Jalgrattapalavik

Kuigi ilmad on sellised, et jalgrattaga väga enam välja ei kipu, siis jutte jalgrattasõidust räägime jätkuvalt. Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu viimases saates pajatavad lugusid Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi treener Caspar Austa ning tema tuntuim õpilane, Euroopa noorte olümpiafestivali kahekordne kullavõitja Madis Mihkels.

Oleme juttudega nii tänases päevas kui ka paarikümne aasta tagustes aegades. Meenutame näiteks, kuidas Caspar Austa paugutas 2000. aastal juunioride Rahutuuril, kus teenis grupifinišites koguni kolm etapivõitu ja rahvusvahelised portaalid hakkasid teda võrdlema toona profileeris eredalt silma paistnud Jaan Kirsipuuga. Aga... elvalasel täiskasvanute hulgas tähelendu ei tulnud. Miks?

Caspar Austa ja Madis Mihkelsi koostöö kestab juba üheksa aastat. Väikese poisina sattus Madis kohe Caspari käe alla ja tänaseks on selge, et sportlikus plaanis on tegemist teemantiga. Sealt võib tulla mida iganes, nagu kunagi öeldi ka Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti kohta. Huvitav on kuulata Madise enda mõtteid nii olevikust kui tulevikust. Millised eesmärgid on sihikul ja milliste sammudega on plaan maailma tippu jõuda?

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Kuigi ilmad on sellised, et jalgrattaga väga enam välja ei kipu, siis jutte jalgrattasõidust räägime jätkuvalt. Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu viimases saates pajatavad lugusid Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi treener Caspar Austa ning tema tuntuim õpilane, Euroopa noorte olümpiafestivali kahekordne kullavõitja Madis Mihkels.

Oleme juttudega nii tänases päevas kui ka paarikümne aasta tagustes aegades. Meenutame näiteks, kuidas Caspar Austa paugutas 2000. aastal juunioride Rahutuuril, kus teenis grupifinišites koguni kolm etapivõitu ja rahvusvahelised portaalid hakkasid teda võrdlema toona profileeris eredalt silma paistnud Jaan Kirsipuuga. Aga... elvalasel täiskasvanute hulgas tähelendu ei tulnud. Miks?

Caspar Austa ja Madis Mihkelsi koostöö kestab juba üheksa aastat. Väikese poisina sattus Madis kohe Caspari käe alla ja tänaseks on selge, et sportlikus plaanis on tegemist teemantiga. Sealt võib tulla mida iganes, nagu kunagi öeldi ka Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti kohta. Huvitav on kuulata Madise enda mõtteid nii olevikust kui tulevikust. Millised eesmärgid on sihikul ja milliste sammudega on plaan maailma tippu jõuda?

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu teise saate külaline on kõrgelt tunnustatud spordiürituste ja -võistluste korraldaja, mittetulundusühingu Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.

Nii nagu tavaks vestleme saate külalisega paljudel huvitavatel teemadel. Indreku puhul on eriliseks magnetiks tippvõistluste Eestisse toomine. Tema käest saab otse küsida, kas meil leiduks raha ja ambitsiooni Tour de France'i stardipaigaks kandideerimiseks. Kasvõi selles valguses, et autoralli MM-sarja etapp riigi rahalise toega Eestisse toodi.

"Esiteks on rahanumbrid hoopis teised. Riigitoetusest suurusjärgus 2,5 miljonit jääb kindlasti väheks. Kui tuua võrdluseks, milliste rahanumbritega mujal maailmas korraldatakse võistlusi nagu on Tour of Estonia, siis kui meie eelarve on viimastel aastatel olnud 100 000 euro juures, on sama tasemega kolmepäevasel velotuuril Tour des Fjords (Norras) eelarve 1,7 miljonit. Siis saabki tuua võistlusele peale kuus-seitse World Touri tiimi ning maksta 400 000 eurot, et pääseda ülekannetega Eurosporti," kirjeldab Kelk mastaapide vahet.

Aga ikkagi, kas põhimõtteliselt oleks võimalik?

"Ma ütlen, et maanteesõidu maailmameistrivõistlusi korraldada oleks palju realistlikum ja võib-olla ka palju ägedam. Suurte velotuuride esimesed etapid on ka kihvtid, aga seal jääb raskuskese meist ikkagi mitme tuhande kilomeetri kaugusele. Ma nüüd päris täpselt ei tea, kui palju maksis näiteks Giro d'Italia esimeste etappide korraldamine Iisraelis, aga see oli ikka 20-30 miljonit. Maailmameistrivõistluste korraldamisega peaks tänasel päeval hakkama saama alla 15 miljoni euro suuruse eelarvega."

Lisaks räägime Tartu rattarallist ja selle ümber toimunud meedialahingutest, Crocodille Trophy seiklustest Austraalias, sportlikest saavutustest triatleedina ja sellest miks käis Indrek pikki aastaid võrkpallitreeningutel, kuigi mäng ise väga hästi välja ei tulnud. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu teise saate külaline on kõrgelt tunnustatud spordiürituste ja -võistluste korraldaja, mittetulundusühingu Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.

Nii nagu tavaks vestleme saate külalisega paljudel huvitavatel teemadel. Indreku puhul on eriliseks magnetiks tippvõistluste Eestisse toomine. Tema käest saab otse küsida, kas meil leiduks raha ja ambitsiooni Tour de France'i stardipaigaks kandideerimiseks. Kasvõi selles valguses, et autoralli MM-sarja etapp riigi rahalise toega Eestisse toodi.

"Esiteks on rahanumbrid hoopis teised. Riigitoetusest suurusjärgus 2,5 miljonit jääb kindlasti väheks. Kui tuua võrdluseks, milliste rahanumbritega mujal maailmas korraldatakse võistlusi nagu on Tour of Estonia, siis kui meie eelarve on viimastel aastatel olnud 100 000 euro juures, on sama tasemega kolmepäevasel velotuuril Tour des Fjords (Norras) eelarve 1,7 miljonit. Siis saabki tuua võistlusele peale kuus-seitse World Touri tiimi ning maksta 400 000 eurot, et pääseda ülekannetega Eurosporti," kirjeldab Kelk mastaapide vahet.

Aga ikkagi, kas põhimõtteliselt oleks võimalik?

"Ma ütlen, et maanteesõidu maailmameistrivõistlusi korraldada oleks palju realistlikum ja võib-olla ka palju ägedam. Suurte velotuuride esimesed etapid on ka kihvtid, aga seal jääb raskuskese meist ikkagi mitme tuhande kilomeetri kaugusele. Ma nüüd päris täpselt ei tea, kui palju maksis näiteks Giro d'Italia esimeste etappide korraldamine Iisraelis, aga see oli ikka 20-30 miljonit. Maailmameistrivõistluste korraldamisega peaks tänasel päeval hakkama saama alla 15 miljoni euro suuruse eelarvega."

Lisaks räägime Tartu rattarallist ja selle ümber toimunud meedialahingutest, Crocodille Trophy seiklustest Austraalias, sportlikest saavutustest triatleedina ja sellest miks käis Indrek pikki aastaid võrkpallitreeningutel, kuigi mäng ise väga hästi välja ei tulnud. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Rattaspordist pajatava podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on Grete ja Edgari Treier. Abielupaar, kes elas ja hingas rattaspordi nimel aastatel 2005 - 2012 kui Grete tegi tippsporti ning Edgari toetas kõiges, milleks vähegi vajadus oli.

Räägime paljudest asjadest, mis nende sportlikule teekonnale ette jäi. Nii muredest kui rõõmudest. Rohkem ikka rõõmudest. Millest kõik algas, kuidas tuli pööre profispordi radadele, tiitlivõistlustel kaotsi läinud medalist, Mario Cipolliniga treeningutel käimisest jne.

Eriliselt pöörame tähelepanu Itaalia velotuurile, mis on naiste maanteesõidus kõige hinnatum suurtuur - hellitava nimega Giro Donne või Giro Rosa. Kestab reeglina kümmekond päeva ning tuuril tuleb ületada sarnaseid tõuse, nagu meestel. Isegi "koletis" Stelvio (2775 m üle merepinna) on jäänud Treieri aastatel võistlejate teekonnale ette.

2007. aasta Giro Rosal oli eestlanna kokkuvõttes kaheksas ning viimasel etapil teine. Etapi võitis venelanna Svetlana Bubnenkova, kes kuu aega varem oli Prantsusmaal Tour Feminin en Limousin`il andnud positiivse dopinguproovi. Arusaamatul kombel sai ta Itaalia velotuuril võistelda, ent hilisemalt rahvusvaheline jalgratturite liit (UCI) Bubnenkova tulemused justkui tühistas. Ent täit veendumust ei ole seniajani, kas Treier on siis Itaalia velotuuri etapivõitja või ei ole. Ka internetist võib leida vastuolulist informatsiooni. Eesti jalgratturite liit peaks selle ametlikult selgeks tegema ning laskma UCI-l must-valgel vastava kinnituse saata.

Rein Taaramäe on Giro d`Italial etapi võitnud, aga võimalik et ta pole ainus, kes Itaalia suurtuuril eestlastest võidutsenud. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Rattaspordist pajatava podcasti "Jalgrattapalavik" seekordseks külaliseks on Grete ja Edgari Treier. Abielupaar, kes elas ja hingas rattaspordi nimel aastatel 2005 - 2012 kui Grete tegi tippsporti ning Edgari toetas kõiges, milleks vähegi vajadus oli.

Räägime paljudest asjadest, mis nende sportlikule teekonnale ette jäi. Nii muredest kui rõõmudest. Rohkem ikka rõõmudest. Millest kõik algas, kuidas tuli pööre profispordi radadele, tiitlivõistlustel kaotsi läinud medalist, Mario Cipolliniga treeningutel käimisest jne.

Eriliselt pöörame tähelepanu Itaalia velotuurile, mis on naiste maanteesõidus kõige hinnatum suurtuur - hellitava nimega Giro Donne või Giro Rosa. Kestab reeglina kümmekond päeva ning tuuril tuleb ületada sarnaseid tõuse, nagu meestel. Isegi "koletis" Stelvio (2775 m üle merepinna) on jäänud Treieri aastatel võistlejate teekonnale ette.

2007. aasta Giro Rosal oli eestlanna kokkuvõttes kaheksas ning viimasel etapil teine. Etapi võitis venelanna Svetlana Bubnenkova, kes kuu aega varem oli Prantsusmaal Tour Feminin en Limousin`il andnud positiivse dopinguproovi. Arusaamatul kombel sai ta Itaalia velotuuril võistelda, ent hilisemalt rahvusvaheline jalgratturite liit (UCI) Bubnenkova tulemused justkui tühistas. Ent täit veendumust ei ole seniajani, kas Treier on siis Itaalia velotuuri etapivõitja või ei ole. Ka internetist võib leida vastuolulist informatsiooni. Eesti jalgratturite liit peaks selle ametlikult selgeks tegema ning laskma UCI-l must-valgel vastava kinnituse saata.

Rein Taaramäe on Giro d`Italial etapi võitnud, aga võimalik et ta pole ainus, kes Itaalia suurtuuril eestlastest võidutsenud. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Ütlemata ebaharilikul ajal, 20. oktoobril, stardib suurtuur Vuelta. Eestlasi on joonel kaks, mõlemad debütandi rollis - Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) ja Martin Laas (Bora-Hansgrohe).

Kui Mihkel Räim teadis juba varasemalt aimata, et Vuelta võib plaanidesse mahtuda, siis Martin Laas sai suurtuurile minekust teada nädalapäevad enne tuuri algust. Naljatades võib öelda, et suurtuurile otse seenemetsast. Laas oli kodus ja valmistus Belgia ühepäevasõitudeks kui äkki sadas selga välk selgest taevast. Eestlane võeti sprinterite rongi, mis peab finišite eel suurepärasele positsioonile viima tiimi liidri Pascal Ackermanni.

Kui Laas peab pigem aitama, siis Räim võib saada võimaluse enda peale sõita, vähemalt osadel etappidel. Plaan on peas paigas, eks lähinädalad näitavad, kuidas see plaan õnnestub ka ellu viia. Kas jalgu on või ei ole?

Räägime saates ka mõlema mehe lepingutest, sest nii Laasil kui Räimel on praeguse seisuga töökoht olemas hooaja lõpuni. Mis saab edasi ja kui palju võib tulevikku mõjutada Vueltal toimuv? Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Ütlemata ebaharilikul ajal, 20. oktoobril, stardib suurtuur Vuelta. Eestlasi on joonel kaks, mõlemad debütandi rollis - Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) ja Martin Laas (Bora-Hansgrohe).

Kui Mihkel Räim teadis juba varasemalt aimata, et Vuelta võib plaanidesse mahtuda, siis Martin Laas sai suurtuurile minekust teada nädalapäevad enne tuuri algust. Naljatades võib öelda, et suurtuurile otse seenemetsast. Laas oli kodus ja valmistus Belgia ühepäevasõitudeks kui äkki sadas selga välk selgest taevast. Eestlane võeti sprinterite rongi, mis peab finišite eel suurepärasele positsioonile viima tiimi liidri Pascal Ackermanni.

Kui Laas peab pigem aitama, siis Räim võib saada võimaluse enda peale sõita, vähemalt osadel etappidel. Plaan on peas paigas, eks lähinädalad näitavad, kuidas see plaan õnnestub ka ellu viia. Kas jalgu on või ei ole?

Räägime saates ka mõlema mehe lepingutest, sest nii Laasil kui Räimel on praeguse seisuga töökoht olemas hooaja lõpuni. Mis saab edasi ja kui palju võib tulevikku mõjutada Vueltal toimuv? Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti "Jalgrattapalavik" sügishooaja kolmas saade tõi stuudiosse saatejuhi kunagise treeneri ja 1960. aastate legendaarse rattamehe Ants Jereti.

Tugeva tõuke Pärnu jalgrattaspordi ülesehitaja stuudiosse tulekuks andis Antsu pojapoeg Timmo, kes käis vanaisa ja isa kombel noorena samuti rattaradadel, aga on tänaseks päevaks jõudnud raudmeeste sekka ehk teeb tegusid täispikkadel triatlonidel. Järgmisel aastal ootab teda ees esimene Hawaii Ironman. Mine tea, mis sealt veel edasi tuleb...

Jutte jagub saates paljudel teemadel - Nõukogude Liidu velotuurid, kunagised välismaale sõidud, keelatud ained, Tour de l'Aveniri kukkumine, ootuste koorma all läbipõlemine, raudmeheks saamine, seotus Tanel Kangertiga, spordile pühendumine jne. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti "Jalgrattapalavik" sügishooaja kolmas saade tõi stuudiosse saatejuhi kunagise treeneri ja 1960. aastate legendaarse rattamehe Ants Jereti.

Tugeva tõuke Pärnu jalgrattaspordi ülesehitaja stuudiosse tulekuks andis Antsu pojapoeg Timmo, kes käis vanaisa ja isa kombel noorena samuti rattaradadel, aga on tänaseks päevaks jõudnud raudmeeste sekka ehk teeb tegusid täispikkadel triatlonidel. Järgmisel aastal ootab teda ees esimene Hawaii Ironman. Mine tea, mis sealt veel edasi tuleb...

Jutte jagub saates paljudel teemadel - Nõukogude Liidu velotuurid, kunagised välismaale sõidud, keelatud ained, Tour de l'Aveniri kukkumine, ootuste koorma all läbipõlemine, raudmeheks saamine, seotus Tanel Kangertiga, spordile pühendumine jne. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!