Ilmaparandaja

Seekordses "Ilmaparandaja" saates läheme külla Vilsandile. Vilsandi saarevaht Avo Piisk on alates 1993. aastast hoolitsenud kõigepealt saare tuletorni eest, vaadelnud Eesti läänepoolseimas ilmajaamas pilvi ja nüüd hoolitsemas kogu saare eest. Kuidas elu Vilsandil läheb, uurib Mart Valner.

Maailm seisab kahe põletava küsimuse ees: kuidas toita aastaks 2050 ära 10–12 miljardit inimest ning kuidas teha seda meie planeeti ja tervist säästvalt? Lahendusena on teadlased pakkunud välja radikaalse muutuse meie toidulaual – nn planeedi tervise dieedi. See tähendaks oluliselt vähem punast liha ning rohkem puu- ja köögivilju, kaun- ja teravilju.

Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets selgitab saates "Ilmaparandaja" teema keerukust. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime viimasel ajal palju tähelepanu saanud Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemist ehk ETSist. Euroopa komisjon on pakkunud üle kahekümne aasta toimunud süsteemile omapoolseid muudatusi, et tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Mis muutub ja kas heitkogustega kauplemine on üleüldse töötav süsteem, räägib Ivo Krustok. Saatejuht on Mart Valner.

Värske riiklik toetusmeede kogukondade kriisivalmiduse parandamiseks on osutunud erakordselt menukaks. Üle Eesti vabaühendustele ja kogukondadele suunatud miljoni euro suurusele eelarvele laekus rekordilised 155 taotlust, millest rahastuse pälvis 33. Tohutu huvi näitab, et meede tabas naelapea pihta ning kogukondade soov ja vajadus end kriisideks ette valmistada on suur. Saates „Ilmaparandaja“ arutlesid teema üle KÜSKi kogukonnafondi koordinaator Eva Seera ja siseminister Igor Taro ning saatejuht Rein Pärn.

Sel nädalal tähistati üleilmset Kliimakriisi ohvrite päeva, mil mälestati Eestis ja mujal Euroopas kliimakriisi ohvreid, kelle vara ja elu on kas üleujutuste, metsapõlengute või kuumalainete tagajärjel kannatada saanud. Seetõttu on stuudios keskkonnaekspert ja kliimapakti saadik Valdur Lahtvee, kes räägib, kuidas soojenev kliima meid igapäevaselt mõjutab ja milliseid pikaajalisi lahendusi tuleks olukorra leevendamiseks kasutusele võtta. Saadet juhib Rein Pärn.

Ka selles "Ilmaparandaja" saates vastame noorte küsimustele looduse ja kliima kohta. Peamiseks teemaks on seekord tehisaru ja keskkond. Milline on tehisaru kliimajalajälg ja kas selle kasutamine võib kaasa tuua hoopis uute lahenduste leidmise kliimakriisist väljumiseks? Külas on Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi teadur Madis Vasser. Saatejuht on Mart Valner.

Kliimaministeerium soovib vähendada toidujäätmete ja tekstiilijäätmete teket ning arendada edasi tootjavastutuse süsteemi, eriti tekstiili ringlussevõtu valdkonnas. Mis muutused täpselt kavas on, seda räägivad stuudios kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin ja sama osakonna nõunik Kerli Rebane. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandajas" on külas Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu. Või täpsemalt oleme temal Haapsalus külas. Küsime Eesti koolinoorte küsimusi energeetika kohta ja uurime, mis suunas peaksime siis teadlaste arvates Eestis energiasüsteemis arenema. Miks ligi poolsada Eesti tegevenergeetikut, inseneri ja teadlast tegid avaliku pöördumise, milles kutsuvad riiki üles laiendama energiaotsustesse kaasatud ekspertide ringi? Kas tuumajaam on hea? Miks päikesepaneelid enam kasumit ei tooda ja millist võrku meil vaja on, et tulevikus kogu energiat kõigi soovijateni viia. Saatejuht on Mart Valner.

Kevade viimases Ilmaparandaja saates räägime, kuidas edeneb karuputke tõrje Eestis ja mida võetakse ette kormoranidega ning kas see suur töö ka vilja kannab. Stuudios on Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd, jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ning saatejuht Rein Pärn.