Erich Maria Remarque, „Taeval ei ole soosikuid”. Tõlkinud Tarvi Talv. Postimehe kirjastuselt. Loeb Priit Rand. Šveitsi kõrgmäestiku sanatooriumisse saabub Clerfayt, et külastada oma võidusõitjast kolleegi. Tuberkuloosipatsientide seas on ka Lillian, kelle usk tervenemisse hakkab hääbuma. Lõpliku tõuke ravilt lahkuda ja surmaeelseid kuid täiel rinnal kogeda annab neiu parima sõbranna surm. Lillian mõistab, et haiglaseinte vahel vajuvad patsiendid varjuriiki vaid anonüümse statistikana.

Lillian ja Clerfayt alustavad ühist reisi läbi kevadise Euroopa. Ringraja pööraste kurvide ja eluohtliku kiirusega harjunud Clerfayt tunneb oma surelikkuse üle naerva Lilliani poole üha tugevamat tõmmet ning ühtäkki tekib seni külmavereliselt ja kartmatult surmale otsa vaadanud paari südamesse kaotushirm.