Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tõenäoliselt ei saanud nad üksteisest aru, sest nende räägitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates räägimegi Eesti murretest ja nende eripäradest. Vaatame ka seda, millistest keeltest on eesti keelde jõudnud näiteks sõnad „köök“ ja „plika“, ning uurime, kas ka eesti keelest on kuhugi sõnu laenatud.

Saates on külas Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafid Iris Metsmägi ja Mari Kendla.

Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.

Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas saame öelda, et ta ei räägi oma emakeelt õigesti? Selle küsimuse üle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti „peale kella kuut“.

Seekordses saates räägime selliste tähenduseristuste taustast ja sellest, miks emakeelsed kõnelejad siiski keele suhtes ebakindlust tunnevad. Külas on EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli doktorant Lydia Risberg ning Tartu Ülikooli doktorant-nooremteadur Kristel Algvere.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Aasta esimestel kuudel on eesti viipekeel olnud tähelepanu keskmes rohkem kui korra: arendama hakati viipekeelerobotit, kõigi südamed võitis särava Jegori tõlge Eesti euroloost ja 1. märtsil tähistati eesti viipekeele päeva. Seekord räägimegi eesti viipekeelest, viipekeeletõlgi tööst ja nende teemadega seonduvatest keerukohtadest.

Teeme selgeks ka selle, kuidas erineb eesti viipekeel nii eesti keelest kui ka viibeldud eesti keelest. Saate videot vaadates õnnestub huvilistel ehk mõni viibegi selgeks õppida.

Külas on Eesti Keele Instituudi eesti viipekeele koordinaator Raili Loit ja Regina Paabo, kes on Eesti viipekeeletõlkide kutsesüsteemi rajaja, tõlgikoolitaja, viipekeele õpetaja ja õppematerjalide autor. Vestluse tõlgib eesti viipekeelde Getter Kreen.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Ikka ja jälle tuntakse muret selle pärast, et noored eestlased kasutavad liiga palju inglise keelt. Seekordsed külalised oskavad öelda, kuidas, millal ja kui palju eesti noored emakeelt inglise keelega põimivad. Kui suurt mõju see võõrkeel meie noortele avaldanud on – kas tegelikult on põhjust muretseda? Ja kas vanemate põlvkondade keelekasutus on ikka täielikult inglise mõjust vaba?

Saates paotavad noortekeele maailma ust Tallinna Ülikooli teadur Helin Kask ja Tartu Ülikooli doktorant Mari-Liis Korkus.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kas sina oled kunagi EKI-st keelenõu küsinud? Taskuhäälingu 13. saates uurime, mis teemadega keelenõuandjate poole enim pöördutakse ja millal on nõuandetelefon kõige punasem. Põgusalt vaatame ka e-etteütluse telgitagustesse.
 
Ühlasi tuleb juttu keelenõu tulevikust: kas ja mil määral saaks keelenõu anda robot? Heidame pilgu ka keelenõustajate rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on jagada kogemusi ja luua ühtne kvaliteedistandard. Selle tulemusena saaks keelenõu küsija nii Eestis kui ka mujal veenduda, et saab kindla kvaliteediga vastuse, mis on ammendav, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud.
 
Saates on külas EKI vanemkeelekorraldaja Maire Raadik ja tänapäeva eesti keele osakonna juht Sirli Zupping.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Teinekord tundub, et iga raadiost kõlav lugu kannab eelmisega sama sõnumit ning lüürika on tervikus tagaplaanile jäänud. Sel korral on saates külas aga kaks noort muusikut, kes seavad loomingus sisukad eestikeelsed sõnad kui mitte esikohale, siis pjedestaalile igatahes: muusik Eik ja ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Sel korral keskendume Keeleameti tööväljale ja ühes sellega muidugi ka keeleoskuse teemadele. On siis Keeleamet tõepoolest kuri keelepolitsei? Uurime, milliseid kaebusi Keeleametile esitatakse ja kuidas amet neile reageerib – juttu tuleb nii õpetajatest, teenindajatest kui ka taksojuhtidest. Millistest suunistest on Eesti muukeelsele elanikkonnale päriselt kasu? Mida peaks riik tegema, et asjad oleksid paremini?

Saates räägib Keeleameti tööst peadirektor Ilmar Tomusk. Temaga diskuteerib oma kogemuse põhjal endine Narva linnapea Katri Raik, kes nüüd on Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Seekord räägime, kuidas õpetada – nii muu emakeelega lastele eesti keelt kui ka eestikeelsetele lastele muud keelt. Ühtlasi tuleb jutuks mullu avatud Vabaduse Kool, kus õpivad Ukraina sõjapõgenike lapsed. Arutleme, millised on keeleõpetaja töö võtmekohad. Kuidas kõige paremini õpilasi kaasata ja neile olemas olla? Kust ise abi ja tuge leida?

Saates on külas Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu aseesimees Kati Bakradze-Pank ning Vabaduse Kooli õppedirektor ja eesti keele õpetaja Olga Selištševa.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Uus hooaeg! Tarkusekuu puhul kutsusime külla kaks noort, kellest said hiljuti keeleteaduse doktorid. Kas ämmal võivad olla rohud, 𝙠𝙚𝙡𝙡𝙚𝙜𝙖 ta kopsu parandab? Selle küsimuse vastust teab EKI leksikograaf-nooremteadur 𝗛𝗮𝗻𝗻𝗮 𝗣𝗼𝗼𝗸. Hanna teenis doktorikraadi Tartu Ülikoolist ja uuris asesõnade varieerumist eesti murretes.

Meie teine külaline aga oskab öelda seda, mis meid naerma paneb. Kas naerame ametlikus vestluses kuidagi teisiti kui näiteks sõbraga rääkides? Sellele teemale heidab valgust 𝗔𝗻𝗱𝗿𝗮 𝗔𝗻𝗻𝘂𝗸𝗮-𝗟𝗼𝗶𝗸. Muide: saadet külastas Andra veel Tartu Ülikooli doktorandina, aga nüüdseks võime tallegi väitekirja eduka kaitsmise puhul õnne soovida!

Uuendusena on saate lõpus nüüd plokk „Kõva sõna“ – palume igal saatekülalisel kaasa võtta toreda eestikeelse sõna, mis on tema arvates ühel või teisel põhjusel eriline.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Hooaja viimases „Keelehäälingus“ räägime tunnetest. Stereotüübi järgi on eestlased kinnised inimesed, kes oma hingeelust kergekäeliselt ei räägi ja kiidusõnu ei pillu. Kuid on see ikka nii? Milliseid tundesõnu eestlane tunneb ja kuidas kaaslast tunnustab? Sellest räägib saate esimeses pooles EKI vanemteadur ja raamatu „Eesti tunded. Sõnaportreed“ autor Ene Vainik.

Saate teises pooles tuleb jutuks see, kuidas kirjutamine aitab mõtteselguseni jõuda. Mis on biblio- ehk kirjandusteraapia? Kuidas saab lugedes ja kirjutades iseend paremini tundma õppida? Külas on kirjanik ja biblioterapeut Berit Kaschan.

Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.