Jalgrattapalavik

Podcasti “Jalgrattapalavik” külaliseks on Tallinn Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port. Räägime jalgrattasõidust kui liikumisviisist ja jalgrattasõidust tippspordi vaatevinklis – kuidas ühte või teist sportlikku suursaavutust ning eredalt silma jäänud trendi selgitada. Kas dopingukahtlustused tuleks maailma tippude puhul jätta minevikku?

Mõned Euroopa riigid, nagu näiteks Holland ja Prantsusmaa premeerivad rattaga tööl käivaid kodanikke rahaliselt. Suurusjärk 800 eurot aastas. Kas meil oleks sarnane mõtteviis ja premeerimine utoopia?

Rahvatervise seisukohalt vaadatuna tunduks see samm mõistlik, aitaks ennetada ja leevendada ilmselgeid murekohti – oleksime tervemad, vähem saastvamad, suuremas pildis paremad nii ühiskonna kui ka indiviididena. Või äkki ei peaks rahvast ratta selga “meelitama” riik, vaid hoopis tööandja? Või tuleks hoopis eeskuju võtta Skandinaavia riikidest, kus toetatakse elektrijalgrataste soetamist. Sellest kõigest räägime.

Tippspordi osas puudutame mitmeid teemasid, mis on silma jäänud vast enamusele jalgrattasõidu jälgijatele:

* Kui suurtuuridel hakatakse mägedes üle sõitma nii-öelda dopinguajastu rekordeid, siis mida see antidopingu vaates tähendab? Kas kusagil lähevad piltlikult öeldes punased tulukesed põlema, et oot-oot, mis see nüüd on? Midagi justkui ei klapi?

* Tänavusel Hispaania velotuuril juhtus pretsedenditu olukord, kus üks meeskond hõivas terve poodiumi? Jumbo-Visma kolmikvõit on seda huvitavam, et tänapäeval räägitakse targast treenimisest, mis on kõigile kättesaadav. Kuidas siis järsku selline domineerimine? Kõige andekamad on sattunud sõitma ühte tiimi?

* Huvitav teema on erisuste ehk inglise keelse lühendina TUE lubamine (Therapeutic Use Exemptions). Kas erandite tegemise vallas on viimastel aastatel asjalood muutunud? Jalgrattamaailmast on varasemalt teada juhtumeid, kus suurtuuride võitjad said erandeid kasutada kahtlastel aegadel, enne tähtsaid võidusõite.

* Eesti ratturite käitumiskultuur, seoses antidopinguga. Kas on näha, et ratturid on koostööaltid või leidub ka imelikke ilminguid?

* Chris Froome'i juhtum. Oli suurtuuride täielik valitseja, tuli raske kukkumine ja ühtäkki mägedes enam üldse ei liigu. See tundub mingis plaanis väga veider. Kuhu see mägedes sõitmise võime kadus? Või siin ei ole mitte midagi imelikku?

Head kuulamist! Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ septembrikuu teises episoodis läheme juttudega ajas tagasi umbes 35-40 aastat. Külas on pärnakas Aivar Murd, kelle parimad päevad sportlasena jäävad vahemikku 1983 – 1990.

Rääkida on paljust: Läänemere maade sõpruse velotuurid, Balti velotuuri võit, NSV Liidu meistrivõistluste medalivõit 50 km paarissõidus, Liidu koondisega valmistumine maailmameistrivõistlusteks, 100 km meeskonnasõidus aeg alla kahe tunni, mõõduvõtt lääneriikide paremate amatööridega Tour du Hainault mitmepäevasõidul, Lada-Ghzel profitiimi eemaletõukav kogemus jne.

Aivar Murd on samast plejaadist Toomas Kirsipuu, Arvi Tammesalu ja Tõnu Roosmäega, kes kõik neli jõudsid Liidu koondise laagritesse välja.Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ septembrikuu teises episoodis läheme juttudega ajas tagasi umbes 35-40 aastat. Külas on pärnakas Aivar Murd, kelle parimad päevad sportlasena jäävad vahemikku 1983 – 1990.

Rääkida on paljust: Läänemere maade sõpruse velotuurid, Balti velotuuri võit, NSV Liidu meistrivõistluste medalivõit 50 km paarissõidus, Liidu koondisega valmistumine maailmameistrivõistlusteks, 100 km meeskonnasõidus aeg alla kahe tunni, mõõduvõtt lääneriikide paremate amatööridega Tour du Hainault mitmepäevasõidul, Lada-Ghzel profitiimi eemaletõukav kogemus jne.

Aivar Murd on samast plejaadist Toomas Kirsipuu, Arvi Tammesalu ja Tõnu Roosmäega, kes kõik neli jõudsid Liidu koondise laagritesse välja. Talenti jagus. Kui olnuks vähem ebaõnne, võinuks tulemused olla kordades silmapaistvamad, aga on, nagu on. Puudutame ilusaid hetki, ent ei pääse mööda ka keerulistest aegadest.

1990. aastal tunnistati saatekülaline maanteesõidus Eesti parimaks meesjalgratturiks, kui ta lõpetas NSV Liidu velotuuri 9. kohaga ning kandis liidrisärki Belgias Tour du Hainault mitmepäevasõidul. On mida meenutada.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ septembrikuu esimese saate külaliseks on käesoleval hooajal Eesti võidusõitudel enim silma paistnud mees – Markus Pajur. Tänavune kolmekordne Eesti meister, kes seisab 23-aastaselt teelahkmel, mis selle tippspordiga ikkagi edasi saab.

Kolm aastat tagasi pääses pauguga pildile. Maanteesõidu Euroopa meistrivõistlustel U23 vanuseklassi grupisõidu neljas, millest kasvas välja leping Prantsusmaa tipptiimiga Arkea-Samsic. Uusprofina kohe 2-aastane leping ja mõistagi tundusid kõik uksed valla. Reaalsus osutus millekski muuks.

Mitte, et tiim oleks Pajuriga väga halvasti käitunud, aga ootused endale ja päriselu, mis peale tuli, ei klappinud. Sealt hakkasid igasugused hädad.

Meenutame velotuuri, kus Pajur sõitis samas tiimis Nairo Quintanaga. Pidi teda aitama. Giro d'Italia ja Vuelta võitja. Kuidas sa ei aita, ikka aitad... Suhtlesid omavahel kehakeeles, kuna Quintana inglise keelt ei räägi.

Üsna palju kõneleme ka käesolevast hooajast, mis ei ole kaugeltki lõppenud. Pajurit ootavad ees kahed tiitlivõistlused, maanteesõidu ja graveli Euroopa meistrivõistlused. Maanteesõidu EM Hollandis ja graveli EM Belgias.

Mõnes mõttes tuttavad rajad, kus võiks või tulevikku silmas pidades isegi peaks tulemust tegema. Sellest võib sõltuda sportlastee jätkumine. Kaalul on palju, kui mitte kõik. Tuleb hakata uuesti elatist teenima. Pelgalt „pähklite“ eest sõita, nagu armastas öelda Tanel Kangert, ei ole jätkusuutlik. Kui tahta teha tipptasemel.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ septembrikuu esimese saate külaliseks on käesoleval hooajal Eesti võidusõitudel kõige enam silma paistnud mees – Markus Pajur. Tänavune kolmekordne Eesti meister, kes seisab 23-aastaselt teelahkmel, mis selle tippspordiga ikkagi edasi saab.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on sel korral külalisi kaks. Tänavu tulemuste vaates endast rääkima pannud 19-aastane rattamees Aaron Aus ja tema isa Andres, kes on 20 aastat tagasi traagiliselt hukkunud profijalgratturi Lauri Ausi vend.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on sel korral külalisi kaks. Tänavu tulemuste vaates endast rääkima pannud 19-aastane rattamees Aaron Aus ja tema isa Andres, kes on 20 aastat tagasi traagiliselt hukkunud profijalgratturi Lauri Ausi vend.

Räägime põhimõtteliselt kõigest, mis seob kolmikut Aaron – Andres – jalgrattasport. Kuidas kõik kunagi algas, nii isa Andrese kui ka Aaroni jaoks, ja kuhu tänasel päeval valitud teekonnal välja jõutud on.

Ja loomulikult ei pääse me mööda Lauri Ausist, kes on olümpiamängude grupisõidurajal välja sõitnud eestlaste läbi aegade parima koha, olles 1992. aastal Barcelonas viies ning ta oli esimene mees, kes Eesti lipuvärvides sõitis lõpuni Tour de France'i. See juhtus 1997. aasta suvel.

Muuseas saab podcasti jutuajamisest teada:

* Miks lõppes Aaron Ausi jaoks Balti Keti velotuur Panevežyses traumapunktis?

* Kui vanalt ja miks lõpetas jalgratturi „karjääri“ Andres Aus?

* Kui varmad on Tartu2024 Cycling Teami noored mehed kuulama spordidirektorite õpetussõnu?

* Kui pikk on pikk tõus ja milliseid künkaid kannatab võtta söögi alla ja söögi peale?

Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on sel korral külas Eesti meister grupisõidus Karl Patrick Lauk. Räägime peamiselt käesoleva jalgrattahooajaga seotud teemadest, mõistagi fookusega saarlase tegemistel. Või mis saarlane, pigem juba pärnakas.

Esmalt link pealkirjaga. Kui palju sportlased julgevad võistluste eel veksleid välja anda ja kuidas on sellega lood Laugul? Grupisõidu meistrivõistluste eel läks ta lubadustega täispangale ja see toimis. Äkki peaks kasutama sama võtet tihedamini?

Meenutame meistrisärgi toonud sõitu ning selle ümber tekkinud poleemikat ja arutame, millist kaalu võiks meistrisärgi saamine omada uue profilepingu sõlmimisel, mis lähikuudel loodetavasti tuleb.

Vahelepõikena teeme juttu lätlastest, seda nii seoses Baltikumi ühiste meistrivõistluste kui ka praegu toimuva MM-iga.

Šotimaal Glasgow's kestvatel maailmameistrivõistlustel jõudis koguni kolm lätlast meeste eliitklassi grupisõidus 30 parema hulka – 8. Toms Škujins, 23. Krists Neilands, 29. Emils Liepinš. Et selgitada saavutuse vägevust, paneme selle „tennise keelde“, mis on eestlastele paremini omaks saanud. Niisiis – Suure slämmi turniiril jõudis kolm Läti meestennisisti üksikmängu kolmandasse ringi ja sealt üks veel edasi veerandfinaali. Nii kõvad? Jah, nii kõvad.

Grupisõidule startijaid oli MM-il 195 ehk oluliselt rohkem kui Suure slämmi turniiril põhitabelisse pääsejaid (128). Konkurentsitiheduse üle nuriseda ei saa.

Eestlasi rajal ei olnud. Kas Eesti meister ehk siis Lauk pidanuks seal olema, nagu kirjutas sotsiaalmeedias Mihkel Räim.

Kui spordihuvilised ei ole veel enda jaoks ära fikseerinud, siis Karl Patrick Lauk on sel hooajal kolmekordne tiitlivõistluste medalimees. Saarte Mängudelt kaks kulda ja hõbe. Juuli algul La Manche'i väinas Guernsey saarel, 24 väikesaare sportlaste konkurentsis.

Kuuleme huvitavaid lugusid ning küsime otse – kuidas suhtub tööandaja sellesse, kui profisportlane läheb hooaja keskel kodusaare tiimiga meeleolukale väljasõidule.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on sel korral külas Eesti meister grupisõidus Karl Patrick Lauk. Räägime peamiselt käesoleva jalgrattahooajaga seotud teemadest, mõistagi fookusega saarlase tegemistel. Või mis saarlane, pigem juba pärnakas.

Kui palju sportlased julgevad võistluste eel veksleid välja anda ja kuidas on sellega lood Laugul? Grupisõidu meistrivõistluste eel läks ta lubadustega täispangale ja see toimis. Äkki peaks kasutama sama võtet tihedamini?

Meenutame meistrisärgi toonud sõitu ning selle ümber tekkinud poleemikat ja arutame, millist kaalu võiks meistrisärgi saamine omada uue profilepingu sõlmimisel, mis lähikuudel loodetavasti tuleb.

Podcast „Jalgrattapalavik“ astub värske episoodiga kuulajate ette vahetult pärast Tour de France'i lõppu. Prantsusmaa velotuurist teeme juttu õige põgusalt, aga siiski teeme. Enamjaolt räägime Sander Maasingu (34) käekäigust ratturina ning arutleme coachingu teemadel. Mis on need oskused, mille abil saab sportlane enda seest kätte võimalikult palju?

Maasing, kes vanuse poolest võiks veel tipptasemel võidu sõita, on pärit Jõgeva lähistelt Siimustist. Kuidas üks Siimusti poiss jalgrattaspordi juurde üldse jõuab ja mis on need hoovad, mis teda selle ala küljes kinni hoiavad? Maasingu otseseks eeskujuks ja kamraadiks oli ja on Rene Mandri, kellega mingil eluetapil oldi nagu särk ja püksid või sukk ja saabas. Kogu aeg ninapidi koos.

Mõlemad jõudsid läbi rattasõidu Prantsusmaale, Mandri murdis lahti ka elukutseliste ukse, Maasingul seda teha ei õnnestunud, ehkki 2009. aastal ta eesmärgist väga kaugele ei jäänud. Olnuks prantslane... siis mine tea.

Räägime mitmetest tiitlivõistlustest, juunioride Rahutuurist, päris noorena koos rattalegendi Aavo Pikkuusiga Jugoslaavia velotuuril käimisest. Saame teada, kellega tänastest tippmeestest on Maasing amatöörina Prantsusmaal ühes klubis sõitnud.

Sporditegemise periood Prantsusmaal kestis viis hooaega, neist viimane oli juba pool vägisi. Motivatsiooni viisid alla 2010. aasta ebaõnnestumised, misjärel uut edulainet enam ei tulnudki.

Tänasel päeval üritab Maasing sportlasi rasketest hetkedest läbi aidata. Võtmesõnadeks eneseanalüüs ja coaching. Enamus edust on peas kinni. Kuidas avastada sisemised reservid ning panna need enda jaoks tööle? Lihtne küsida, raske vastata. Aga vastused on üldjuhul olemas, nende saamiseks tuleb vaid vaeva näha. Vestlust arendab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!