Delfi Erisaade

Delfi eriolukorra erisaate külaliseks oli hotelliettevõtja Tarmo Sumberg, saatejuhi rollis Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio.

Tartu ülikooli riigiõiguse lektor, endine presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay leiab, et praegusest kriisist kujuneb ka Eesti jaoks demokraatia tugevuse lakmustest.

Praegu on kiirkorras parlamendis vastuvõtmisel kriisi lahendamise kobareelnõu, mille mitmed sätted panevad kulmu kergitama. Nii on ka näiteks advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild juhtinud tähelepanu, et jälitamisest võib saada uus norm, ning välismaalasi hakata välja saatma ilma ühe apellatsioonivõimaluseta. See-eest aga saavad abipolitseinikud rohkem õigusi sunni kohaldamiseks.

Kui suur oht on see Eestile kui õigusriigile?

Õigusteadlane märgib, et igasugused eriolukorras vastu võetavad seadused peaksid olema suunatud ainult käimasoleva kriisi lahendamisele ning mitte ulatuma kaugemale, s.t pärast kriisi möödumist peab taastuma endine olukord. Praegu see nii ei paista olevat, mitmedki sätted jääksid kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.

Veelgi enam häirib Tupay'd aga ette pandud seaduste teadlikult ebamääraseks ning laiaks jäänud sõnastus.

"Ükskõik, kas meil on eriolukord või isegi sõjaseisukord, õigusriik ei lakka olemast," märkis ta intervjuus Krister Parisele. "Seadus peab olema piisavalt konkreetne. Just selle jaoks, et meie, tavakodanikud, saaksime aru, mida seadusandja meilt nõuab, Just need seadused, mis piiravad meie põhiõigusi, peavad olema väga täpselt sõnastatud. Mida enam ma piiran õigusi, seda konkreetsem peab see alus olema."

Õigusteadlane on kirjutanud ka oma Facebooki seinale Benjamin Franklini sõnad: "Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalist, pole väärt ei vabadust ega turvalisust." Kui lähedal me selle valiku tegemisele oleme?

Kui vaadata märtsikuist hinnastatistikat Tallinnas, paistab, et kõik oleks kinnisvaraturul justkui korras. Tulemus on näiline. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark sõnab, et olukord muutub pidevalt ning sektoris valitseb palju teadmatust. Mis puutub võrdlusse eelmise majanduskriisiga, siis seal mängis tema sõnutsi suurt rolli hinnamull, praegu seda polnud.

Koroonakriis ja selle mõjud jõuavad inimesteni töö- ja palgakärbete kaudu. Delfi „Eriolukorra erisaates“ on Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson, kes aga tõdeb, et olukord on nende vaates nii ja naa – tehased huugavad, aga turisminduses, hotellides ja restoranides on raske. Ametiühingud on mures näiteks hooldekodude töötajate pärast – massiivne alarahastus on sundinud neid tööle ja viiruse neisse asutustesse tahtmatult viinud. Samuti ei saa kiiresti testimisele siiani Bergamost või teistest kolletest naasvad rekajuhid. Valitsuse päästepakett oleks võinud olla ühiskonda ühendavam. Aga põllumeestele on Petersonil selge sõnum – hakake oma maruägedaid töökohti Eesti inimestele reklaamima! Saatejuht on Raimo Poom.

Õhtuses Eriolukorra Erisaates räägib Soome ekspert Valdar Liive, mis toimub koroonakriisiaegses Soomes. Mida seal enim nõutakse? Milline on päästeplaan?

Haiglad, eriarstid, perearstid ja tervishoiusüsteem on koroonaviiruse vastu võitlemise eesliinil. Kuidas näeb tervishoiusüsteemi olukorda haigekassa juht Rain Laane, kes on video vahendusel külas Delfi „Eriolukorra erisaates“. Tervishoiutöötajad pingutavad juba täna maksimaalselt, aga ka peale eriolukorra lõppu töö ei vähene, sest praegu ära jäetud plaaniline ravi tuleb ikka ära teha. Samas ootab haigekassat suur eelarvemiinus ja suuremad väljaminekud seoses kasvanud haigushüvitiste maksmisega. Laane hoiatab, et ravijärjekorrad tõotavad sel aastal selgelt pikeneda. Kuid kriis on toonud süsteemi rohkelt arstide vastuvõtte kaugkonsultatsiooni korras – see on tulnud, et jääda ka tulevikus, arvab Laane. Saatejuht on Raimo Poom

Oleme priviligeeritud. Ka koroonaviiruse ohvritena. Aga nii Euroopa Liidus sees kui meie piiride taga on sadu tuhandeid põgenikke (kogu maailmas on neid liikvel u 70 miljonit), kes elavad tingimustes, mida viirus võiks pidada paradiisiks. Ja on töömigrandid, keda viirus hakkab üsna peagi veelgi enam liikvele ajama, sest tekib vaesus ja tekivad sõjad.

Nii et see probleem koputab kohe meie uksele. Kuidas käituda olukorras, kus hirm mujalt tulnud potentsiaalsete viirusekandjate ees on suur - aga vajadus meist palju nõrgemaid hättasattunuid abistada samuti ilmselge?

Maari Ross ning Meelis Niine arengukoostööorganisatsioonist Mondo rääkisid Krister Parisele, et ennekõike tuleb üle saada ühest väärarusaamast: migratsioon ning nakkus ei ole sünonüümid, rääkigu mõni populist mis tahes.

Covid 19 pandeemiast tingitud eriolukord on Eestis kestnud üle kolme nädala, paljud meist on isolatsioonis olnud kauemgi. Kolm-neli nädalat on just see intervall, mille järel on paljud harjunud külastama juuksuri- või ilusalongi. Enamik ilusalongidest on täna aga ooterežiimil, nagu ka väga paljud teised teenindusasutused. Millises seisus on on Eesti iluteenindussektor ja kuidas keerulisest olukorrast taas väljapääsu leida, tutvustab Eesti Juuksurite Ühenduse tegevjuht Kertti Viru.

Rühm aktiviste saatis riigikogule, valitsusele ja presidendile pöördumise, kus kutsus koroonakriisi tõttu kohe üles leidma võimalusi kodanikupalga kehtestamiseks Eestis. See aitaks inimestel eesootavatest raskustest üle saada, märgiti avalduses. Delfi „Eriolukorra erisaates“ on külas Keskerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik, kes samuti üleskutse allkirjastas. Korobeinik räägib, et tema meelest on kodanikupalga tulek vältimatu. Seda tuleks maksta kõigile ning ei tasu karta, et siis inimesed laisklema hakkavad. Lisaks tuleb Korobeinikuga juttu sellest, kui kaua suudab Eesti piirangutega veel elada, ilma tohutusse majanduskriisi jõudmata ja kas riigi toetusmeetmed lähevad sinna, kuhu vaja. Saatejuht on Raimo Poom.

Delfi erisaates on juttu töötukassa meetmest, mis võimaldab hädas ettevõtetel riigi abiga kaks kuud alluvatele palka maksta. Mis saab aga edasi? Kas osade firmade puhul tuleb ka peeglisse vaadata, et neid ei saagi päästa? Lisaks on juttu sellest, kuidas riik võiks veel kodanikke aidata. Saadet juhib Karoliina Vasli, külalisteks Vahur Koorits ja Siiri Liiva.