Väikese Prantsuse küla kõrges veskitornis istub vanaproua, kes jälgib ja valvab. Iseäranis jäävad talle silma kaks inimest. Naisel on vesiroosivärvides silmad, tema unistab armastusest ja põgenemisest; teine on alles üheteistaastane tütarlaps, aga juba on tema elus kõige tähtsamal kohal maalimine. Kõik kolm jagavad saladust, mis on seotud Monet’ müstiliste „Vesirooside” maaliga. Õieti on selles külas igaüks omaette mõistatus ja igal hingel on oma varjukülg.

(Michel Bussi "MUSTAD VESIROOSID" kirjastuselt Varrak.)