Delfi Erisaade

Aasta lõpp on toonud murettekitavaid sõnumeid ühistranspordile.

Nii tuleb kärpida transpordiameti nõudel doteeritavaid liinikilomeetreid kaks protsenti. Kaovad ka linnadevahelised „tasuta“ liinid.

Kommertsvedudega tegeleva Luxekspressi Eesti ärijuht Ingmar Roos leiab, et see on samm õiges suunas. On ju ka riigikontrolli audit paljastanud tohutu ebaefektiivsuse, kus mõnikord maksab „tasuta“ sõitja pilet riigile sadakond eurot. Mis peamine – riik ei tea selle juures jätkuvalt, kes ja kuhu sõita tahab.

„Esimene asi, mida riik peaks tegema,“ märkis Roos. „oleks hoida pilku efektiivsusnäitajatel. Ükskõik, kas siis vedu on reisija jaoks tasuline või tasuta. Minu jaoks on kõige objektiivsem efektiivsusnäitaja ühe inimese vedamise kulu.“

Üldiselt pikka pidu ta tasuta ühistranspordile – kui riik ikkagi lähtub mingistki majandusloogikast – ei ennusta.

„Esimene sunnitud valik on avaliku liiniveo tasuta veo lõpetamine aasta-kahe jooksul,“ selgitas ta. „Bussiveoteenuse kaks põhikomponenti on näidanud viimasel ajal nii kiiret hinnakasvu. Kütuse hind ning sellest veelgi olulisem – bussijuhtide palgakalu. Riik ei suuda seda süsteemi ülal pidada.“

Saates aga veel

Miks peaks ka Elron nädalavahetuseti hinda tõstma?

Millal tulevad bussidele-rongidele ühised piletid?

Miks uute rongide tulek võib efektiivsust hoopis oluliselt langetada?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Keskkonnaamet kehtestab järgmiseks kümneks aastaks suurkiskjate ehk hundi ilvese ja pruunkaru kaitse ja ohjamise kava. Loomakaitsjad muretsevad aga karude arvukuse pärast, kartes nende liigset küttimist.

Forum Cinemase tegevjuht Kristjan Kongo kerib ajalinti tagasi novembrisse ja nendib, et piirangud laastasid nende tegevust täielikult. Olukord oli drastiline? "Pigem isegi hullem kui drastiline," arvab ta.

Intervjueerib Karoliina Vasli.

Kõige tähtsam küsimus Vladimir Putini jaoks Ukrainas on julgeolek. Venemaa julgeolek, kinnitab äsja Ukraina rindelt naasnud ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev.

„Ta ütles otse välja, et kõige tähtsamad on julgeolekugarantiid,“ räägib Aleksejev. „Aga ma ei näe, missugused saaksid need olla, kui Trumpi ajal tehti maatasa kogu lepingute baas. Ning enne Trumpi astus ka Obama välja mitmetest lepingutest, mis olid küll võib-olla vananenud – nagu tavarelvastuse piiramise leping, raketitõrjesüsteemide keelustamise leping, avatud taevas…“

Aleksejevi sõnul on Kremli sihiks uute vastastikkuse kontrolli mehhanismide ülesehitamine, sest usaldus teise poole – ehk USA suhtes – on kadunud.

„Mina ütlen, et ei paiguta tuumarelva Harkivi alla. Kas sa usaldad mind?“ küsib ta retooriliselt.

Sellest johtub korrespondendi sõnul ka Moskva tegevus. „Nad ütlevad USA-le: me võime tekitada probleeme. Mitte Ukrainale – selge, et me talle võime – aga ka teile. Näete, me oleme mures! Meie julgeolek on ohus. Tehke midagi oma marionetiga, et too käituks normaalselt,“ selgitab ta Kremli vaadet konfliktile.

„Kui öeldakse, et pärast Teist maailmasõda pole sellist kriisi Euroopas olnud – siis jaa, Euroopas mitte. Aga maailmas küll. Kuuba raketikriis. Venemaa jaoks on stsenaarium sama: ärkab ühel päeval Putin ning sisse astub Šoigu: „Palju õnne, Vladimir Vladimirovitš, meie piirivalvurid näevad juba binoklitega piiri taha rajatavat NATO baasi ühes raketisüsteemidega,“ kirjeldab ta Moskva õudusunenägu. „See on sama, kui ühel päeval ärkas Kennedy ning sai teada rakettidest Kuubal.“

„See ongi Putini jaoks Kariibi kriis, ta suhtub sellesse just niisuguse tõsidusega. Tema panused on sellised“, sõnab ta ning kirjeldab edasi, kuidas paistab maailm Moskvast vaadatuna: „Me näeme, et meid on aastakümneid petetud. Meile valetatakse, lubadusi ei peeta. Kui mingi leping mingi tegevuse välistab, siis te astute sellest välja. Me oleme alasti. Kui me end kaitsma hakkame, siis te tegutsete meie vastu läbi oma proxy. Provotseerite meid Ukraina kätega. Ning kui meie ründame enesekaitseks – mitte teid Ameerikas, vaid meie liitlased Donetskis hakkavad tulistama Ukraina positsioone, sest Kiiev neid juba provotseeris – ja meie läheme appi, siis te ütlete, et „see on ju rünnak terve vaba maailma vastu“!“

Saates kuuleme aga veel

Mis elu elatakse Ukraina lähedal rindel, kui palju on siginenud üle kontrolljoone vastastikkust vihavaenu?

Kuidas paistab president Zelenskõi „riigipöörde“ jutu taustal Ukraina demokraatia?

Miks tahtis Ukraina kaaperdada veel enne Valgevenet enda õhuruumis lennuki?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Kõrged elektri ja energia hinnad pole suureks probleemiks mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Millest see tingitud on? Yana Toom (Keskerakond) ja Sven Mikser (SDE) rääkisid Delfi „Euroopa erisaates“, kuidas seda seletada. Toom tegi kriitikas Nord Pooli elektribörsi aadressil, kus ta võrdles praegusi hindasid justkui olukorraga, kui elektrit tehtaks juba roosiõitest. „Miks ei ole võimalik sellest väljuda?“ palus ta omale asja seletada. Mikser vastas aga, et enda lahtiühendamine maailmast ja Euroopast ei töötaks, lahendused on vaja koos välja mõelda. Saade algas aga küsimusest, kas koroona vastu vaktsineerimine võib muutuda Euroopas kohustuslikuks? Saatejuht oli Raimo Poom.

Venemaa vägede koondamine Ukraina piiridele pälvib aina enam murelikku tähelepanu. Kas ärevuseks Kremli kavade suhtes on alust? Delfi „Euroopa erisaade“ küsis Brüsselis julgeolekuküsimustes hästi orienteeruvatelt eurosaadikutelt - Riho Terraselt (Isamaa) ja Urmas Paetilt (Reformierakond) -, mismoodi nad olukorda näevad. Juttu tuleb veel Valgevenest, Saksamaa uue valitsuse idapoliitikast ning sellest, mida tahab Prantsusmaa, kui räägib Euroopa strateegilisest autonoomiast? Saatejuht oli Raimo Poom.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet (Keskerakond) ütleb, et kogu Tallinna teedevõrgustiku lumekoristus käiks linnale üle jõu. Tal on idee, kuidas süsteem paremini korraldada. Mis puutub ilmaoludesse, siis tema sõnutsi aina hullemaks läheb - peagi annab tooni jää ja sellega kaasnev libedus. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Sel sügisel ja talve hakul on meid kimbutanud krõbe elektrihind. Tänagi tõuseb see üüratult, kerkides 1000 euroni MWh. Mis põhjused peituvad hinnatõusu taga ja mida see tähendab tavalisele tarbijale, selgitab Delfi „Erisaates“ energia- ja majandusekspert Raivo Vare.

Valgevene piiril lahvatanud migratsioonikriis on teravdanud siin piirkonnas taas hirme sisserändajate ees.

Näiteks ajaloolane ja EKRE liige Jaak Valge kirjutas oma artiklis, et eks süüdi on EL-i lõtv sisserändepoliitika. Äsja ilmus meil Päevalehe veebis ka usutlus Taani kirjaniku Lars Hedegaardiga, kes ütleb, et moslemite jaoks pole naised enamat sünnitusmasinatest.

Eesti Pagulasabi juht Eero Janson tuli just Pakistanist, kus nägi afgaanide põgenikelaagrites tohutut kasutamata inimpotentsiaali: tuhandeid kõrgelt haritud afgaane, kes kohe kindlasti Talibani võimu alla naasta ei saa, aga keda Euroopa Liit ka vastu võtta ei taha.

Tema sõnul on aga üks hullemaid nähtusi põgenike käsitemine mitte inimeste, vaid massina – nagu praegu Valgevene piiril. „Mulle tundub, et uus pööre on lisatud sellisele dehumaniseerivale ja varjupaigavastasele hoiakule läbi selle, et me käsitleme neid inimesi hübriidohuna,“ tõi ta näite.

Kommenteerides Päevalehe artikleid, tõstab ta esile Jaak Valge puhul, et kaugelt kõige suurem osa 37-st miljonist välispäritolu elanikest Euroopa Liidus pärineb hoopiski Austraaliast. „Varjupaigarändega on tulnud Euroopa Liitu neli protsenti inimestest!“ paneb ta asju proportsiooni. „See on ju pisku!“

Hedegaardi puhul toob ta aga kiire paralleeli: „ma olen vist samu pealkirju näinud siin selle kohta, et Eestis on ka erakondi, kes näevad naisi sünnitusmasinatena. Võib-olla me ei olegi nii erinevad,“ lisab ta poolirooniliselt.

Saates veel

Milline olnuks korrektne käitumine Euroopa Liidu piirile saabunud migrantidega?

Mis võiks olla nende reaalne šanss saada varjupaika? (vihjena: väga kõrge)

Kas eitava vastuse saanud rändajate kiire tagasisaatmine aitaks populistide retoorikat tõrjuda?

Miks just on moslemite osas suusad Euroopas nii risti läinud?

Kus on tegelikult kõige haavatavamad inimesed ja kuidas neid toetada?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Transpordiameti juht Kaido Padar tõdeb riigi teeäärsete tualettide ja prügikastide kärpimise valguses, et alternatiive pakkuvate tanklaettevõtetega on ruumi suhteid parandada. Riigi teede ja ühistranspordi korraldamist kureeriv transpordiamet tuli välja uudistega, et väheneva eelarveraha ja suurenenud kulude raames on vaja teatud teenustesse kärpekäärid tuleval aastal sisse lüüa. Täpsemalt on plaanis vähendada maanteeäärsete prügikatside ning tualettide hulka ning koomale tõmmata ka tasuta maakondlikku ühistransporti. Delfi „Erisaate“ stuudios seletas küsimused lahti transpordiameti peadirektor Kaido Padar. Saatejuht oli Raimo Poom.