Delfi Erisaade

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütleb, et vähemasti nädalavahetusel oli näha, et haiglapatsientide arv natukene vähenes ning nakatumise määr langes. Vara on siiski veel hõisata, kõik võib muutuda. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Mõista, mõista, mis see on? Pooleteise meetri kõrgune pajuvits seitsmel ruutmeetril? Eks igaüks tunnetab loodust erinevalt, aga ametniku jaoks on see mets.

Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo kirjeldab, et kui paberile vaadata, on metsamaa pindala Eestis koguni suurenenud. Aga paber kannatab kõike. Ka vaarikavõsa vastsel raielangil läheb ametniku jaoks kirja metsamaana. Ja sestap on ka võimalik samaaegselt harvesteril unnata lastes siira näoga kinnitada, et tegelikult on meil metsadega kõik hästi.

Kuresoo kinnitusel pole aga praegune mudel kasulik isegi mitte majanduslikult: „kui me senisel kujul jätkame, tekib juba kümne aasta pärast puidupuudus,“ hindab ta.

Aga mida siis ikkagi tähendab enam kui saja maailma riigijuhi poolt antud lubadus juba kümnendi lõpuks metsade n-ö väärkohtlemine lõpetada? Ei mingeid lageraieid enam?

Sellest lähemalt saates, kus tuleb jutuks veel:

Puit on ju igati keskkonnasõbralik materjal, palju parem kui betoon.

Jätame siis mööbli tegemata ja puitmajad ehitamata?

Miks on looduskaitsjad vastu esmaspilgul vägagi mõistlikule plaanile raie- ja tööstusjäätmeid elektriks põletada?

Ja üllatus – kuhu hiiglaslikel lageraietel tekkinud puit tegelikult läheb.

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Siim Kuresooga siit!

Riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond) räägib erisaates Anneli Oti saatusest ning viitab, et peaminister Kaja Kallase jätsid Oti ettepanekud külmaks. Juttu on ka koroonaolukorrast ning teadusnõukogu soovitusest. Viimaseid võimuliit üks ühele ei rakenda. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Miskit näib olevat valesti. End vaktsiiniga kaitsnud inimesed annavad järjest teada, et koroonaviirus on nad viimaks kätte saanud. Mis sünnib?

Tõsi, enamikul neist on viirushaiguse sümptomid kergemad kui nii mõnegi muu sügisese külmetuse puhul. Kuigi ega ta meeldiv ole.

„Loomulikult võib läbimurdeinfektsioon olla inimesele raske, tal võib olla väga halb, kuid vähesed satuvad temaga haiglaravile,“ räägib

Eesti üks suurimaid spetsialiste vaktsineerimise teemal, perearst Marje Oona. „Suurem on oht haiglasse sattuda eakamatel ning seepärast soovitame neile kindlasti praegu ära teha tõhustusdoosi.“

Läbimurdeinfektsioon tähendab Oona sõnul seda, et viiruse delta variant suudab juba nõrgenenud kaitsekehadega inimeste esmasest vaktsiinikaitsest läbi tungida. „Ega see deltavariant palju algsest variandist ei erine,“ selgitab ta. „Küll on tal palju kiirem paljunemise- ja seega ka palju tõhusam levikuvõime.“

Eakad küll, aga…

Kui eakate puhul on plusse ja miinuseid kokku lugedes kaalukauss selgelt vaktsineerimise kasuks, siis kuidas on lastega? Päris riskivaba ju vaktsineerimine pole.

„Mida me praegu teame, on et covid-19 läbipõdemine ei ole ka lastele ohutu,“ kirjeldab Oona. „Ohud võib jagada mitmesse kategooriasse. Kõigepealt võib läbipõdemise järel tekkida nn pikk covid. Isegi kõige tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt jääb 2% hätta pika covidiga, on see kogu riigi tasandil päris märkimisväärne.

Aga võib olla veelgi hullem. „Üha rohkem tuleb andmeid, et covidi läbipõdemine langetab kognitiivset võimekust. Mida raskemini põetud, seda tõenäolisemalt. Ja see paneb mind muretsema, sest see pole mitte üksnes kopsude ja hingamisteede haigus,“ räägib Oona.

Ta ei eita, et vaktsineerimisega kaasnevad riskid, näiteks müokardiidi oma. Kuid et sesoses vaktsineerimisega tekib seda siiski kuus korda harvemini kui seoses reaalse läbipõdemisega. Päris haigusega võib aga kaasneda veelgi rängem tagajärg ehk multisüsteemne põletikuline haigus.

Saates veel

Kas koolide distantsõppele saatmine siis aitab?

Kuivõrd on viimased meetmed inimesi rohkem vaktsineerima meelitanud?

Millised hirmsad viiruse mutatsioonid veel tulemas on?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Marje Oonaga siit!

Sel kolmapäeval kajastas ETV saade „Pealtnägija“, kuidas olümpiavõitja ja epeevehkleja Kartina Lehis taotles oma endisele treenerile Helen Nelis-Naukasele lähenemiskeeldu. Mida aga lähenemiskeeld endast kujutab ja mis juhtudel võib seda rakendada, selgitab Delfi „Erisaates“ Pärnu maakohtu kohtunik Indrek Nummert.

Valitsus on korrutanud, et koolide sulgemine on viimane meede, mida kasutatakse koroonalaine maha surumiseks. Kuid rekordilised nakatumisnäitajad, eriti noorte seas, panid omavalitsusi tegustema. Eile teatas Tallinn 4.-8. klassidele nädalase sunniviisilise distantsõppe kehtestamisest peale koolivaheaega. Valitsuselt löödi tool jalge alt. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris ja saatejuht Raimo Poom, kes arutavad, mis oli Kõlvarti sammu taga. Ja vaatavad laiemalt, mis meid seoses viiruse võimsa uue lainega ees ootab – on sellelt valitsuselt üldse otsustusvõimet loota või mitte?

Pikad järjekorrad patsientidest, kes saavad haiglas voodikoha alles siis, kui keegi eest ära sureb. Ning tõenäoliselt surebki.

Just niisugused pildid avanevad Rumeenias, mis „võistleb“ ühes naabermaa Bulgaaria ning Eestiga praegu Euroopa Liidu nakatumisnäitajate esikolmikus. Aga koroonapatsientide suremus on seal Eestist tervelt neli korda kõrgem. Valitsus palub Euroopa Liidult ja naabritelt erakorralist abi.

Aga ise pole nakatumiste vältimiseks suudetud ära teha – ütleme siis otse – peaaegu midagi. Rumeenias on vaktsineeritud umbes 30% elanikkonnast ning lagi näib olevat käes. Bulgaarias on vastav näitaja 20% ringis…

Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel kirjeldab, et piirangud on samas Eesti omadest märksa karmimad. Nii näiteks lisandub esmaspäevast ka öine liikumiskeeld kõigile, kes on vaktsineerimata.

Aga ometi on vaktsineerimisprotsent ikkagi väiksem kui näiteks isegi Venemaal. Mis sest, et vaktsiinid olid vabalt kättesaadavad enne kui Eestis.

„Eks see on usu küsimus,“ hindab Kressel. „Kas sa usud, mida valitsus räägib või mitte. Rumeenlased on poliitilise klassi suhtes väga kriitilised. Nad ei usu, et tegeletakse riigi valitsemise, vaid omavaheliste intriigide ja kemplemisega.“

Küll aga pääses viimastel valimistel 9 protsendiga parlamenti erakond, mis seisis vaktsineerimisele vastu. „Lisaks on probleem selles, et ka siinsed arstid ei soovita vaktsineerida,“ toob Kressel üldisest hoiakust näite.

Ja ometi on Rumeenia suhtumine veel tõsisem Bulgaaria omast. „Kui võrdlen näiteks maskikandmist Bukarestis või Sofias, siis seal ei peeta seda vajadust peaaegu millekski,“ kirjeldab ta hiljutisi muljeid naaberriigist.

Saates veel

Milline on üldse valmisolek reegleid järgida?

Kui suurt rolli mängib seal desinformatsioon Venemaalt?

Mida Rumeenial naabermaadelt üldse loota on?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Riigikontrolöri sõnul peaks valitsus igaks eelolevaks nädalaks vaktsineerimise eesmärgi paika panema, muidu me ei tea, kas piirangud aitavad. Koroona kolmas laine on terves riigis üle pea kasvamas. Nakatumiste tohutu kasv ähvardab haiglad jõu katkemiseni patsientidega üle ujutada. Vaktsineerimine, mille olulisusest on räägitud nõrkemiseni, aga toppab kuid. Riigikontrolör Janar Holm on pidevalt analüüsinud nii vaktsineerimise olukorda, piiranguid kui muid epideemia võitmiseks valitsuse poolt astutud samme ning saatnud peaminister Kaja Kallasele mitu vastavat märgukirja. Delfi „Erisaade“ uuris Holmilt, kas neist tähelepanekutest oli kasu, miks pole valitsuse sammud ikkagi praegust viiruse plahvatust vältinud ja mida nüüd tuleks teha. Saatejuht oli Raimo Poom.

Valga vald on üks kehvema vaktsineeritusega valdu Eestis. Vaktsineeritute hõlmatus ühe doosiga on 52%. Ka eakate vaktsineeritus ei ole kiita – napilt üle 55%. Kas valitsuse meetmed aitavad olukorda parandada, rääkis Delfi „Erisaates“ Valgamaal vaktsineerimise koordinaator ja Valga haigla ravijuht Neve Vendt.