Delfi Erisaade

Delfi erisaates räägib Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg, et loodetavasti astutakse vaktsiiniarendusel uute koroonatüvede leviku tõttu järgmine samm. Mis puudutab Eestis toimuvat, siis heidab ta kivi valitsuse kapsaaeda - inimestele lähenetakse sageli käsklausetega. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Kui Vladislav Surkov kõneleb, siis teda pannakse tähele. Venemaa kunagise doktriini „suveräänse demokraatia“ looja, Našide ning Novorossija tagantõhutaja, putinismi legend tuli äsja välja oma uue artikliga.

Jurist ning ühiskonnaaktivisti Jevgeni Krištafovitši suhet praeguse Venemaa juhtkonnaga iseloomustab hästi vahva Švejki suhe ülemleitnant Dubiga – neil on alati „miski kana kitkuda“. Ja sestap tunneb Krištafovitš Putini seltskonna mõtlemist nii palju, kui seda piiritaguseid võnkeid lugedes üldse võimalik tunnetada on.

Ning infosfääri lõhestavad kummalised võnked. Kremli julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev võrdles äsja Ukrainat Afganistaniga. Venemaa välisluure aga 2008. aasta Gruusiaga (mil Venemaa teatavasti sisse tungis).

Ning nüüd Vladislav Surkovi artikkel, mida võib lühidalt kokku võtta kui soovitust külvata enda riigis tekkinud ebakõlad kaosena naaberriikidesse.

„Surkovil on vaieldamatult õigus, et see on väga hea taktika,“ kõneleb Krištafovitš, kes kirjeldab seejuures Surkovi veel idealistina. „Eriti, kui need naabrid on mitte sama tugevad kui sina. Vene keeles on väga hea väljend: Пока толстый сохнет, худой сдохнет (kuni paks kidub, kõhn kõngeb).“

Saates veel:

Kuidas paistab selle taustal Ühendriikide hoiatus oma liitlastele, et Venemaa rünnak Ukraina vastu võib alata juba jaanuaris?

Mida igatseb Putin sellise ähvardamise taustal enim: võtit korterisse, kus raha on; Ukraina hävitamist või hoopiski austavaid telefonikõnesid?

Kui palju annab veel tõmmata pingule kruvisid Vene ühiskonna ümber?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Värskes LP-s on ilmunud 2021. aasta Mõjukate edetabel. „Erisaates“ võtsid lehe ja mõjukad ette Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. Ajakirjanik Raimo Poom küsis neilt, miks nimekirja ülemine ots just selliseks kujunes?

Peaminister Kaja Kallas kohtus Pariisis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Mõlemad leidsid, et Venemaale tuleb näidata konkreetselt, mis on Ukraina ründamise tagajärjed.

Koolitestide hankemenetlust juhtiv haridus- ja teadusministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik räägib, kuidas ikkagi esimene testileping SelfDiagnosticsiga sõlmiti. Samuti on juttu nende testide tõhususest. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Senine ajalookirjutus ketrab meie argiteadvuses kulunud narratiivi eestlastest kui orjarahvast. Kuid kas see on tõde?

Kuidas eristada müüti ja autentseid minevikusündmuseid? Mil moel meie esivanemad tegelikult elasid ja teiste rahvaste lävisid? Kui jälgida avalikkuseski lahti rullunud kaasahaaravaid debatte, pole liialdus öelda, et oleme jõudnud oma rahvusliku identiteedi mõtestamisel täiesti uude ajajärku.

Nii kõlab sissejuhatus ajalookonverentsile, mis leiab aset 27. novembril algusega kell 11 Theatrumi saalis. Palusin kolmel konverentsil ülesastujal aimu anda, mida põnevat seal kuulda saab.

Meil on ajakirjanduses kõige rohkem tekitanud furoori ajaloodoktor Kristjan Oad, kelle viimase Päevalehes ilmunud loo pealkiri räägib iseenda eest: eestlane – põline vallutaja. Nüüd konverentsi päevakavas olev ettekanne pole mitte vähem intrigeeriv: "Kas pärisorjuse aegsed Eestimaa mõisnikud pidasid end... eestlasteks?“

Kuidas üldse eristada müüte tegelikkusest? Me kõik oleme kuulnud Läti Hendrikust ja saame ka aru, kelle laulu ta laulis. Mida sinna kõrvale veel panna? SA Osiliana juhi Marika Mägi ettekanne kõlabki: „Mis jäi Läti Henrikul mainimata?“

Palju me oskame rääkida aga ajast enne, kui kroonikud tulid? Arheoloogiaprofessor Heiki Valk on uurinud eestlaste linnuseid. Mida paljastab maapõu? Kui ägedaid sõdu – ja kellega me pidasime? Kes neid kindlusi valitsesid?

Saates aruteleme veel, kui palju tohib üldse lasta spekulatsioonidel ajaloo uurimise puhul mängida lasta? Ega me tegele uute faktide otsimise asemel hoopis ise müüdiloomisega?

Ja - kui palju on ühes praeguses inimeses, kes siin praegu elab, enam Lembitut? Pärast nii paljude võõraste rahvaste ülekäimist?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule räägib, et on põhjust rõõmustamiseks. Koroonanäitajad lähevad alla ning olukord haiglates tunduvalt parem. Valvsust ei saa aga kaotada. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Täna tegid Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusasutused pressikonverentsil vahekokkuvõtte parvlaev Estonia vraki ja seda ümbritseva merepõhja eeluuringutest. Mida võib järeldada senistest uuringutest ja millised uuringud ootavad veel ees, selgitas täpsemalt Eesti ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas.

Veel enne, kui die Welt tõi välja Euroopa komisjoni kartuse, et migrante võidakse hakata lennutama Minkskist Eesti piiri äärde Pihkvasse, juhtis samale võimalusele tähelepanu politoloog Karmo Tüür.

Praegu, ütleb ta, pole ametlikul tasandil võetud vastu ühtegi poliitilist otsust, et liini ei tule. Kõik on puhta mitteametlik, „tehnilistel põhjustel“.

Valdavalt Iraagist pärit immigrantide puhul tuleks neil seejuures läbida piirikontroll: „Venemaa peaks siis jah avalikult näitama oma enda rolli selles konfliktis,“ tõstab ta esile. Pole selge, et Moskva seda tahaks.

„Küll aga on Venemaa ja Valgevene järjest rohkem ühte sammu astumas, eriti mis puudutab välis- ja julgeolekupoliitikat,“ märgib Tüür. „Mul oleks väga-väga-väga keeruline uskuda, et Valgevene on teinud kõike seda ilma Venemaaga vähemalt kooskõlastada.“

Tõsisemaks peab politoloog hetkel mitte nähtavaid, kuid potentsiaalseid arengustsenaariume, eriti 100 km nn Suwałki koridoris. „Kui provokatsioonide teel viiakse vastasseis selleni, et asi läheb kineetiliseks – piisab ju, kui visata migrantide laagrisse paarkümmend automaati ja need tulipead viivad asja kineetiliseks ise, võib juhtuda, kus lõiku Suwałki koridoris hakatakse ründama nii alt Valgevene kui ülevalt Kaliningradi poolt.“

Saates veel

Kuidas sobitub see kõik konteksti „hea Putin annab gaasi“ ja „Venemaa saadab välja signaale piirileppe allkirjastamiseks?

Kuivõrd võis õppustel Zapad läbimängitu olla osaks sellest stsenaariumist?

Mil määral on Putinil ja Lukašenkal võimalik olukorda enda võimupositsioonide tugevdamiseks ära kasutada?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Koroonavastased ravimid on Euroopa ravimiametis hindamisel. Mida need endast kujutavad? Kuidas erinevad need vaktsiinidest? Asja selgitab Eesti ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.