Finlandia auhinnale kandideerinud, Soome viimaste aastate üheks kõige märkimisväärsemaks proosadebüüdiks peetav Nelja tee rist vaatleb ühe Põhja-Soomes elava perekonna saatust 20. sajandi murrangutes ja muutustes. Lugeja silme ette kerkib karm maastik, millel ei kasva suurt muud peale okaspuude ja konservatiivse eluhoiaku. Kinnunen oskab kirjeldada taolises keskkonnas elavate inimeste sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid, kus sooviga jääda truuks oma sisemisele häälele kaasnevad peaaegu ületamatud raskused seda häält kuuldavaks teha ja teistega jagada.

(Tommi Kinnunen. Nelja tee rist. Loeb Kristi Aule.)