Delfi Erisaade

Nädalavahetuse vaktsineerimistalgud, kus ühel päeval olid uste taga pikad järjekorrad neist, kel vaktsiinile õigust polnud, aga järgmisel päeval haigutas tühjus, on ajanud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ning tervise- ja tööministri Tanel Kiige eri leeri.

„Paralleelselt prioriteetse rühmaga oleks vaja vaktsineerida ka teisi rühmi,“ märkis Kõlvart. „Tuleb jätkata eesliinitöötajatega ja siis, kui me näeme, et ühel või teisel põhjusel eakate huvi ei ole väga suur, tuleb paralleelselt tuleb käivitada nn B-plaan, et mitte aega kaotada.“

Kõlvarti sõnul on epideemia puhul eriti tähtis viiruse levikuahela katkestamine. „Pole vahet, kas lüli vanus on 65+ või 40+. 30-40 aastane inimene külastab oma vanemaid, käib samaaegselt tööl, läheb oma lapsele järgi ehk tema kontaktide arv on väga suur. Kui ahela annab seal katkestada, annab see parema tulemuse.“

Kiik leidis, et järgmistel vaktsineerimistalgutel tuleb muudatustele mõelda niikuinii, kuid praegu pole õige sihtrühmi laiendada. „Vaatame praegu haiglate koormust. 727 patsienti, kolmveerand neist vanuses 60+. Meil tuleb keskenduda neile. See võib olla elupäästja.“

Kiik leidis, et vaatamata kriitikale võib pidada nädalavahetuse vaktsineerimistalgusid kordaläinuks ning kindlasti poleks kõik, kes saabusid keskuste juurde lootuses vaktsiini saada, pidanud süsti saama. „Üks asi on, kui me räägime 50-60 vanuserühmast. Aga kui hakkavad tulema juba 30-40 aastased olukorras, kus vanuses 60-70 ootab veel 200 000 inimest, tuleb teha ratsionaalseid valikuid.“

Täna kirjutas vaktsineerimist teostanud Confido juhataja Kadi Lambot, et kava oli liiga jäik, puudus plaan B. Kiik tunnistas, et sellest tuleb õppida. „See oli mõnes mõttes ka meie jaoks ootamatu olukord, kus ühes kohas doose üle jäi, aga samal ajal teistes piirkondades oli kolmandaks päevaks rahu ja vaikus, sest doosid olid otsas.“

Kõlvart leidis, et talgud tulid liigselt kiirustades. „Sõnumeid oli kahe päeva jooksul piisavalt, kuid inimesed peavad selle mõttega harjuma, et nende plaanid muutuvad ning nad peavad tulema pika nädalavahetuse jooksul vaktsineerima. Ütlesin algusest peale, et inimesed ei jõua nii kiiresti reageerida.“

Kiige sõnul ei saa aga liiga pikalt midagi ette planeerida. „Näiteks AstaZeneca vaktsiini pidime sel nädalal saama 11 000, kuid saime eelmisel nädalal teada, et ei tule midagi.“

Saates veel

Tallinna koroonapoliitika erineb Eesti omast veel ühes aspektis: kui pealinn maksab kinni juba esimese haiguspäeva (30 eurot sõltumata sissetulekust), siis Eestis antakse hüvitist alates teisest haiguspäevast.

Raha taha asi ei jääks. Mis takistab siis Eestil tervikuna sama lähenemist kasutada?

Kuidas võidelda selles olukorras „sinise esmaspäeva“ sündroomiga?

On haiguspäevade hüvitamisest üldse kasu, kui 70% senisest palgast tähendab olulist lööki pere eelarvele?

Miks üldse haigestumist „karistada“, kui see pole kuidagi seotud inimese vaba valiku ning võetud riskiga?

Millal võtab valitus kasutusele 1+1 reegli - eaka inimese vaktsineerima toonud noor saab "kompensatsiooniks" samuti süsti?

Kuula Krister Parise juhitud „Erisaadet“ siit!

Ligi kaks aastat tagasi 2019. aasta 21. veebruaril kirjutasid 8 erakonda, ka kõik praegu riigikogus esindatud parteid, alla memorandumile, et Eestis ära teha riigireform. Nii sai see ka eelmise valitsuse koalitsioonilepingus prioriteediks võetud. Lubadused sai antud, aga mida ei ole – riigireformi.

Kerge on tõmmata jäätmeteemalistele diskussiioonidele kriips peale. Inimesed ei sorteeri ja kõik, harigu ennast ning siis vaatame edasi.

Kuid ka teadlike valikute tegijaid tõmmatakse tihti lihtsalt haneks. Nii loeme tänasest Päevalehest, kuidas teadlikult keskkonda säästev poeskäija võib biolagunevaid kotte ostes loodusele pigem karuteene teha.

„See on ikka poeketi enda vastutus korraldada nii, et biolagunevad kotid ka tõesti lagunevad oleksid, mitte ei laguneks mingisuguseks mikroplastiks, mis on keskkonnale kahjulik, vaid et need oleksidki tehtud taimede baasil ja laguneksid päriselt,“ kinnitas erakonna Eestimaa rohelised juht Züleyxa Izmailova.

Just vastutuse puudumises seisneb tema hinnangul peamine probleem ka viimase paari kuu jooksul avalikkuse ette jõudnud skandaalses „prügikäitlemises“, kus inimeste poolt hoolikalt sorteeritud pakendid lõppevad (paremal juhul) Iru põletusjaamas.

Izmailova teab ka praeguseks kujunenud olukorra põhjuseid: 2014. aastal Reformierakonna mahitusel vastu võetud seadust, mis andis prügiveo korraldamise kohalike omavalitsuste asemel üksnes kulude optimeerimisest huvitatud erakapitalile.

„Kui me vaatame neid riike, kus jäätmeid aastaid hästi sorditakse, siis neil on igal pool kasutusel omavalitsuskeskne mudel. Oleme ainuke riik Euroopas, kus see on keelatud!“

Izmailova on ka nördinud, kuidas ise kõik tegemata jätnud riik näitab alati esimesena näpuga inimeste peale.

„Kogu aeg on keskkonnaministeerium jõuliselt viibutanud näppu tarbijate suunal, et miks te ei sorteeri, aga nüüd tuleb välja, et mis sellest sortimisest siis üldse kasu oli?“ kirjeldas ta. „Me kõik ju teame ja järgime neid soovitusi, kuidas sorteerida või kuidas poes säästlikult osta. Oleme olnud väga tublid. Nüüd on aeg riigil järgi tulla.“

Izmailova rõhutas, et jäätmete sorteerimist ei tohiks nüüd lõpetada, vaid pigem isegi tõhusamalt teha, et survet suurendada. „Sordime meelega edasi ning vaatame siis, mis seisus oleme aasta pärast!“

Saates veel

Oleks meil vaja jõulisemalt rusikaga lauale löövaid keskkonnaministreid?

Mis oleks variant naabritega seljad kokku panna? Kes on valmis töötlema teiste prügi?

Kui nüüd saabub Euroopast suur rohelise hinnalipikuga rahalaev, siis kust otsast kõigepealt kinni haarata? Ja veel tähtsam, kust mitte…

Kuulake Krister Parise saadet Züleyxa Izmailovaga siit!

Kaitseminister Kalle Laanet on kohe-kohe suundumas visiidile Malisse, kus Eesti kaitseväelased koos Prantsusmaa sõduritega stabiilsust tagatakse. Seetõttu pole ta viimase nädala jooksul saanud mitte üksnes AstraZeneca koroonavaktsiiini, vaid terve rea süste, mis kõik on kohale minekuks vajalikud. Laanet rääkis Delfi „Erisaates“ koroona ja vaktsineerimise seisust kaitseväes ja ennustab, et tulevikus muutub vaktsineerimine osadel ametikohtadel kohustuslikuks. Analüüsides hetke kõige olulisemaid julgeolekuriske seletas kaitseminister, et eriti tähelepanelikult peaks jälgima arenguid Valgevenes. Saatejuht on Raimo Poom.

Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf rääkis Delfi "Erisaates", mis olukord haiglaid järgnevatel nädalatel ees võib oodata, kui suur on intensiivravi voodikohtade puhver ja kuidas tunnevad end selle kõige keskel tervishoiutöötajad.

Äsjane Euroopa ülemkogu lõppes kuidagi kummaliselt – otsustati, et enam ennast vaktsiinide osas kuivale jätta ei kavatseta… ja justkui ei otsustatud ka.

Euroopa parlamendi liikme ning endise välisministri Sven Mikseri (SDE) sõnul astusid riigipead ja valitsusjuhid üsnagi tavatu sammu ning delegeerisid euroliidu kodanikke enim huvitava teema – ehk vaktineerimisprogrammi ja vaktsiinide jaotuse – tagasi madalamale tasemele.

Nii jäid kohtumisele eelnenud karmidele hoiatustele vaatamata kehtestamata vaktsiinide ekspordikeelt. Praegu on EL tootnud enda jaoks umbes 88 miljonit vaktsiinidoosi, aga eksportinud kolmandatesse riikidesse 70 miljonit. Peamine vaidlus käib seejuures Suurbritanniaga, kes pole EL-i hinnangul solidaarne: ise võtab vaktsiine vastu küll, kuid midagi vastu ei anna.

Siseriiklik jaotus jääb samaks

Niisamuti jäid täitmata mitmete maade nagu Eesti lootused saada halva epidemioloogilise olukorra tõttu suuremaid koguseid. Mikseri sõnul on siin oma selge loogika: „See, milliseid meetmeid mingi riik viiruse leviku piiramiseks enda sees teeb, on väga kulukas ning raske,“ tõstis ta esile. „Öelda, et nüüd soovime suunata vaktsiinid sinna, kus siseriiklikult ei soovita kasutada rangemaid piiranguid, ei tundu õiglane jälle teistes pealinnades.“

Nii, nagu enamik jõukast maailmast tellisid ka suurem osa EL-i liikmesmaid vaktsiine rohkem, kui elanikkonnale tegelikult vaja läheb. Just ettenägematuteks juhtudeks ning teades, et tarned algavad eri aegadel. „Paljud otsustasid end üle turvata,“ kommenteeris Mikser. „Kuid mõned otsustasid tegutseda säästlikumalt ning sõlmisid ilmselt hinnakaalutlustel lepingud vaid ühe tarnijaga. Nii on need, kes ainult AstraZenecale lootsid, suuremas hädas, kui need, kes võtsid kõik, mida pakuti.“

Mikseri kirjeldusel langesid selle teema eestkõneleja Austria pingutused paljuski kurtidele kõrvadele, sest Austria on vaktsineerimistempo poolest ikkagi Euroopa Liidu esikümnes ega peaks endale lisadoose juurde nuiama. Küll võib tulla mingi vastutulek Bulgaariale, Horvaatiale ja Lätile.

Saates uurime:

Kelle peale EL liikmesmaad tegelikult ärritunud on? AstraZeneca, Euroopa komisjoni või brittide?

Britid nägid enne ülemkogu üksjagu vaeva, et ekspordikeeldu ei tuleks ning lubasid win-win olukorda. Mis võiks selle reaalne sisu olla?

Mis on peamised vastuargumendid, miks ei tohiks ekspordikeelde kergekäeliselt kasutada?

Millised on lootused ületada kavandatava vaktsineerimispassi puhul erinevaid tehnoloogilisi võimekusi, erinevat arusaama privaatsusest – aga jääda ikkagi efektiivseks?

Kas mõneti tugevama Euroopa komisjoni juht suutnuks vaktsineerimist paremini hallata?

Kuula Krister Parise saadet Sven Mikseriga siit!

Kui veel mõne kuu eest rääkis peaminister, et mis piirangud – riik tuleb hoida lahti, muidu tuleb koroonaga nähtamatuid ohvreid, siis praeguseks on jutt juba suurest probleemist koos ähvardava signaaliga, et äkki jääb ka suvi ära.

Saatekülalised on vene Delfist ajakirjanik Roman Starapopov ning Eesti Päevalehe arvamustoimetusest Krister Paris. Saadet juhib Joosep Tiks.

Mitte ainult pole koroonaga probleemid hooldekodus, vaid ka valvur ei saa uksest sisse. „Ei ole saanud kontrollida, kuna asutused on koroonakolded,” selgitab sotsiaalkindlustusameti talituse juht Kersti Kask, miks pandeemia ajal hooldekodusid kontrollimas ei saa käia.