Delfi Erisaade

Homme hilisõhtul selgub, kel on põhjust valimispidudel rõõmsalt šampuseklaase kõlistada. Erisaates on külaliseks politoloog Martin Mölder, kellega juttu olukorrast Tallinnas ja ka lahkhelidest valitsuskoalitsioonis. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Oktoobri algusest kestab Narva, Tartu ja Viljandi suunal rongidega paras segadus. Kord ei saa Balti jaama, siis osad rongid saavad ja teised ei saa. Miks nii pikad katkestused ja millal segadus lõppeb?

Sügisel on inimestel kibe töö aeg, vaja liikuda kodust tööle või ka erinevate linnade vahel. Aga just sellele ajal on Eesti kõige tähtsam rongijaam – Balti jaam – nädalate kaupa Tartu, Narva või Viljandi suuna rongidele suisa kinni või ainult osaliselt lahti. Rongiplaanid muutuvad ja reisijatel tuleb kogu aeg hoolega vaadata, kust maalt rong enam edasi ei vii ja kasutada asendusbusse. Miks kõik rongid Balti jaama ei saa ja millal see olukord lõppeb. Delfi „Erisaate“ stuudios käis Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin, kes rääkis nii suurest Balti jaama remondist kui ka järgmiste aastate suurtest raudtee ehitustest. Saatejuht on Raimo Poom.

Eesti Taksoettevõtete Liidu juhatuse liige Raul Kalev räägib erisaates olukorrast Tallinna taksondusturul. Ta nendib, et piraattaksosid kui selliseid praktiliselt enam pole, aga krõbedat hinda küsitakse nüüd ametlikult.

Eesti inimõiguste keskus hakkas sellest nädalast pakkuma tasuta nõustamist andmekaitse vallas. Miks on ühiskonnas selle järgi vajadus?

„See on otseselt inimõigustega seotud valdkond,“ kõneleb keskuse digiõiguste ja andmekaitse valdkonna jurist Mari-Liis Vähi. „Andmed on ikkagi osa meie identiteedist ja privaatsusest.“

Ta toob näitena tööandja, kes võib tunda huvi sinu poliitiliste vaadete vastu ja lähtuvalt sellest näiteks valida, keda koondada. Aga poliitilised eelistused ei tohiks olla üldse tema asi.

Vähi sõnul tuleks oma andmeid kaitsta sisuliselt igaühe eest: „See võib olla sinu uudishimulik naaber, endine elukaaslane, kiuslik klassikaaslane kui ka pahatahtlik häkker, küberkurjategija, kes soovib su krediitkaardiandmeid,“ hoiatab ta võimaluse eest, et abstraktsete bittide ja baitide taga seisavad konkreetsed eurod.

Sel nädalal oli kõigil meelel ka Facebook – mitte üksnes oma kuuetunnise katkestuse pärast, vaid USA senati ees andis tunnistusi ka lokulööja Frances Haugen, kes hoiatas sotsiaalmeedia kahjuliku mõju eest ühiskondadele. Vähi tõstab esile, et ega me nende platvormide puhul pole suutelised isegi kontrollima, kas see, kuidas nad meie andmeid töötlevad, on üldse õiguspärane.

Riike saab vähemalt juhtida läbi kohtute. Nii nagu tegi nüüd riigikohus otsuse, mis keelas sideandmete laussäilitamise. Vähi sõnul tulebki teinekord riiki kunstlikult tekitada, et ta liiga efektiivseks ning seega ohtlikuks ei muutuks.

„Kuigi mugavus ja edulugu on olulised ja edendavad meie elu, peab privaatsuse ning andmete kaitseks olema teinekord ka tehislikult ebamugav,“ sõnas ta.

Saates veel

Meil on näiteks president Toomas Hendrik Ilves korduvalt öelnud, et mis te muretsete valituste nuhkimise pärast, kui ise sotsiaalvõrgustikele kõik ära annate. Kui adekvaatne selline suhtumine on?

Miks peaks olema näiteks näopiltide lekkimise pärast mures inimene, kel midagi varjata pole?

Kas ka Eesti riik tahab teada liiga palju?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Mari-Liis vähiga siit!

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus kirjutas arvamusloos, et praegu lubatud 7–8-protsendiline palgakasv ei tõsta õdede ja hooldustöötajate elukvaliteeti, vaid võib seda isegi kahandada, sest Eesti keskmine palk on aastaga tõusnud pea sama mühinal – 7,3 protsenti.

Narvas kohalikel valimistel omanimelise nimekirja eesotsas trooniv, varasemalt seitse kuud Narva linnapea ametit pidanud Katri Raik lubab teha kõik mis võimalik, et muuta linnajuhtimine läbipaistvaks ning et ka kõige suurematel Narva skeptikutel kaoks mõte, et Narva ongi korruptsioonipealinn. Saadet juhib Kärt Anvelt.

Rääkides elu võimalikkusest maal, lähevad kergesti taju ja tegelikkus kergesti nihkesse. 90-ndate õliste tunkede ja õliste kõride asemel vaatab säravil silmi noor tulevik, kes ootab… jah, mida?

Aga internetti, räägib Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Ivika Nõgel, kes elab Otepää vallas, Vidrike külas. „On täiesti häbiväärne, kui kaua on seda pusitud ja kuidas pole mitte kuhugi jõutud,“ kirjeldab ta inimeste lootusetust saada endale elamisse kiire internet. „See on ju riigi viga ja probleem. Valguskaablid on maas, aga elanikeni viia ei suudeta. Kolm korda oli küsitlus, kas ikka tahate, aga inimesed üksnes ootavad…“

Otepää vallas on muu taristuga isegi hästi, pigem on küsimus selles, et ega värsket kinnisvara enam saadaval olegi. Koolid ja lasteaiad muudkui paisuvad. Sest ega see seltskond, kes nüüd maale tuleb, ongi ettevõtlikum, kes riigi tuge väga ei ootagi.

Ent paradoksid jätkuvad. Mis on valimiste põhiteema? Võiks arvata, et mets – aga ei, sellest parteid Nõgeli sõnul peaaegu ei räägigi. Hoopis lõhestavamaks küsimuseks on kujunenud… trummipõrin… vaktsineerimine!

Aga kas teadsite:

Nett netiks, kuid milline investeering täidab hoobilt kõik maamajad inimestega?

Mis tundega „vanad olijad“ uustulnukaid tegelikult vastu võtavad?

Miks ühed omavalitsused saavad uusi elanikke sõrmenipsust ja samas kõrval viliseb vaid tuul tühjal väljal?

Ja kuidas mõjutavad suured pealinna narratiivid nagu seksuaalvähemused ja sisserändajad suhteid külades, kus kõik tunnevad kõiki?

Ahjah, müüt sellest, et traktorid ja traktoristid kuskile kadusid, on veel üks kummalisi tegelikkuse ja taju paradokse,

millest Krister Paris räägib Ivika Nõgeliga järgmises „Valimiste erisaates“.

Põnevat kuulamist!

Täna on märgiline päev Eesti poliitikas. Eesti Konservatiivne rahvaerakond läks esmakordselt arvamusküsitlustes juhtima ning see ei pruugi olla veel üldsegi tema lagi.

„Hetkel on ühiskondliku protesti kandjaks just EKRE,“ selgitab Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. „Varem on seda rolli täitnud ajalooliselt Keskerakond, kes on aga valitsuses ning seetõttu paigal toetusega.“

„Kõik, keda mingi elukorralduslik muutus – näiteks kütusehinna tõus tanklates – ärritab või pahandab, kasutavad loomulikult valitsuserakondi piksevardana ja EKRE on nende jaoks lahendus,“ märkis ta.

Huvitava fenomenina on järsult kasvanud EKRE toetus ka venekeelse elanikkonna seas. RusDelfi toimetaja Roman Starapopov toob ühe põhjusena välja, et EKRE hakkas rääkima oma valijatega vene keeles. „Teine asi aga, et nad räägivad just seda, mida venelased kuulda tahavad. Nii on Ida-Virumaal suuri probleeme töö leidmisega. Nüüd räägib EKRE, et las ukrainlased, kes töö ära võtavad, lahkuvad.“

Moora tõstis esile EKRE edu poliittehnoloogilise nähtusena, mis teeb nendest kirjutamise meedias väga keeruliseks: „oled loll, kui sa kajastad ja oled loll, kui sa ei kajasta.“ Moora viitab tuntud esseistile Nassem Nicholas Talebile, kes on toonud kasutusele mõiste „antihaprus“.

„Iva on see, et tugevad ja hakkamasaavad on nähtused, protsessid või isikud, kes võidavad kaosest. Kui kivi saab hoobi, jääb ta ikka iseendaks. Habras asi läheb katki. Ning on antihaprad asjad, mis lähevad hoopidest tugevamaks,“ kirjeldab ta teooria põhisisu.

„Väga paljud muu maailma poliitikud, kelle pealt EKRE on end maha kirjutanud, just sellise kuvandi ongi suutnud luua: kui nad saavad mingi asja eest peksa, kui juhitakse lihtsalt tähelepanu, et nad sõna otseses mõttes valetavad või räägivad täiesti teist juttu, kui nad rääkisid eile, siis igale teisele poliitilisele jõule oleks see saatuslik või väga kahjulik,“ selgitab Moora. „Aga neid teeb see tugevamaks. Kui vaadata kasvõi viimaseid arenguid, pole teisi erakondi, kes saaksid olla täiesti vastandlikel positsioonidel või ajada täielikku jama.“

Näited

Eesti Ekspressi peatoimetaja toob ka konkreetseid näiteid:

Vaktsiinivastaste jaoks on EKRE pääsetee või lahendus, esindab justkui nende soove. Samal ajal peksavad nad minister Tanel Kiike selle eest, et Eesti vaktsineerimisumbrid on haledad.

Nad räägivad, et Euroopa Liidu turupööre on riigikeskne ja turuvaenulik. Lahendusena pakutakse aga riiklikku hinnapiiri, mis on täissotsialism.

Ei pese ju maha venevaenuliku erakonna kuvandit! Aga see ei takista rääkimast Kremli jutupunkte ning tampida näiteks ukrainlasi.

Saates veel

Eks ka poliitikas tahetakse olla võitjate poolel. Kas nüüd on jutud „sanitaarkoridorist“ selleks korraks ühel pool?

Kui Talibani naasmise puhul oodati, et islamiliikumine võib olla muutunud inimnäolisemaks, kas peab ehk (ja kas suudab) kohendama oma räuskavat stiili ka EKRE?

Millal tuleb poliitikamaastikule keegi neist veel äärmuslikum?

Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet siit!

"Varivolikogu üks keskseid eesmärke on anda aimu ja saada ka ise aimu kohaliku omavalitsuse juhtimise toimimismehhanismist," tutvustab Paide teatri lavastaja Jan Teevet värsket projekti. Intervjueerib Karoliina Vasli.