Delfi Erisaade

Kui vaadata pealkirju, on Viimsi näol tegemist täiesti üleelusuurusega vallaga. Ühest küljest on kuvand nagu Naša Russia seriaalist Rubljovkal. Kerjused istuvad prügimäel mullivannis ja joovad šampust.

Ja teisalt vaatab pealkirjadest alati vastu mingi jama… Tee või tina, aga mõiste korruptsioon kleepub Viimsi külge sama kindlalt nagu tuntud Vene ütluses: „Petrov peksis või Petrovi peksti, aga mingi ebameeldiv lugu temaga oli.“

Koha pealt vaadates on põhiprobleem aga hoopis muus. Vald on omaenda raskuse all sõna otseses mõttes lõhki minemas. Kui Eestis on hulgim omavalitsusi, kes ei tea, kuidas inimesi juurde meelitada, siis Viimsi puhul on sein ees.

Kuidas ülearendamisele piiri panna?

Kas korruptsiooniväited on puhtalt „loomulik eeldus“ või pigem kehtib põhimõte – „pole tabatud, pole varas“?

Miks põdrad ja muud metsloomad massiliselt „inimterritooriumile“ tungivad?

Krister Parise juhitud saates väitlevad Viimsi reformierakondlasest vallavanem Illar Lemetti ning uue näljase jõu Eesti 200 Viimsi esinumber Lauri Hussar.

Tartu võimupartei on olnud pikalt Reformierakond, erinevalt Tallinnast aga mitte ainuvalitseja. Nende praegune koalitsioonipartner on Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mis saab aga oravaparteist pärast selle sügise KOV-valimisi ja mille üle vaieldakse tudengilinna debattides, räägib Tartu Ülikooli Skytte instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp.

Tänavu on väga hea seeneaasta, ent paraku on ka omad ohud. "Mida rohkem seeni, seda rohkem võimalik mürgiseentega segamini ajada," nendib terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Intervjueerib Delfi ajakirjanik Karoliina Vasli.

Mis hinde annab president Kersti Kaljulaid Eesti tegevusele ÜRO julgeolekunõukogus, kuhu valituks osutumise jaoks ta ise kõvasti panustas? Kuidas juhtus, et ÜRO peasekretär nimetas just Eesti varsti ametist lahkuva riigipea üleilmseks naiste ja laste eestkõnelejaks? Delfi „Erisaade“ valmis seekord hoopis New Yorgis, kus president Kaljulaid pidas maailmaorganisatsiooni peaassambleel oma viimase kõne riigipea ametis. Või, kes teab, äkki siiski mitte? Raimo Poom küsitles presidenti New Yorgis ÜRO-s kõne all olnud teemadel ja samal ajal maailmas teisi laineid tekitanud küsimustes.

Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev naasis otse Mordorist. Vähe välisajakirjanikke pääseb praegu Aljaksandr Lukašenka kuningriiki. Kui sa pole just Iraagist.

Aleksejevi kirjeldusel on Valgevene pealinn praegu otsekui üks konserv. Raske isegi ette kujutada, et aasta tagasi oli tänavad täitunud sadade tuhandete inimeste ja nende vastu kogu oma arsenali kasutavate OMON-i võitlejatega.

Küll aga jäid tema hiljutisest reportaažist „Aktuaalsele kaamerale“ silma üksnes araabia keelt rääkivad inimesed, kes kõnelesid oma tagakiusamisest Iraagis. Umbes samasuguseid inimesi on jõudnud hiljuti tuhandete kaupa ka Valgevene piiridele oma läänenaabritega. Läbiränne Valgevenest algas pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas Ryanairi lennuki kaaperdamise ja seal viibinud ajakirjaniku Raman Prataševitši vahistamise eest Minskile sanktsioonid.

„See on natuke imelik turism. Tuled ja hotellist väljas ei käi,“ kirjeldas Aleksejev oma kokkupuuteid. „Hotell Planeta näiteks, kus me koos kunagi olime, on selliseid „turiste“ täis. Neid on tõesti Minskis palju.“

Aleksejev kirjeldas, et tema nägi, kuidas „turiste“ koordineeris araabia päritolu koordinaator, kes erinevalt oma klientidest rääkis paljusid võõrkeeli. Üldse on tal mulje, et Valgevene võimud mitte niivõrd ei organiseeri põgenike tulekut Euroopasse, kui on avanud selleks kanali, kus omakorda tegutsevad juba professionaalsed inimsmugeldajad.

„Smugeldajad ei ole Valgevene võimuorganid, tšinovnikud. Nad on samad araablased, see on tõesti rahvusvaheline maffia,“ kirjeldas ta. „Nad tulevad, ostavad lennujaamas viisa. Ametlik hind on tuhat dollarit, mille sees on hotell, ööbimine hotellis ja Valgevene viisa. Kui on hotellis broneering, saab viisa lennujaamast.“

Saates veel

Millised atmosfääris elavad praegu need, kes Lukašenka vastu sõna võtsid?

Miks kirjutavad opositsionäärid armuandmispalveid ja kas see ka aitab?

Mis sõnumi saatis välja ühisõppus Venemaaga Zapad 2021?

Kui palju on Venemaa õppinud duumavalimiste näitel Valgevenelt valimistulemuste manipuleerimisel?

Kuula Krister Parise „erisaadet“ Anton Aleksejeviga siit!

Hannes Tõnissoni suur kutsumus on randade geoloogia, ent selle kõrvalt reisib ta üle maailma - täpselt nii, kuidas ralli MMi graafik on. Ta kuulub Ott Tänaku ilmaennustajate tiimi.

Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar seletab, miks elektri hind rekordeid lööb ja kuidas olukorda leevendada.

Elektri hind ronib Euroopas ja Eestiski uutesse kõrgustesse. Ühe otsaga jõuab see inimeste igakuistele arvetele, kuid kergitab teisest otsast ka kaupade hindu, mille tootmisel elekter suurt rolli mängib. Miks elektri hinnad sedasi käituvad? Delfi „Erisaate“ stuudios oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar, kes seletas põhjuseid. Samuti rääkis ta, mida saaks lühemas ja pikemas ajavaates teha, et hindu taas alla tuua. Saatejuht oli Raimo Poom.

Hiljutine migrandikriis Valgevene piiridel oma naabritega on ilmselt osa ühisõppuste Zapad 2021 stsenaariumist ehk õppuste sildi all on juba katsutud ka naaberriikide vastupidavust, leiab politoloog Karmo Tüür. See kõik võib olla aga alles algus.

Umbes 200 000 meest harjutamas seni ilmselt suurimatel Vene-Valgevene ühisõppustel. Valgevene president Aljaksandr Lukašenka sõidab aasta jooksul juba kuuendat korda Moskvasse. Vene võimude jõupingutused riigiduuma „valimiste“ eel ei jäta enam fantaasiale voli.

Tahate enamat? See kõik on osa stsenaariumist, mille keskse teema võtab kokku sõnapaar: „Probleem 2024“. Selle nimel, et kuidas tagada võimu järjepidevus pärast Vladimir Putini järjekordse ametiaja kukumist (aga mitte ameti mahapanemist), töötab praegu kogu Venemaa riigiaparaat.

Tüüri kirjeldusel algasid ettevalmistused selleks juba eelmisel aastal, mil viidi põhiseadusesse Putini ametiaegu „nullinud“ parandused. Ka praegusi duumavalimisi tuleb vaadata kui jõuvahekordade korrastamist samas kontekstis.

Tüür on üsna kindel, et enne 2024. aastat on oodata Kremli poolt jõulisi samme.

„Vladimir Putin kui poliitiline nähtus hoolib siiski väga oma populaarsusest,“ kirjeldab ta. „Putini populaarsuse tipphetked on olnud sõdade ajal: Tšetšeenia, Gruusia, Ukraina. Sõjaline pingestamine poliitiliselt olulistel hetkedel on Venemaa poolt vaadates täiesti loogiline samm.“

Tüüri kirjeldusel on temaga suhelnud sõjalised eksperdid suhteliselt veendunud, et praegused õppused Zapad mööduvad rahumeelselt. „Sel aastal ei lähe asi kineetiliseks, kuid aasta 2024 probleem vajab lahendamist. Selle lahendamise eel on pigem tõenäoline kui vähetõenäoline, et kasutatakse ka mingit kineetilist momenti.“

Saates veel

Kuidas põimuvad Zapad 2021 õppused ning Lukašenka järjekordne visiit Moskvasse?

Miks on nüüd Lukašenka see, kes rääkis rohkem integratsioonist, kui ta veel aasta tagasi kiunus surve üle?

Kas venelased saavadki viimaks oma unistuse ning sõjaväebaasi Valgevenesse?

Miks rakendab Kreml duumavalimistel nii jaburaid võtteid nagu opositsioonikandidaatide teisikutega väljatulek, kui tal on olemas ometi kõik hoovad, et saada oma tahtmist?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Hübriidsõda. Inimesed kui relv. Illegaalsed immigrandid. Okastraat. Lugedes kirjeldusi Valgevene piiril kujunenud pagulaskriisist kipub inimlik pool kergelt ununema.

Mitu tuhat neist jõudis Leetu. Küllap Valgevene võimude teadliku tegevuse tulemusena. Sajad on aga Valgevene piiridel naabermaadega lõksu surutud. Ei pääse edasi, ega ka tagasi, sest Valgevene ei luba. Kui mitu ööd oleksite teie praeguste ilmadega valmis veetma telgis kõige elementaarsemategi vahenditeta? Kuid talv läheneb.

Eesti pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop märgib, et riigid rikuvad sel kombel mitmeid ise endale võetud kohustusi. Näiteks on põgenike taoline tagasitõrjumine täiesti lubamatu.

Pealegi näitab statistika, et meil peaks olema kohustus ligi pooltele neile asüüli anda. Seda enam, et nende seas on ka Lukašenka režiimi eest põgenevaid Valgevene kodanikke.

„Leedus on üle 2800 inimese Iraagis. Kui vaadata näiteks 2020. aasta andmeid, siis üle 40% iraaklastest, kes Euroopas varjupaigataotluse esitasid, selle kaitse ka said,“ toob ta näitena. „Piirilaagrites ootab oma saatust ka üle 80 afgaani ja pole väga vaielda, et Afganistan on koht, kuhu oleks praegu väga turvaline minna.“

Lisaks said mullu kaitse üle 80% Euroopasse jõudnud süürlastest.

Saates veel

Mis pani suurt hulka eestlasi piirile jäänud põgenikke abistama?

Mida ütleb rahvusvaheline õigus näiteks Leedu katsete kohta asüüliprotsessi lühendada ja põgenikke kiirkorras tagasi saata?

Kui palju inimlikkust on üldse jäänud debatti rände üle?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Anu Viltropiga siit!

"Isegi poliitikud on väärt teist võimalust," märgib keskerakondlane Priit Toobal, kes kuue aasta eest skandaalide saatel võimumängudele selja pööras. Ta tunnistab, et tegi vigu ja lähtus liigselt kõrvalseisjate soovitustest. Nüüd naaseb ta poliitareenile.