Pühadeaeg hakkab kätte jõudma ning väga paljud eestlased otsivad oma lähedastele jõulukinke suurtest veebipoodidest. 2024. aastal tuli Euroopa Liitu 4,6 miljardit alla 150-eurost väikepakki ja umbes 90% neist olid Hiinast. Seekordses Ilmaparandaja saates uurimegi, kui suur on nende pakkide keskkonnajalajälg ja kuidas Euroopa komisjon tahab rakendada nendele pakkidele suuremat kontrolli. Kas e-kaubandus on probleem või lihtsalt uus kaubanduskanal, arutavad saates Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas ja Omniva kommertsjuht Sven Kukemelk. Saatejuht on Mart Valner.

Eelmisel nädalal toimus VI Läänemere kalandusfoorum, kus põhifookus oli sellel, kuidas kalandust keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muuta. Mida siis teha saab, millal meil sõidavad ranniku lähedal ringi vesinikulaevad ning kas kalakasvandus on tulevik, räägib saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna Eesti põllumajanduses ning toidu- ja puidutööstuses tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne väärtuslikke kõrvalsaadusi, mille potentsiaal jääb suuresti rakendamata, tegid Maaülikooli teadlased põhjaliku uuringu, milles selgub olukorra tõsidus. Samas pakuvad nad välja mitmeid lahendusi, kuidas ülejäävat tooret edukalt kasutada saaks. Seetõttu on seekordses Ilmaparandaja saates külas Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juhataja, tenuuriprofessor Rando Värnik, kes teemat selgitab. Saatejuht on Rein Pärn.

Seekordses Ilmaparandaja saates räägime peamiselt keskkonnaharidusest. Kuidas mõjutab keskkonnahariduse ümberkorraldus Eesti haridussüsteemi ja ühiskonda ja kuidas kompleksselt loodusest rääkida nii, et noorte peas ka seosed tekiksid? Kas ilma teadmata, mis on märg mets, saab rääkida sellest, mida selle metsaga tegema peaks? Saates on külas hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Mart Valner

Kuna loomakaitseseaduses plaanitakse teha mitmeid muudatusi, on paljudel loomapidajatel ja varjupaikadel tekkinud hulga küsimusi. Mis peamiselt segadust tekitab, sellest räägivad Ilmaparandaja saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Hedvig Liblikas ja Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa. Saadet juhib Rein Pärn.

Kuna Euroopa Liidus jõustusid uued jäätmete raamdirektiivi muudatused, räägime Ilmaparandajas pikemalt sellest, mida need elanikele ja ettevõtjatele kaasa toovad. Eesmärk laiemalt on vähendada laiemalt kümneid tuhandeid tonne tekstiili ja toidujäätmeid ning muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks. Kuidas täpsemalt, räägivad seekordses Ilmaparandajas Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin ja Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates võtame jutuks kaks erinevat teemat. Tartu Ülikooli teadlaste põhjalik teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute infrahelil pole leitud kahjulikke tervisemõjusid, kuid tuulikute olemasolu, võimalik tekitatav müra, uskumused ja üldised hoiakud võivad inimest mõjutada. Uuringut ja tervisemõjusid tutvustavad lähemalt Hans Orru ja Triin Veber Tartu Ülikoolist.

Lisaks tuleb saates juttu ka Eesti põllumehest kliimamuutuste keskel. Kuidas jääda põllumajanduses jätkusuutlikuks ka muutuste kiuste, räägib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Saatejuht on Mart Valner.

Äsja esilinastus Matsalu Loodusfilmide Festivalil Riho Västriku uus film Eestimaa loodusest - "Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast". Mõni tund enne esilinastust toimus filmi autoriga ka Lihulas avalik Ilmaparandaja saate salvestus, milles Riho Västrik rääkis filmist, Eesti loodusest, loodusfilmitegijatest ja sellest, mis filmimaailmas aastakümnetega muutunud on. Küsib Mart Valner.

Maaülikooli teadlased asusid omapäraste meetoditega puhastama Võrumaal Navi küla lähedal asuvat Põrmujärve, mida peetakse Eesti üheks kõige kehvema veekvaliteediga järveks. Väike, kuid kohalike jaoks oluline veekogu sai teadlaste abiga omale ujuvsaare, mis järgnevate aastate jooksul peaks järvevett parandama. Lähemalt räägib seekordses Ilmaparandajas Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli emeriitprofessor Ingmar Ott. Saadet juhib Rein Pärn.

Tuleva nädala keskpaigas algab Lihulas traditsiooniline Matsalu loodusfilmide festival, mis ka tänavu toob koju kätte maailma loodusfilmide paremiku. Mida täpsemalt näha saab ja mis muud melu festivali ajal toimub, sellest räägib stuudios MAFFi peakorraldaja Maris Altmann. Saadet juhib Rein Pärn.