Keelehääling

Uus hooaeg! Tarkusekuu puhul kutsusime külla kaks noort, kellest said hiljuti keeleteaduse doktorid. Kas ämmal võivad olla rohud, 𝙠𝙚𝙡𝙡𝙚𝙜𝙖 ta kopsu parandab? Selle küsimuse vastust teab EKI leksikograaf-nooremteadur 𝗛𝗮𝗻𝗻𝗮 𝗣𝗼𝗼𝗸. Hanna teenis doktorikraadi Tartu Ülikoolist ja uuris asesõnade varieerumist eesti murretes.

Meie teine külaline aga oskab öelda seda, mis meid naerma paneb. Kas naerame ametlikus vestluses kuidagi teisiti kui näiteks sõbraga rääkides? Sellele teemale heidab valgust 𝗔𝗻𝗱𝗿𝗮 𝗔𝗻𝗻𝘂𝗸𝗮-𝗟𝗼𝗶𝗸. Muide: saadet külastas Andra veel Tartu Ülikooli doktorandina, aga nüüdseks võime tallegi väitekirja eduka kaitsmise puhul õnne soovida!

Uuendusena on saate lõpus nüüd plokk „Kõva sõna“ – palume igal saatekülalisel kaasa võtta toreda eestikeelse sõna, mis on tema arvates ühel või teisel põhjusel eriline.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Hooaja viimases „Keelehäälingus“ räägime tunnetest. Stereotüübi järgi on eestlased kinnised inimesed, kes oma hingeelust kergekäeliselt ei räägi ja kiidusõnu ei pillu. Kuid on see ikka nii? Milliseid tundesõnu eestlane tunneb ja kuidas kaaslast tunnustab? Sellest räägib saate esimeses pooles EKI vanemteadur ja raamatu „Eesti tunded. Sõnaportreed“ autor Ene Vainik.

Saate teises pooles tuleb jutuks see, kuidas kirjutamine aitab mõtteselguseni jõuda. Mis on biblio- ehk kirjandusteraapia? Kuidas saab lugedes ja kirjutades iseend paremini tundma õppida? Külas on kirjanik ja biblioterapeut Berit Kaschan.

Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Sel korral on teemaks sõnavara. Saate esimeses pooles võetakse jutuks see, kuidas mõjuvad lapse keelearengule kasvukeskkond ning vanemate sõnavara ja haridus. Mida teha, et lapsest kujuneks rikkaliku sõnavaraga inimene? Kas on üldse võimalik, et üks inimene teab kõiki eesti keele sõnu? Arutlevad TLÜ doktor ja lastekeele uurija Andra Kütt ning EKI direktor Arvi Tavast.

Teine plokk on pühendatud sellele, kuidas kool sõnavara arengut mõjutab. Kuidas õpetada noori emakeeletundides mitte pelgalt komasid panema, vaid ka arutlema ja maailma mõtestama? Külas on Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja Maris Vaher.

Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Pea igaüks meist tunneb vähemalt ühte Jüri Tamme või Kati Saart. Aga kui palju on neid, kes teavad inimest perenimega Puutükk või Tuhakott? Saate esimeses pooles on külas EKI leksikograaf-nooremteadur Fred Puss ja Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Teemaks tulevad nii ees- kui ka perenimed. Kuidas ja milliseid perenimesid eestlastele pandi? Kas Elon Muski lapsele nimeks pandud X Æ A-12 läheks ka Eestis eesnimena läbi?

Saate teises pooles räägib EKI juhtivkeelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll kohanimedest. Kas on mingi seaduspära, miks minnakse Iisakule, aga Illukasse? Kuidas võiksime hääldada Ukraina kohanimesid – kas Lugansk või Luhansk?

Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kui juturobot ChatGPT võib valmis sepistada eestikeelse anekdoodi või luuletuse, siis mida kõike me keeletehnoloogia toel veel teha saaksime? Nendest võimalustest seekord räägimegi. Saate esimeses pooles arutame koos EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juhi Kadri Varega, kuidas keeletehnoloogia aitab meil juba praegu siinsamas Eestis elu paremaks ja lihtsamaks muuta.

Saate teises pooles on külas inimesed, kelle masinad nendega puhtas eesti keeles räägivad: EKI vanemteadur Liisi Piits ja Tartu Ülikooli kliinikumi lasteneuroloog Anneli Kolk. Jutuks tulevad robottolmuimeja Lumivalguke ja kliinikumis lapsi rõõmustav robot Pepper.

Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Seekordses „Keelehäälingus“ keskendume tänapäevastele sõnastikele ja emakeeleõppele. Kuidas üks sõna sõnastikku jõuab ja mis päeval kasutatakse Sõnaveebi enim? Teemaks tuleb ka järgmine ÕS: kuidas see erineb eelmisest ja kuidas passib kokku Sõnaveebiga? Vestlevad EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets ja tootejuht Marja Vaba.

Teine osa on pühendatud emakeeleõppele. Kas noorus ikka on hukas, nagu kiputakse ütlema? Millised on tänapäeva emakeeleõpetaja töö keerukohad ja mis aitaks neid probleeme lahendada? Arutlevad Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee ning EKI direktor Arvi Tavast.

Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kolmandas episoodis võtame vaatluse alla avaliku ruumi keelekasutuse: meedia- ja turundusmaailma. Saate esimeses pooles vahetavad mõtteid ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Martin Laine. Kas ajakirjanik on tekste kirjutades protokollija, kirjanik, tõlkija või hoopis advokaat? Kuidas peaks kajastama tundlikke teemasid nagu sõda ja millised sõnad või metafoorid võivad ajakirjaniku kohtupinki saata?

„Asutus avaldab kahetsust käesoleva asjade käigu üle, kuid antud juhul puudus asutusel muu valik, kuivõrd asutusel on vaja tagada lepinguga tellitud tööde nõuetekohast jätkuvat teostamist piiratud ajaressursi sees …“ – kui kaugele Sina jõudsid, enne kui silme eest hakkas kirjuks minema? Kuidas saaks seda mõtet selgemini väljendada?

Seekord räägimegi selgest keelest. Saate esimeses plokis on teemaks avalikud sõnumid ning ameti- ja õiguskeel. Mida peavad juristid ja ametnikud tekste koostades silmas pidama ja kas näiteks iga õigusakt peakski olema igaühele arusaadav? Sel teemal vestlevad Margit Juhkam justiitsministeeriumist ja EKI direktor Arvi Tavast.

Saate teine pool on pühendatud selge sõnumi võistlusele. Külas on võistluse korraldaja Katre Kasemets ja ajakirjanik Daniel Vaarik, kes juhib väljaannet Levila, mis pälvis tänavu selge sõnumi edendaja auhinna.

Saate lõpus saab teada, mis oli eelmise saate kuulajaküsimuse õige vastus, ja kuulda uut küsimust, millega ajusid ragistada.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kes meist ei teaks vanasõna „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“. Teadlased on seisukohal, et ka teist keelt on kõige lihtsam omandada lapsena. Tänases saates vestleme aga inimestega, kes on eesti keele selgeks õppinud „Juhanitena“ – täiskasvanueas. Külas on lauljatar Tanja Mihhailova-Saar, kes tundis vajadust eesti keel selgeks saada kõrgkooli minnes, ja Tartu Ülikooli doktorant Imar Koutchoukali, kes alustas eesti keele õppimist veidi enne seda, kui mõni aasta tagasi välismaalt siia kolis.