Vesi on maailmast otsa saamas. Täpselt kirjeldamata katastroofi tulemusel on tulevikumaailma kõige suurem defitsiit puhas vesi. Maailmas valitseb diktatuur, mille peamine ülesanne on vett jaopärast jagada, veekurjategijaid püüda. Mõned endisaegsed tehnikasaavutused on säilinud, aga suurem osa neist tundmatut otstarvet täitvatest vidinatest on aetud suurtesse jäätmeaukudesse. Need, ning peategelase Noria suguvõsas säilinud teemeistri päevikud on ainus side eelmise maailmaga. Noria saab noore tüdrukuna teemeistriks ning oma suguvõsa suure saladuse hoidjaks. Paraku on teemeister oma ameti tõttu veepolitsei kõrgendatud tähelepanu all ning seetõttu lõpebki kõik traagiliselt.

(Emmi Itäranta. Vesi mäletab. Loeb Kristi Aule.)