Delfi Erisaade

Arvasite, et pärast (kes enam mäletabki, millal see oli!) Skype'i ning juba luitunud e-valimisi on Eesti kui digiriigi maine pleekima löönud? See võis nii olla, kuniks tuli koroona.

Nüüd, kui otsida sõna Global Hack, leiad vasteid kümnetest maailma väjaannetest ja kanalitest CNN-iga alustades ning Forbesiga lõpetades. Eesti algatus viirus ära häkkida on levinud enam kui 50-sse riiki ning temast on võtnud (alles koopiatena) eeskuju taolised gigandid nagu Microsoft ja Google. Eesti kujundab päriselt maailma - ja palju rohkem, kui meie suuruse põhjal võiks arvata.

Krister Parisele näitasid kilde "uuest normaalsusest", kuhu maailm Eestiga avangardis tüürib, Global Hacki peaorganisaator Kai Isand ning kommunikatsioonijuht Elis Tootsman.

Delfi eriolukorra erisaates küsitles Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju Ekspress Meedia uuriva toimetuse liikmeid Holger Roonemaad ja Martin Lainet, teemaks Delfi asumine Facebookis levivate faktide kontrollijaks. Mida see roll täpsemalt tähendab? Miks, kuidas ja milliseid fakte me kontrollime?

Viimastel päevadel on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kõneainet pakkunud koroonakolle Tartus Raatuse ühikas, kus positiivse proovi andnud 16 inimest. Sealse kriisistaabi juht Tõnis Karki ei torma süüdlasi otsima. "Tagantjärele oleme targad keelama ja valvama," illustreerib ta ning lisab, et taoline asi võinuks juhtuda ka mõnes teises ühikas. Mida on olukorrast õppida?

Tänasest algas üle Eesti koolivaheaja nädal. Koroonapiirangute ja distantsõppe tõttu on vaheaeg eriline – lapsed olid kodus ja jäävad ikka koju. Delfi „Eriolukorra erisaates on külas haridusministeeriumi noorte ja üldhariduse asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, kes jagab lastevanematele ja lastele soovitusi, kuidas vaheaga huvitavalt sisustada piirangutele vaatamata. Selleks tasub vaadata, milliseid põnevauid tegevusi pakutakse veebis, aga kindlasti soovitab Vinter-Nemvalts lastel ja noortel pingelisest kodukoolist välja puhata ning õueski käia, kui praegused väljas liikumise reeglid on kodus üle korratud. Saate teises pooles on juttu, mis on olnud distantsõppe kogemus ja mida ikkagi tähendab välja öeldud 15. mai kuupäev, kui mingid koolide piirangud peaksid leevenema? Saatejuht on Raimo Poom.

Reomäel asuva Püha eelkäija skiita eestseisja Theofili kirjeldab, et eriolukord mõjutab otseselt nende väikese kloostri elu.

Nii ei lubanud riigivõimud mandrilt tulla teenima preestrit ning öine ülestõusmispühade liturgia jäi pidamata. Samuti on üks kloostri nunnadest jäänud Kreekasse "lõksu".

"Mul pole mingit etteheidet inimestele, kes niimoodi otsustasid, sest me teame, et elame usukauges riigis ning eks ole väike klooster või Pokumaa ühel tasandil," märkis Theofili. "Oleme alandlikult ja rõõmsalt sellise võimaluse vastu võtnud ning näeme selles ka jumala tahet."

Ometi on tegemist kristliku kiriku kahe tuhande aastase ajaloo vältel pretsedenditu ajaga. Ka suurimate tagakiusamiste ajastul oli jumalakoda see, kes üritas inimesi vastu võtta ka siis, kui ilmalik võim ei lubanud. Nüüd aga ütleb kirik, et "ärge tulge". Kuidas praegust olukorda enda jaoks lahti mõtestada?

Ja kuivõrd võiks ka nii traditsiooniline organisatsioon käia kaasas moodsate aegadega: ehk kui meil on juba e-kool, kas võiks siis olla ka e-kirik?

Skiita eestseisjaga vestles Krister Paris.

Koroonakriisi juures küsitakse aina enam, kas digilahendused ei aitaks meil targemini piiranguid rakendada ja seega majandust varsti käima saada? Fakt on see, et viirus jääb ringlema pikaks ajaks, aga majandust ei saa aastateks kinni panna. Midagi peaks tegema, eriti Eestis, mis on digiriigina tuntud. Delfi „Eriolukorra erisaates“ on külas IT- ettevõtte Guardtime tervisevaldkonna juht Ain Aaviksoo, kes räägib, milliseid lahendusi mõeldakse Eestis. Kas võiks olla abi inimeste kontaktide kirja panekust, et vajadusel viirusega kokkupuutumisest teavitada? Või oleks parem hakata mõtlema digitaalsetele immuunsuspassidele, mis aitavad töökohad turvalisemaks teha? Saatejuht on Raimo Poom

"Viienädalane isolatsioonis elamine on tekitanud inimestes käitumise jooned, mida tavaolukorras nimetaksime läbipõlemiseks," ütleb kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Erisaadet juhtis Heidi Kaio.

Delfi ja Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanik Raimo Poom, Ärilehe peatoimetaja Ann-Marii Nergi ning Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju arutlesid erisaates väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ametist tagasikutsumise üle.

Seni suures osas üksmeelselt tegutsenud erakonnad saavad majanduskriisis triipe näidata. Kooruvad välja ideoloogilised lahkhelid, mis selgitavad tulevased võitjad ja kaotajad. Olukorda poliitmaastikul eriolukorra valguses analüüsivad Tõnis Saarts ja Joosep Tiks.

Mäletate aega, mil Tallinnast startis buss Tartusse pea iga pooltunni järel? Hetkel on olukord sootuks teine. Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg räägib, et nende väljumistest on alles kümnendik, vahel on bussis vaid paar reisijat. Firmale on lähiajal abiks töötukassa palgameede. Mis saab pärast eriolukorda? Lisaks on Ritsbergil ka üks prognoos, mis tarbijatele kindlasti meeltmööda. Saatejuht Karoliina Vasli.