalikele tütarlastele hackathone, nad programmeerisid äppe, mis aitaksid elu paremaks luua… Ning praegu ei teagi, mis saab.

„Umbes 20 inimest, keda ma isiklikult tean, on suutnud augusti lõpus Washingtoni jõuda, kuid paljud jäid sinna,“ kirjeldab ta. „Nad paluvad Eestilt abi. Kuid praegu on olukord taoline, et Eesti aasta kvoot on täis. Mitte ainult Eesti, vaid ka teised Euroopa riigid peaksid suutma kohandada oma immigratsioonipoliitikat.“

Sisuliselt on Hanikati sõnul tegemist ühtede Afganistani kõige säravamate noorte ajudega, kelle saatuseks on nüüd lihtsalt oodata, milliseks kujuneb Talibani režiim ka tegudes. Küll aga näeb ta, kui suur tung on täiesti muutunud oludes minema pääseda.

Saates kuuletegi

Millal hakkasid kohalikud tegelikult tunnetama, et senise elu lõpp on lähedal?

Kui palju kannavad kaasaegsed noored n-ö klassikalise islami väärtusi, mida läänes paljud kardavad?

Kui IT pole just midagi, mida esmase hooga Afganistaniga seostaks, siis milline on nende võimekus tegelikult?

Kas tegelikult peaks ka Talibani ajal jätkama arenguabi andmist?

Kuulake Krister Parise saadet Mari Hanikatiga siit!

Tänases saates on külaliseks politoloog Martin Mölder. Räägime presidendivalimistest.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov vastutab selle eest, et linnaruum saaks kaasaegseks – esikohal ühistransport ja kergliiklusteed. Ise ta aga tööle rattaga ega ühistranspordiga ei sõida.

Vaktsineerimine kahandab võimalust nakatuda koroonaviirusega, kuid veel enam: hoiab ära raske põdemise. Ometi jõuavad ka kaitsepoogitud inimesed haiglasse, moodustades siiski haiglaravi vajajatest vähemuse. Mis aga saab nende üksikutele vaktsineeritud inimestele saatuslikuks, saab teada Delfi „Erisaatest“.

Kabul on langenud, kas oleks ehk aeg tunnustada Talibani? Või pigem oodata, kuni ta omaenda raskuse all kokku variseb?

Europarlamendi liige, endine välisminister Sven Mikser märgib, et ehkki Taliban hõivas Kabuli, pole tema kontroll riigi üle kaugeltki nii kindel kui esmapilgul väljapoole paistab. Niisamuti ei usuks ta Talibani sõnumeid, et nood on valmis näitama seekordsel valitsusajal enda inimlikku poolt.

„Mis puutub nende hüpoteetilisse valmisolekusse järgida mingeid inimõigusnorme, siis siin ma olen ülimalt pessimistlik,“ sõnab Mikser, kelle hinnangul arvestab Taliban ülejäänud maailmaga ennekõike selles võtmes, et hoiduda edaspidi provotseerimast USA-d. Ehk ta laseb ameeriklastel ilmselt vabalt enda (ja võib-olla ka teiste lääneriikide kodanikke) evakueerida.

Aga Eesti? Mäletame ju tõlk Omari kaasust, kus viimaks sai pärast aastatepikkust PPA-poolset tagakiusamist õiguse alles kohtust. Võiksime olla ikka rohkem aktiivsed?

Mikser ütleb, et teadmata valitsuse tegelikku tegevust ei saa seda otsesõnu kritiseerida (kohe pärast intervjuu salvestamist tuli teade, et valitsus on siiski valmis võtma vastu 30 afgaani – toim), kuid sõnumiselgus, eriti praeguse välisministri Eva-Maria Liimetsa suust jätab küll soovida.

Kindlasti oleks Eestit aidanud afgaanide vastuvõtmine Mikseri sõnul meie moraalne kohus: „See on küll taoline olukord, kus pole võimalik lõputult oodata, käia läbi kümneid ja kümneid menetlusetappe, et uurida, kas neil on tegelikult õigus oma riigist lahkuda ja varjupaika paluda,“ leiab ta. „Isegi kui see võtab vaid päevi, võib olla juba liiga hilja.“

Saates veel

Aga kas Eesti peaks siis ikkagi tunnustama Talibani võimu? On ju isegi ameeriklased istunud nendega ühe laua taga.

Mis rõõmustab praegu ennekõike Venemaad?

Miks tegelikult pole üldse õige hetk öelda, et demokraatia eksport teistesse maadesse on läbi kukkunud.

Kuula Krister Parise erisaadet Sven Mikseriga siit!

Kindlasti ei ole presidendi otsimine agoonia, kindlasti ei saa seda nimetada mittetoimetulemiseks. Nii räägib riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev, et kõik on plaanipärane ja järgib seadust.

Alates esmaspäevast kehtib nõue, et siseüritustel, kus on enam kui 50 inimest, ja väliüritustel, kus on üle 100 inimese, tuleb küsida koroonatõendit. Sellega tuleb näidata enda nakkusohutust. Valitsus räägib sellest kui ühiskonnaelu avatuna hoidmise võimalusest. Mida aga arvab asjast kontserdikorraldaja, kuuleb Delfi „Erisaates“.