Delfi Erisaade

Endine välisminister, suursaadik Moskvas ning praegune Euroopa parlamendi liige Marina Kaljurand leiab, et Tšehhil pole ühtse Euroopa toetuse küsimiseks piisavalt poliitilist kapitali.

„Küsimus on selles, kuidas riik suudab veenda, et tal on õigus,“ märkis ta kahtlustuse kohta, et Vrbětices korraldasid laskemoonalao plahvatuse kaks GRU agenti.

„Selles osas ei ole tšehhid kindlasti hästi hakkama saanud. Kui veel eelmisel nädalal näis pilt olevat selge, et GRO osales plahvatuses, neid on nähtud, siis nädalavahetusel läks asi päris segaseks, kui president Miloš Zeman hakkas rääkima hoopis muud.“

Nimelt tegi Zeman pöördumise, kus ütles, et tegelikult on uurimises kaks versiooni – nii sabotaaž kui ka õnnetusjuhtum. Tšehhi valitsus eesotsas peaminister Andrej Babišiga lükkas aga presidendi väited ümber, öeldes, et keskendutakse üksnes GRU versioonile.

Kaljuranna sõnul pole muu maailma jaoks väga tähtis, et Zeman tunneb Venemaa suhtes sümpaatiat. „Ta on riigipea. Ta on riigi president ning tema sõna kuulatakse.“

Nõnda ongi praegu saatnud solidaarsusest Tšehhiga Vene diplomaate välja vaid Balti riigid, Slovakkia ja Rumeenia. See on suur vahe olukorraga, kus samad agendid mürgitasid Salisburys ärahüpanud agendi Sergei Skripali ning tema naise – ja valdav enamus EL-i liikmesriike (peale 5 riigi) vastas Vene diplomaatide väljasaatmisega.

„Nüüd Venemaa vaatab, mis on lubatud Ida-Euroopa riigis, millel on Vene-sõbralik president,“ sõnas ta. „Vaatab ja itsitab, kuidas Euroopa Liidus püütakse ühtsust saavutada – tulevad avaldused siit ja sealt, aga ühtset hukkamõistu pole.“

Kaljurand märkis, et omalt poolt Tšehhile solidaarsust näidanud Eesti peaks nüüd ka omalt poolt püüdma lääneriike veenda vastusammudega ühinema.

Saates veel

Mida üldse annab diplomaatide väljasaatmine peale sümboolse hukkamõistu?

Kui tõenäoliselt on väljasaadetavate näol tegu spioonidega?

Miks Kaljurand ise Kremli soovituse peale 2007. aastal koju ei sõitnud?

Tšehhi sündmustest sõltumatult on saatnud lähiajal Vene diplomaate välja ka Poola, Bulgaaria, USA. Neist viimane kehtestas ka sanktsioonid. Millised neist eriti haiget teevad?

Mille eest on üldse õige sanktsioone kehtestada – kui eri kaalukaussidel asuvad Krimm ning Navalnõi?

Mida teha Türgiga, kelle ärrituseks on sarnaselt USA presidendile Joe Bidenile ka meie riigipea Arnold Rüütel nimetanud armeenlaste tapatalgusid 1915. aastal genotsiidiks?

Kas peaksime toetama teise presidendi Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut keelata Vene kodanikel (peale erandjuhtumite) sisenemine Euroopa Liitu?

Kuulake Krister Parise erisaadet Marina Kaljurannaga siit!

Katrin Kivi, Eesti suursaadik Indias kommenteerib katastroofilist olukorda sealses võitluses koroonaviirusega. Saadet juhib Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Tänase Delfi “Erisaate” külaline on Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopfi, kellega tuleb juttu sellest, mida panna kõrva taha koroonapandeemias meditsiinisüsteemi kohta ja millest jääb meil vajaka.

Üksikisikust sõltub viirusekriisi ajal vähe. Riik on tagasi ning võtab ühiskonna päästmisel põhirolli. Need on mõtted, mis kõlavad viimasel ajal ka Eesti sotsiaaldemokraatide suust. Aga kas suudame siis enam riiki kontrolli all hoida?

SDE parlamendisaadik Raimond Kaljulaid ütleb, et kogu maailmas, kus on olemas solidaarsed tervishoiusüsteemid nagu Eestis või Ühendkuningriigis, mõistavad inimesed nende olulisust. „Riigid on võtnud endale rahalisi kohustusi. Isegi riikides nagu Jaapan või USA on tehtud inimestele otse rahalisi ülekandeid,“ märgib saadik.

„Eelmises kriisis lähtuti neoliberaalsest loogikast, mindi väga palju kärpima, millele tekkis väga tugev vastureaktsioon populistlike poliitikate näol, siis nüüd on ruum otsa lõppenud. Enam palju hullemaks eliidi jaoks olukord minna ei saa,“ meenutab ta Trumpi ning Brexitit.

Heakene küll, riik muutub tugevamaks, jagab üha rohkem raha ka turgudelt inimestele laiali. Kas see tähendab, et ühes raha jagamisega tulevad ka raha jaotaja tingimused?

Illiberaalsed liberaalid

„Seesama nn neoliberaalne konsensus on asunud kohati käituma ise küllalt illiberaalselt ja seda juba pika aega,“ märgib Kaljulaid. „On tekkinud dogmad, milles kahtlemine või mille kohta küsimuste esitamine on justkui keelatud või milles nähakse rünnakut senise ühis- ja maailmakorra vastu.“

Selles võtmes näeb Kaljulaid ka viimaseid meeleavaldusi, mis jäid siiski märksa alla parempopulistliku EKRE omadele.

Suuremat osa kaasaegsest populismist kannavadki parempoolsed. Kas võiksime aga näha ka vastukaalu, kuskilt maailmast kerkimas Trotski ja Lenini vaimu?

Kaljulaid ütleb, et vasakpoolsus peab suutma end samuti leida 21. sajandis. Miks mitte propageerida mõtet, et ka tasuta internet on samasugune õigus nagu maanteed. Ning viia maksustamise koormust ümber tarbimiselt vara peale – kust leiaks kriisi ajal vahendeid ka inimeste otse toetamiseks. Kuid see on vaid üks pool.

Tuled kustuvad

„Sotsiaaldemokraatlike erakondade tuled on kustunud või kustumas väga paljudes riikides,“ möönab Kaljulaid. „Ka Eesti sotsiaaldemokraadid on ideoloogilises kriisis. Milline tulevik peaks välja nägema? Kas läheme Jeremy Corbyni, Bernie Sandersi või Elisabeth Warreni vasakpoolsuse suunas või tegema oma panuse, et valijad tahavad ühel hetkel tulla tagasi Tony Blairi neoliberaalse konsensuse juurde.“

„See on väga suur küsimus ka Eesti sotsidele ning jama lugu on selles, et seda otsust saab teha vaid ühe korra, riskid on väga suured,“ tõdeb ta.

Saates veel

Kui riik tahab end taaskehtestada, siis kuidas leppida nii kehva teenusega, mida pakkus näiteks vaktsiinihankes riikidest veelgi võimsam bürokraatia – Euroopa Liit?

Kui murelikud peaksime olema, et riigid üldiselt kipuvad vabadusi võtma, mitte juurde andma?

Kas ka meil tasuks maailma ebakindlust arvestades pikkade prognooside asemel lihtsalt päeva kasutada ning lihtsalt laenata, laenata, laenata?

Kuula Krister Parise erisaadet Raimond Kaljulaidiga siit!

Tänase Delfi “Erisaate” külaline on loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering, kellega tuleb juttu karusloomafarmide keelustamisest. Nimelt on teema taas päevakorda kerkinud, sest sel nädalal avaldas keskkonnaminister Tõnis Mölder, et toetab karusloomafarmide tegevuse lõpetamist.

Nädalavahetusel täienes taas teadmine ühe veriselt lõppenud ja kinnitatud Vene sõjaväeluure GRU Euroopas toime pandud operatsiooni kohta. Tšehhi valitsus avalikustas mustvalgel, et 2014. aastal riigi idaosas asunud laskemoonalao õhku lendamise juhtumiga seostatakse nimeliselt ja otseselt kaht GRU ohvitseri, kes 2018. aastal seoti suurbritannia valitsuse poolt Salisbury toime pandud Sergei ja Julia Skripali mürgitamisega. Delfi „Erisaates“ aitab muuhulgas Vene luuretegevust jälgiv rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Ivo Juurvee lahti harutada küsimusi, mida me veel teame GRU üksusest 29155 tegevusest NATO, EL-i ja muude riikide territooriumil ning kuidas sellele vastu saab astuda. Kas tõesti tuleks piirid Venemaaga kinni panna, nagu soovitas endine president Toomas Hendrik Ilves. Saatejuht on Raimo Poom.

Esimesel tööpäeval sai vaktsineerimisjuhile selgeks, et Eestis on kaks muremaakonda: Harjumaa ja Ida-Virumaa. Seer arvab, et tõrksamaid riskigruppide liikmeid peaks aprillis veel püüdma veenda, kuid järgmisest kuust tuleks neil juba aduda oma vastutust ning riik peaks liikuma vaktsineerimisega järgmiste vanusegruppideni.

Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia teadur Uku Haljasorg kommenteeris Delfi Erisaates võitlust koroonaviiruse uuemate tüvedega ning ohte, mis peituvad, kui Eestis juba kanda kinnitanud Lõuna-Aafrika viirusetüvi peaks siin laiemalt levima. Saadet juhtis Tarmo Paju.