Suvised reeglitevabad nädalad on läbi ja on aeg tagasi tulla organisatsioonide mängureeglite juurde. Oled sa mõelnud, et kelleks sa saad kui oma tööd teed? Head 3.hooaega!

Veel enne kui läheme puhkusele, mõtestame läbi mis on usaldamine, mida on väga vaja puhkuste asendamise perioodil. Teiste usaldamine viib tagasi sügavama iseenda usaldamiseni.

Alustame vajaduse ja tahte lahtimõtestamisest, aga jõuame ühe olulise tõdemuseni - me tahame oma väärtuslikkust kasutada. Ole sa juht või mittejuht, meil on olnud põhjus sündida ja selle põhjuse elluviimine on midagi, milles on tõeline väärtus.

Räägime kriisijuhtimise jäänukitest olukorras, kus kriisi enam ei ole. Kas tõesti on kõik võimalik ka isegi siis kui see tundub võimatu? Mida tähendab elada kergusega ja ilma pideva kriisita ja protsessijuhenditekultuseta?

Kuidas saame tasakaalu andmise ja vastuvõtmise? Miks tunneme end võlgu kui keegi meile midagi annab? Räägime enda isiklikest kogemustest juhina ja inimesena laiemalt neil teemadel ja julgustame mõtlema Sinu elu andmise ja vastuvõtmise tasakaalu üle.

Kas organisatsioonil on üldse võimalik jõuda välja kiirustamisest, pingest ja sellest, et midagi on koguaeg puudu?

Võimalik, et ka sina oled otsinud vastust sellele küsimusele.

Puudutame kindluse ja turvalisuse teemat ning jagame isiklikke kogemusi, et toetada selgust ning uusi valikuid.

Kriitika vallandab emotsioone ja anname hinnanguid iseenda haiget saanud osa pealt. Mis sunnib meid kritiseerima teisi ja miks me eeldame, et inimesed on vastutustundetud? Kui annad endast parima, siis on kriitika asjatu.

Mida teha juhina kui oled rollist välja kasvanud, aga oled ka omanik? Mis sa oled siis kui sa ei ole Su töö? Kuidas saada üle kaitsest iseenda ees? Räägime süümepiinadest ja kartusest kui astud eemale tööst, millega oled end pikalt samastanud.

Räägime tähelepanekutest juhtidega töötamisel: vajadusest aeglustada, turvatunde puudusest, tunnustamisvajadusest ja töö pjedestaalile panemisest. Tõdeme, et tööd võiks teha südamega, aga südant ei tasu siiski ära anda. Kas vajame kõike, mida tahame või mõnikord vajame lihtsalt tempo maha võtmist?

Arutleme, et kas organisatsioonikultuuri saab üldse muuta? Mis on kultuuri muutmise soovi taga ja kas vaatepunkt loob reaalsust või reaalsus vaatepunkti?