Jalgrattapalavik

Podcast "Jalgrattapalavik" keskendub sel korral võistlusspordile eestlaste vaatevinklist. Saate külaliseks on Eesti maanteekoondise peatreener, endine tippsõitja, Jaan Kirsipuu.

Saate esimeses pooles käime ükshaaval läbi kõigi meie proffide ja ka parimate amatööride käesoleva hooaja tegemised. Räägime Tokyo olümpiamängudest, Tour of Estoniast ja sellest, kus võiks eestlased tänavusel aastal tõeliselt sähvatada.

Vaheplokina on saates taaskord Shimano auhinnamäng, kus esitasime uue küsimuse ja ootame vastuseid postkasti: [email protected]. Eelmise saate küsimusele tuli 24 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andres Kalvikule. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Saate teises pooles arutleme Jaan Kirsipuuga jalgrattaspordi üldisematel teemadel. Fabio Jakobseni tagasitulek, naiste jalgrattasporti suunatakse aina suuremaid summasid, Mark Cavendish on võitjate leeris tagasi. Jõuame ka juttudeni, kus Kirsipuu meenutab finiširaginat, kus ta noore mehena pidi maid jagama Mathieu van der Poeli isaga ja kas tõesti võis Lance Armstrong kasutada Tour de France'i võitude ajal lisaks dopingule ka mehaanilist abi ehk rattaraami peidetud elektrimootorit.

Ja muidugi ka see lugu, miks Kirsipuu ületaks tänasel päeval Tour de France'i mägesid möödaminnes. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcast "Jalgrattapalavik" keskendub sel korral võistlusspordile eestlaste vaatevinklist. Saate külaliseks on Eesti maanteekoondise peatreener, endine tippsõitja, Jaan Kirsipuu.

Saate esimeses pooles käime ükshaaval läbi kõigi meie proffide ja ka parimate amatööride käesoleva hooaja tegemised. Räägime Tokyo olümpiamängudest, Tour of Estoniast ja sellest, kus võiks eestlased tänavusel aastal tõeliselt sähvatada.

Vaheplokina on saates taaskord Shimano auhinnamäng, kus esitasime uue küsimuse ja ootame vastuseid postkasti: [email protected]. Eelmise saate küsimusele tuli 24 õiget vastust ning loosiõnn naeratas Andres Kalvikule. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust.

Saate teises pooles arutleme Jaan Kirsipuuga jalgrattaspordi üldisematel teemadel. Fabio Jakobseni tagasitulek, naiste jalgrattasporti suunatakse aina suuremaid summasid, Mark Cavendish on võitjate leeris tagasi. Jõuame ka juttudeni, kus Kirsipuu meenutab finiširaginat, kus ta noore mehena pidi maid jagama Mathieu van der Poeli isaga ja kas tõesti võis Lance Armstrong kasutada Tour de France'i võitude ajal lisaks dopingule ka mehaanilist abi ehk rattaraami peidetud elektrimootorit.

Ja muidugi ka see lugu, miks Kirsipuu ületaks tänasel päeval Tour de France'i mägesid möödaminnes. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcast "Jalgrattapalavik" teeb aprillis avalöögi Shimano auhinnamänguga ning vestleb aktuaalsetel teemadel Rein Taaramäega. Eesti viimase kümnendi üks edukamaid profijalgrattureid viibib hetkel mäestikulaagris Hispaanias Sierra Nevadas, kus näpistas tunnikese, et saatejuhi ja kuulajate uudishimu rahuldada.

Mõistagi räägime kõigest, mis seotud Taaramäe endaga:

* Uus klubi ja roll meeskonnas;

* Kommentaarid käesoleva aasta startide kohta;

* Mitu suurtuuri tänavu terendab ning mis hoiab silma säramas;

* Mida ta tegi pärast Kataloonia velotuuri Hollandis;

* Ootamatu avaldus Tokyo olümpiat silmas pidades.

Pärast Shimano rattajuttude ja auhinnamängu vahepala vestleme Taaramäega rattamaailma üldistel teemadel. Kas UCI ehk rahvusvaheline jalgratturite liit on läinud keeldude ja käskudega üle võlli? Juttu tuleb laskumise asenditest, joogipudelitest ja sõidu ajal taskust maha kukkunud geelipakenditest. Võib olla peaks UCI tegelema asjadega, mis on märksa olulisemad ja suurema kaaluga. Kas Chris Froome on jäädavalt kõrgest mängust väljas?; Kas Ineos Grenadiers meeskond suudab tänavu suurtuure valitseda?; Mida arvata 5-aastastest lepingutest? jne. Jututeemasid jagub.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcast "Jalgrattapalavik" teeb aprillis avalöögi Shimano auhinnamänguga ning vestleb aktuaalsetel teemadel Rein Taaramäega. Eesti viimase kümnendi üks edukamaid profijalgrattureid viibib hetkel mäestikulaagris Hispaanias Sierra Nevadas, kus näpistas tunnikese, et saatejuhi ja kuulajate uudishimu rahuldada.

Mõistagi räägime kõigest, mis seotud Taaramäe endaga:

* Uus klubi ja roll meeskonnas;

* Kommentaarid käesoleva aasta startide kohta;

* Mitu suurtuuri tänavu terendab ning mis hoiab silma säramas;

* Mida ta tegi pärast Kataloonia velotuuri Hollandis;

* Ootamatu avaldus Tokyo olümpiat silmas pidades.

Pärast Shimano rattajuttude ja auhinnamängu vahepala vestleme Taaramäega rattamaailma üldistel teemadel. Kas UCI ehk rahvusvaheline jalgratturite liit on läinud keeldude ja käskudega üle võlli? Juttu tuleb laskumise asenditest, joogipudelitest ja sõidu ajal taskust maha kukkunud geelipakenditest. Võib olla peaks UCI tegelema asjadega, mis on märksa olulisemad ja suurema kaaluga. Kas Chris Froome on jäädavalt kõrgest mängust väljas?; Kas Ineos Grenadiers meeskond suudab tänavu suurtuure valitseda?; Mida arvata 5-aastastest lepingutest? jne. Jututeemasid jagub.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti "Jalgrattapalavik" tegijad tervitavad kõiki kevade saabumise puhul. Küll varsti tuleb sooja ka. Saates igatahes läheb mingil hetkel väga kuumaks kui tõestisündinud lugusid kaevab mälusopist välja Barcelona olümpiamängude 9. koha mees Raido Kodanipork.

Hüüdnime "Kodar" kandev endine tippsõitja pääses koos Jaan Kirsipuuga 1990. aastal Prantsusmaale amatööriks. Nad olid esimesed, kes sellise võimaluse said ja tõsiste töömeeste kombel hakkasid teistele vagu sisse ajama. Prantsusmaale minek sai eesti ratturite seas õige pea trendiks.

Käesoleva saate kangelane end Kesk-Prantsusmaal Auxerre's elades kõige kodusemalt siiski ei tundnud, kuna mägesid nappis. Aga mägede vallutamine oli rattasadulas Kodaniporgi tugevaim külg. 1994. aastal leidis ta lõpuks tee Hispaania amatöörklubisse ja see oli hoopis teine tera. Vastaseid andis otsida. 1995. aastal võitis ta amatööride Vuelta Espana, olles mägedes kõvem kui Roberto Heras, Joseba Beloki, Manuel Beltran jt. Ent arusaamatul kombel profilepingut lauale ei potsatanud. Mõned hooajad hiljem sai ta teada põhjuse...

Väga huvitav on ka lugu, kuidas Raido Kodanipork rattaspordi juurde üldse jõudis. Kuna tema isa Jaan oli nooruses samuti kõva rattamees, 1968. aasta Eesti meister grupisõidus, tundus poja valik igati mõistetav. Kuid siinkohal on üllatusmomendiks, et rattasport oli Raido jaoks alles valik number kolm. Grupisõidu Eesti meistrikullani jõudis temagi, aastal 1995. Seda sõitu on jäänud saatma mitmed vahvad lood. Head kuulamist!

Podcasti "Jalgrattapalavik" tegijad tervitavad kõiki kevade saabumise puhul. Küll varsti tuleb sooja ka. Saates igatahes läheb mingil hetkel väga kuumaks kui tõestisündinud lugusid kaevab mälusopist välja Barcelona olümpiamängude 9. koha mees Raido Kodanipork.

Hüüdnime "Kodar" kandev endine tippsõitja pääses koos Jaan Kirsipuuga 1990. aastal Prantsusmaale amatööriks. Nad olid esimesed, kes sellise võimaluse said ja tõsiste töömeeste kombel hakkasid teistele vagu sisse ajama. Prantsusmaale minek sai eesti ratturite seas õige pea trendiks.

Käesoleva saate kangelane end Kesk-Prantsusmaal Auxerre's elades kõige kodusemalt siiski ei tundnud, kuna mägesid nappis. Aga mägede vallutamine oli rattasadulas Kodaniporgi tugevaim külg. 1994. aastal leidis ta lõpuks tee Hispaania amatöörklubisse ja see oli hoopis teine tera. Vastaseid andis otsida. 1995. aastal võitis ta amatööride Vuelta Espana, olles mägedes kõvem kui Roberto Heras, Joseba Beloki, Manuel Beltran jt. Ent arusaamatul kombel profilepingut lauale ei potsatanud. Mõned hooajad hiljem sai ta teada põhjuse...

Väga huvitav on ka lugu, kuidas Raido Kodanipork rattaspordi juurde üldse jõudis. Kuna tema isa Jaan oli nooruses samuti kõva rattamees, 1968. aasta Eesti meister grupisõidus, tundus poja valik igati mõistetav. Kuid siinkohal on üllatusmomendiks, et rattasport oli Raido jaoks alles valik number kolm. Grupisõidu Eesti meistrikullani jõudis temagi, aastal 1995. Seda sõitu on jäänud saatma mitmed vahvad lood. Head kuulamist!

Kalendrikevad läheneb ja Jalgrattapalaviku podcast hoiab häid kuulajaid meeleldi rattasõidu lainel. Podcasti seekordseks külaliseks on sel Jüri Savitski. Mees, kes on Eesti jalgrattaspordiga tihedalt seotud olnud erinevaid radu pidi - sportlasena, erinevate klubide ja profitiimide juhina, võistluste korraldajana ning teatud perioodidel ka taustal suunamudijana.

Tõenäoliselt vähesed teavad, et andekas trekisõitja elas aastatel 1982 - 1984 Moskvas, kuuludes armee keskspordiklubi (CSKA) ridadesse. Oli armee koondise ja ka liidu koondise liige. 1983. aastal sai trekisprindis liidu rahvaste spartakiaadil, mis olid ühtlasi liidu meistrivõistlused 6. koha ning püstitas möödaminnes 200 m/l sõidus Eesti rekordi. Suurmeistrinormi täitmisega juhtus sootuks eriskummaline lugu.

Moskva perioodi ajal oli nooruke Savitski treeningpartneriks trekisprindi olümpiapronksile ja mitmekordsele maailmameistrile Sergei Kopõlovile. Ta nägi väga lähedalt, kuidas maailma tippe suurvõitudeks ette valmistatakse. Savitski sõnul olid koormused ebainimlikud ja niigi tapvad treeningpäevad lõppesid...

Täiesti ootamatult tuli sellele kõigele lõpp, kõigest 20-aastasena riputas tallinlane ratta varna. Mis juhtus?

Aga midagi jäi sisse kripeldama ning 1990. aastate keskel oli Savitski rattasadulas tagasi. Tõsi, pühendunud amatöörsportlasena, kuid siht oli suur - olümpiale pääs. 1997. aasta Euroopa meistrivõistlustel sattus ta trekiovaalil rivaalitsema toonaste maailma ässade, sakslaste Jens Fiedleri ja Eyk Pokorny'ga. Kiiruste vahe oli kolossaalne.

Sealt edasi tuli erinevate klubide ning tiimide loomine. Esmalt maastikurattatiim Kayaba-Yema ja seejärel Eesti esimene maanteesõidu profimeeskond Kalev Chocolate Team, mis toimis aastatel 2004 - 2010. Räägime, kuidas tiim sündis, kui keeruline oli seda elus hoida ja kuidas itaallased üritasid mingil hetkel meeskonda kaaperdada. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Kalendrikevad läheneb ja Jalgrattapalaviku podcast hoiab häid kuulajaid meeleldi rattasõidu lainel. Podcasti seekordseks külaliseks on sel Jüri Savitski. Mees, kes on Eesti jalgrattaspordiga tihedalt seotud olnud erinevaid radu pidi - sportlasena, erinevate klubide ja profitiimide juhina, võistluste korraldajana ning teatud perioodidel ka taustal suunamudijana.

Tõenäoliselt vähesed teavad, et andekas trekisõitja elas aastatel 1982 - 1984 Moskvas, kuuludes armee keskspordiklubi (CSKA) ridadesse. Oli armee koondise ja ka liidu koondise liige. 1983. aastal sai trekisprindis liidu rahvaste spartakiaadil, mis olid ühtlasi liidu meistrivõistlused 6. koha ning püstitas möödaminnes 200 m/l sõidus Eesti rekordi. Suurmeistrinormi täitmisega juhtus sootuks eriskummaline lugu.

Moskva perioodi ajal oli nooruke Savitski treeningpartneriks trekisprindi olümpiapronksile ja mitmekordsele maailmameistrile Sergei Kopõlovile. Ta nägi väga lähedalt, kuidas maailma tippe suurvõitudeks ette valmistatakse. Savitski sõnul olid koormused ebainimlikud ja niigi tapvad treeningpäevad lõppesid...

Täiesti ootamatult tuli sellele kõigele lõpp, kõigest 20-aastasena riputas tallinlane ratta varna. Mis juhtus?

Aga midagi jäi sisse kripeldama ning 1990. aastate keskel oli Savitski rattasadulas tagasi. Tõsi, pühendunud amatöörsportlasena, kuid siht oli suur - olümpiale pääs. 1997. aasta Euroopa meistrivõistlustel sattus ta trekiovaalil rivaalitsema toonaste maailma ässade, sakslaste Jens Fiedleri ja Eyk Pokorny'ga. Kiiruste vahe oli kolossaalne.

Sealt edasi tuli erinevate klubide ning tiimide loomine. Esmalt maastikurattatiim Kayaba-Yema ja seejärel Eesti esimene maanteesõidu profimeeskond Kalev Chocolate Team, mis toimis aastatel 2004 - 2010. Räägime, kuidas tiim sündis, kui keeruline oli seda elus hoida ja kuidas itaallased üritasid mingil hetkel meeskonda kaaperdada. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Jalgrattapalaviku podcasti jutud on jõudnud saateni number 34. Seekordseks külaliseks Erki Pütsep, kes aastatel 2003 - 2008 sõitis elukutselisena Prantsusmaa tippklubides Ag2r Prevoyance ja Bouygues Telecom. Pütsepa näol on tegemist talendiga, kes pääses suurtele lavadele üle kivide ja kändude.

Kuremaalt pärit rattamees avaldab saates saladuse, mida sporditegemise ajal ta rääkida ei tohtinud. Vaikimine oli küll ohtlik, aga teisest küljest võinuks rääkimine kaasa tuua sportimise keelu. Ei, tegemist ei ole dopinguga, ehkki ka dopinguga seonduvad teemad on Pütsepa elu sportlasena ärevaks teinud. Ta pajatab kogemusest amatöörklubis, mis oli kõike muud kui meeldiv.

Miks jõudis Pütsep ikkagi nii hilja profiks, kui juba juunioride klassis oli ta MM-i seitsmes mees? Paugutas igast asendist, isegi 3000 meetri kõrgusel üle merepinna.

Vähesed mäletavad, et Sydney olümpial finišeeris ta samas grupis Jaan Kirsipuuga, kus jagati teise kümne kohti. Toonane amatöör pani ässadega võidu 240 kilomeetrit ja jäi ellu. Kui tervis oli korras, võis Pütsep teha imelisi liigutusi. Vestluse käigus meenutame pikemalt 2006. aasta MM-i ja 2007. aasta Hispaania velotuuri, millest võinuks kujuneda väga meeldejäävad episoodid tema sportlasteel.

Karjääri kolm viimast hooaega sõitis Pütsep Läti kontinentaalses profitiimis Alpha Baltic. Sinna aega jääb ka üks väga omapärane võistlus, mis tekitas isegi piinlikuse tunde. Millest täpsemalt jutt saate teada juba saadet kuulates. Jutuajamist veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Jalgrattapalaviku podcasti jutud on jõudnud saateni number 34. Seekordseks külaliseks Erki Pütsep, kes aastatel 2003 - 2008 sõitis elukutselisena Prantsusmaa tippklubides Ag2r Prevoyance ja Bouygues Telecom. Pütsepa näol on tegemist talendiga, kes pääses suurtele lavadele üle kivide ja kändude.

Kuremaalt pärit rattamees avaldab saates saladuse, mida sporditegemise ajal ta rääkida ei tohtinud. Vaikimine oli küll ohtlik, aga teisest küljest võinuks rääkimine kaasa tuua sportimise keelu. Ei, tegemist ei ole dopinguga, ehkki ka dopinguga seonduvad teemad on Pütsepa elu sportlasena ärevaks teinud. Ta pajatab kogemusest amatöörklubis, mis oli kõike muud kui meeldiv.

Miks jõudis Pütsep ikkagi nii hilja profiks, kui juba juunioride klassis oli ta MM-i seitsmes mees? Paugutas igast asendist, isegi 3000 meetri kõrgusel üle merepinna.

Vähesed mäletavad, et Sydney olümpial finišeeris ta samas grupis Jaan Kirsipuuga, kus jagati teise kümne kohti. Toonane amatöör pani ässadega võidu 240 kilomeetrit ja jäi ellu. Kui tervis oli korras, võis Pütsep teha imelisi liigutusi. Vestluse käigus meenutame pikemalt 2006. aasta MM-i ja 2007. aasta Hispaania velotuuri, millest võinuks kujuneda väga meeldejäävad episoodid tema sportlasteel.

Karjääri kolm viimast hooaega sõitis Pütsep Läti kontinentaalses profitiimis Alpha Baltic. Sinna aega jääb ka üks väga omapärane võistlus, mis tekitas isegi piinlikuse tunde. Millest täpsemalt jutt saate teada juba saadet kuulates. Jutuajamist veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!