Aino Suits (1884–1969) pidas päevikut aastatel 1901–1964: varasest noorusest kuni 80-aastaseks saamiseni. See päevaraamat ei ole kirjutatud avaldamissooviga, ilmselt ei ole autor ka alateadlikult kordagi mõtelnud võimalusele, et neid lehekülgi võiksid kunagi lugeda paljud võõrad silmad. Kuid aeg teeb tähendused sageli teiseks ja päevikud moodustavad olulise osa meie aja-ja kultuuriloost.

(Rutt Hinrikus. Aino Suits. Päevaraamat 1901 – 1965. Loeb Kristi Aule.)