Jalgrattapalavik

Podcast „Jalgrattapalavik“ astub värske episoodiga kuulajate ette vahetult pärast Tour de France'i lõppu. Prantsusmaa velotuurist teeme juttu õige põgusalt, aga siiski teeme. Enamjaolt räägime Sander Maasingu käekäigust ratturina ning arutleme coach'ingu teemadel, mis on need oskused, mille abil saab sportlane enda seest kätte võimalikult palju?

Kuum jalgrattaspordi suvi on täies hoos ning podcast „Jalgrattapalavik“ tuleb kuulajate ette episoodiga number 85. Sel korral ajame juttu noore ja teotahtelise mehega, kes on juba neljandat hooaega mehaanikuna ametis välismaiste profitiimide juures. Tänasel päeval töötab Reigo Rosenberg Šveitsi kõige kõvemas profitiimis Tudor Pro Cycling Team. Võistkonna omanik on Šveitsi rattalegend Fabian Cancellara isiklikult. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Kuum jalgrattaspordi suvi on täies hoos ning podcast „Jalgrattapalavik“ tuleb kuulajate ette episoodiga number 85. Sel korral ajame juttu noore ja teotahtelise mehega, kes on juba neljandat hooaega mehaanikuna ametis välismaiste profitiimide juures.

Tänasel päeval töötab Reigo Rosenberg Šveitsi kõige kõvemas profitiimis Tudor Pro Cycling Team. Võistkonna omanik on Šveitsi rattalegend Fabian Cancellara isiklikult – kahekordne olümpiavõitja, neljakordne maailmameister, kolmekordne Paris-Roubaix võitja, auhinnakapis ka Milano – San Remo ja Ronde van Vlaandereni trofeed jne. Nad puutuvad tööalaselt kokku ning loomulikult ei jäta saatejuht küsimata, milline mees on Cancellara inimesena, ja sinna lisaks isikliku kogemuse põhjalt veel mõni värvikas seik.

Loomulikult on huvitav vestelda erinevate tiimide taustast. Kui suur võib olla vahe tiimide igapäevases toimimises, võtame kasvõi mehaanikute töö vaatevinklist. Reigo Rosenbergil on olemas kogemus ka väiksemast Šveitsi meeskonnast Swiss Racing Academy ja Norra kõige kõvemast tiimist, praegu Tour de France'il võistlevast Uno-X Pro Cycling meeskonnast.

See, kuidas üks noor Eesti mees jala profitiimide ukse vahele sai on omaette huvitav lugu. Tuleb olla järjekindel, vajadusel saata laiali sadu e-kirju ja kui tekib niidiots, siis sellest kinni võtta, mitte olla liiga valiv.

Rattasporti on Rosenberg ka ise teinud, aga alustas üsna hilises eas, alles 16-aastaselt. Nõmme Rattaklubis, mis hilisemalt liitus CFC Spordiklubiga, Kert Martma käe all. Varasemalt mängis jalgpalli, kuid põlved tegid haiget ning kehaliseks liigutamiseks tuli leida alternatiiv. Nii see jalgrattasport uue väljakutsena ellu tuli.

Räägime mõne sõna ka käesolevast Tour de France'ist ja harrastajatele mõeldud L'Etape du Tour'ist, millel Rosenberg mullu ise osales. Tänavu peeti sõit 9. juulil trassil Annemasse – Morzine ning eestlasi oli kaasa lööjate hulgas kümneid kui mitte sadu. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ uues episoodis räägime Tour de France'i eelset juttu. Eeloleval nädalavahetusel stardib Hispaaniast Bilbaost järjekorras 110. Prantsusmaa velotuur, saate külaline on stardipaigas kohal, et hoida Bora-Hansgrohe tiimi varustuse küsimused kenasti kontrolli all ja mine tea, võib-olla luua ka mõni kuldaväärt kontakt varustuse tootjatega.

Gerd Kodanik astus stuudiost läbi esmaspäeval, 26. juunil, vahetult enne Tallinnast äralendu. Viimaseks suurtuuri eelseks pakiliseks asjaks kodusel pinnal oli Saksamaa meistrisärgi tellimine Emanuel Buchmannile. Kui mõne riigi meistrisärk saab mehele, kes stardib Tour de France'il, on tarvis kiirelt tegutseda.

Räägime sõiduvarustusest lähemalt ja põhjalikumalt. Just kolmenädalase velotuuri võtmes. Kui palju on igal sõitjal kasutada rattaid ja muud varustust ning mida see kõik rahalises vääringus tähendab?

Kui ees ootaval Tour de France'il on vaid üks eraldistart, siis Giro d'Italial oli temposõite mitu ja neist üks mäkke. Mida mõtlesid välja Bora-Hansgrohe mehaanikud, et rattaid võimalikult kergeks saada?

Kodanik avaldab, et Touril toimub esmakordselt tehnika ja varustuse märgistus, mis on sarnane autorallis kasutatava süsteemiga. Miks seda tehakse?

Pöörame personaalselt tähelepanu mõnedele sõitjatele, kellel on või on varasemalt olnud seljas Bora-Hansgrohe vorm. Näiteks Peter Sagan, Anton Palzer, Cian Uijtdebroeks, Romet Pajur, Karl Kurits, Martin Laas jt.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ uues episoodis räägime Tour de France'i eelset juttu. Eeloleval nädalavahetusel stardib Hispaaniast Bilbaost järjekorras 110. Prantsusmaa velotuur, saate külaline on stardipaigas kohal, et hoida Bora-Hansgrohe tiimi varustuse küsimused kenasti kontrolli all ja mine tea, võib-olla luua ka mõni kuldaväärt kontakt varustuse tootjatega.

Gerd Kodanik astus stuudiost läbi esmaspäeval, 26. juunil, vahetult enne Tallinnast äralendu. Viimaseks suurtuuri eelseks pakiliseks asjaks kodusel pinnal oli Saksamaa meistrisärgi tellimine Emanuel Buchmannile. Kui mõne riigi meistrisärk saab mehele, kes stardib Tour de France'il, on tarvis kiirelt tegutseda.

Räägime sõiduvarustusest lähemalt ja põhjalikumalt. Just kolmenädalase velotuuri võtmes. Kui palju on igal sõitjal kasutada rattaid ja muud varustust ning mida see kõik rahalises vääringus tähendab? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas üsna hiljuti Eesti Spordi Kuulsuste Halli valitud mees, endine profijalgrattur Jaan Kirsipuu. Vestleme käesolevast maanteesõidu hooajast ja seda peamiselt Eesti ratturite vaatevinklist. Jaan on väljaütlemistes aus, andes otsesõnu mõista, et mõnel mehel tuleb peeglisse vaadata ning edasiminekuks õiged järeldused teha.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas üsna hiljuti Eesti Spordi Kuulsuste Halli valitud mees, endine profijalgrattur Jaan Kirsipuu. Vestleme käesolevast maanteesõidu hooajast ja seda peamiselt Eesti ratturite vaatevinklist.

Esmalt Tartu 2024 Cycling Teami tegemistest, kelle spordidirektorina Kirsipuu tegutseb. Mõned ilusad sähvatused on sekka sadanud, aga üldiselt kulgeb hooaeg keeruliselt. Pitsitavad mured meeskonna eelarvega ja selles osas üleskutse kuulajatele – kellel on tahtmist ja võimalust Eesti rattatiimile õlga alla panna, tehke seda. Iga abi on teretulnud.

Kindlasti on tiimil võimalus vastu pakkuda ka sponsorväljundit, lisaks kodukamaral sõitmisele kuuluvad võistlusgraafikusse päris mitmed Euroopa riigid.

Tänavu veebruaris käidi esmakordselt võistlemas isegi Aafrikas, Rwanda velotuuril. Sellest kõigest tehakse saates ka juttu.

Saate teine pool kulub välisklubides sõitvate meeste võistlusvormi ja tulemuste analüüsile. Kellega võiks minna maailmameistrivõistlustele ja kas üldse?

Nagu elus ikka, on nii neid, kellel käesolev hooaeg pigem õnnestunud ja rõõmu pakkunud ning neid, kellel olnud kas ebaõnne või lihtsalt pole loodetud tasemel välja vedanud.

Jaan Kirsipuu on väljaütlemistes aus, andes otsesõnu mõista, et mõnel mehel tuleb peeglisse vaadata ning edasiminekuks õiged järeldused teha.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ seekordseks külaliseks on mees, kes peab oma sportlastee tähetunniks 1988. aasta Baltic Sea Friendship Race velotuuri, mis tõi Eestis ja Tallinnas raja äärde kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Oli ärkamise aeg ning Eesti jalgrattakoondise võimas esitus ja Liidu koondise alistamine puges rahvale hinge. Andres Lauk oli toona üks kuuest sangarist, kes pedaale tallates Eesti rahva eneseväärikust ja iseseisvuspüüdlust soojade tunnetega poputas. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ seekordseks külaliseks on mees, kes peab oma sportlastee tähetunniks 1988. aasta Baltic Sea Friendship Race velotuuri, mis tõi Eestis ja Tallinnas raja äärde kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Oli ärkamise aeg ning Eesti jalgrattakoondise võimas esitus ja Liidu koondise alistamine puges rahvale hinge.

Andres Lauk oli toona üks kuuest sangarist, kes pedaale tallates Eesti rahva eneseväärikust ja iseseisvuspüüdlust soojade tunnetega poputas.

Mälestusrikkast Balti mere maade velotuurist tuleb saates juttu üsna põhjalikult, lisaks meenutame seiku 1989. aasta võidusõidust.

Sealt edasi jõuame juttudega välismaale. Alates 1991. aastast sõitis Lauk kümme hooaega erinevates amatöörklubides Ungaris, Prantsusmaal, Sloveenias ja Soomes.

Õnnestus päris palju maailmas ringi rännata ning profiratturite koorekihiga eksootilistel velotuuridel rinda pista. Meenutame Mehhiko velotuuri etapivõitu ja meeleolukat vuntside pügamist.

Alates 1993. aastast kuni Atlanta olümpiani oli Lauk kindel tiitlivõistluste mees, alati Eesti koondisega kaasas. Suuremat sorti sähvatus võinuks tulla 1994. aastal Sitsiilias peetud MM-il, ent vahetult enne maailmameistrivõistlusi Lauk haigestus.

Võistles eelnevalt 21 päeva jutti, ilma puhkepäevadeta ja organism ei talunud seda ära. Saate külaline arvab, et kui tal mingis aspektis andekust oli, siis väljendus see raudses tervises. Aga kolm nädalat järjepanu „kühveldamist“ oli ka raudmehele liig.

Huvitaval kombel annab Andres Lauku kõrvutada Eesti läbi aegade ühe säravama spordisangari, tõstja Jaan Taltsiga. Mõlemad on õppinud ja sportlaseks kasvanud läbi Tihemetsa tehnikumi. Küll paarikümneaastase vahega, aga ikkagi.

Meenutame Tihemetsa aegu, mis olelusvõitluse vaates olid kohati väga karmid – kolmandalt korruselt pea alaspidi alla rippumine, moosikontroll, kettide ja piitsadega võitlus Kilingi-Nõmme tüüpidega.

Samas, on olnud ka ilusamaid aegu. 1991. aasta ülemaailmsetel Väikesaarte mängudel koges Lauk ülevoolavat naerupahvakat, meeskonnasõidu käigus. Päris naljakas lugu, ehkki üks mees liikus sel momendil silmamunade peal.

Saate viimases osas räägime pisut Lauk juuniorist ehk Karl Patrick Laugust, kes ameti mõttes läks isa jälgedes, aga on jõudnud veel kaugemale, profileeri välja. Kui palju on meestes sarnasust ja erinevusi, silmas pidades eelkõige võidusõitja tüpaaže.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Podcasti „Jalgrattapalavik“ maikuu esimeseks külaliseks on maastikurattamaratonide Euroopa meistrivõistluste kahekordne medalimees Peeter Pruus. Hetkel olude sunnil kodus, kuna taastub õlavigastusest, aga tahtmist täis, et juba mõne nädala pärast uuesti võistlustulle asuda.

Räägime vigastusest ja puudutame spordimeediat, kes tiitlivõistluste medalimehe traumast põrmugi välja ei tee. Kas tõesti on jalgrattasõit sedavõrd nurgatagune ala, et Pruusi tegemised ei ületa uudiskünnist? Rattamaratonide maailma reitingus on punktisaajaid enam kui 1000 ja meie mees 20. kohal. Isegi ilma roosade prillideta paistab päris tummine.

Võrdleme klubisid, kus Pruus maastikuratturine sõitnud on. Neli hooaega Itaalia profitiimis Torpado SüdTirol ja tänasel päeval teine hooaeg Hispaania profitiimis BUFF Megamo. Praegune tiim on suurem ja paistab kõrvalt vaadates uhkem välja, aga reaalsuses ei ole sealgi ainult roosamanna. Maantee tipptiimide valguses on asjad hoopis teisiti ning sellest kõigest ka lobiseme.

Kui Euroopa meistrivõistlustelt on Pruus võitnud kulla ja pronksi, siis maailmameistrivõistlustelt veel medalit pole. Isegi esikümne kohta pole ja see annab jätkamiseks kõvasti motivatsiooni. Testides näitab 33-aastane rattamees hetkel elu parimaid numbreid, mis tuleks võistlusrajal ära realiseerida. Tänavune maastikurattamaratoni MM sõidetakse augusti esimeses pooles Šotimaal Glasgow's ja see võiks olla sobilik paik sähvatuseks.

Pruus on mõelnud ka graveli peale. Miks mitte proovida läbilööki ka sellel alal? Raplamaalt pärit ratturi näol on ju tegemist universaaliga, kes teeb aeg-ajalt kaasa ka maanteesõitudel ning maastikusõitude ja maanteesõitude kombinatsioon peaks andma graveliks päris hea valmisoleku.

Veel meenutame saates Tokyo olümpiamänge, kus Pruus võistles kaasa maantee grupisõidus ja käime juttudega ära eksootilisel Borneo saarel. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!