Keelehääling

Neljanda hooaja avasaates jagavad kogemusi inimesed, kelle jaoks "eestikeelsele õppele üleminek" on enam kui sõnakõlks meedias või rida mõnes dokumendis. Saates kuuleme vahetuid muljeid üleminekust kooli ja koolitajate vaatest.

Juttu tuleb sellest, kuidas on kohanenud nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad ning mil moel neid kõige paremini toetada. Näiteks arutatakse selle üle, miks tõlkimine pole parim keeleõppemoodus ning miks ei peaks muretsema, kui laps pärast esimest kuud eestikeelsel õppel veel kodus eesti keelt ei kasuta.

Esimese üleminekuaasta möödumise puhul on külas Narva Pähklimäe kooli eesti keele õpetaja ja õppealajuhataja Jevgenia Kirsanova ning EKI koolituse ja õppevara valdkonna juht Auli Udde.

Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja on Kairi Janson.

1. septembril algab Arvi Tavasti teine ametiaeg Eesti Keele Instituudi juhina. Milliseks kujunes tema esimene ametiaeg? Milliseid õppimiskohti see pakkus? Missugused ettevõtmised ootavad ees? Ja mis mees see Tavast ise üldse on? 

Hooaja viimases „Keelehäälingu“ saates teeb tagasivalitud juht avameelse kokkuvõtte senistest kogemustest, jagab mõtteid EKI tulevikuplaanidest ja avab ka isiklikumaid tahke. Käsitlemata ei jää ka teravamad teemad.

Erisaadet juhib ajakirjanik Taavi Eilat (ERR). Uued saated ja saatekülalised tulevad taas sügisel, seniks soovime mõnusat suve!

Kuigi sõna "düsleksia" on kõigile tuttav, ei pruugi paljud meist teada, kui levinud nähe see tegelikult on. Koolis on igas klassis hinnanguliselt viis või kuus last, kes vajavad lugemisel või kirjutamisel lisatuge.

Seekordses saates käsitleme nii spetsialisti kui ka lugemisraskusega inimese enda pilgu läbi seda, milles düsleksia väljendub. Kas igal düslektikul lendavad ikka lugedes tähed paberil ringi? Ja kuidas pakkuda düsleksiat kogevale lapsele parimat võimalikku tuge?

"Keelehäälingus" on külas logopeedid Kai Mäses ja Kristel Lempu, kellest viimane on ka ise lugemisraskustega silmitsi seisnud.

Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kuigi juttude järgi olla üks Tartu härrasmees juba möödunud sajandi 20ndatel loonud masina, mis tõlgib, siis üldiselt jäävad Eesti keeletehnoloogia algusajad mõnekümne aasta taha. Nüüdseks on meil olemas päris, mitte ainult arvatav tõlkemasin, suudame muuta emakeelset kõnet tekstiks ja vastupidi.

Kuidas on keeletehnoloogilised lahendused, mis veel mõnda aega tagasi tundusid kuuluvat vaid ulmekirjandusse, saanud osaks meie igapäevast? Mis tasemel on eesti keeletehnoloogia, mida selles vallas tehakse ning milline töö on aidanud meil jõuda siia, kus praegu oleme? Saates on külas EKI keeletehnoloog Eleri Aedmaa ning Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe.

Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kui Tartu Ülikool sai enam kui 100 aastat tagasi eestikeelseks rahvusülikooliks, siis seisis ees suur keeleline tööpõld – tuli leida viisid, kuidas kõigist erialadest eesti keeles rääkida ning seda teadmist oma keeles edasi anda.

Ent ka tänapäeval ei saa eestikeelset teadust ja kõrgharidust pidada enesestmõistetavaks. Kuidas hoida eesti keelt tippteaduse keelena? Ja kes on Eesti teadlaste töö sihtrühm? Neil teemadel arutlevad Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning rakubioloogia professor ja teaduse populariseerija Toivo Maimets.

Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kas keeletoimetaja paneb vaid komasid? Seekordses saates räägime toimetajatöö tegelikust sisust – sellest, kuidas valmivad ladusad, selged ja tabavad tekstid.

Arutleme, milline on keeletoimetaja igapäev veebiuudiste toimetuses ja reklaamiagentuuris. Samuti teeme juttu toimetaja rollist eri tüüpi tekstide juures, näiteks luules. Külas on ERR-i keeletoimetaja-korrektor Ester Põldma ning reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett keeletoimetaja Mari-Liis Müürsepp.

Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

2025. aasta on eesti raamatu aasta, millega tähistame 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest raamatust. Aga kas see esimene raamat oli ikka üleni eesti keeles – ja mis andmeid meil selle olemasolu kohta üldse on?

Seekordses saates viivad meid giididena läbi eesti kirjasõna sajandite EKI juhtivteadur Kristiina Ross ja Tartu Ülikooli eesti keele kaasprofessor Külli Habicht. Uurime, millised olid varased eestikeelsed tekstid ja kas vaimuliku kirjanduse kõrval on säilinud ka teistlaadi materjale. Saate lõpus saab ühtlasi teada, kes on meevike ja kes jähvkemees.

Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kõik need, kes pole nüüdseks kuulnud tehisintellektist ja ChatGPT-st, on ilmselt paar viimast aastat olnud tõsisel meediapaastul. Seekordses saates keskendumegi tehisarule, täpsemalt selle keelelisele sopile ehk suurtele keelemudelitele nagu ChatGPT.

Arutleme, kuidas seesugused mudelid nii hästi eesti keelt oskavad ja kas peaksime ka Eestis päris enda suure keelemudeli looma. Samuti tuleb juttu tehisabimehe luiskamisoskusest ja -lembusest. Juurdleme selle üle, milleks on otstarbekas suure keelemudeli abi kasutada ja milleks mitte.

Külas on EKI teadus- ja arendusjuht Martin Eessalu ning keeletehnoloog Silver Vapper.

Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kui enamik meist õppis lugema karu- või kukeaabitsast, siis tänapäeva lapsed saavad peale aabitsa omandada teadmisi ka nutikate õppevahendite abil. Nendest digi-abimeestest seekordses saates räägimegi.

Kindlasti on neid, kelles laste ja digiseadmete kombineerimine umbusku tekitab. Saates aga arutleme hoopis selle üle, milliseid lisavõimalusi nutiseadmed pakuvad. Juttu tuleb lastele mõeldud digimängudest, mille abil saab omandada keele- ja muid oskusi, aga ka sellest, milline peaks selle kõige juures olema vanema või õpetaja roll.

Külas on Kelly Lilles, kes on EKI nooremteadur, Tallinna Ülikooli doktorant ja laste digimängude ettevõtte Alpa Kids tegevjuht, ning Elyna Heinmäe, kes on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia lektor.

Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson.

Seekordses „Keelehäälingus“ lähme tagasi juurte juurde ja suuname pilgud hõimurahvastele. Mis teeb hõimlasest hõimlase ja keda võib eestlane keele alusel oma lähimaks sugulaseks pidada? Teeme ajarännaku tuhandete aastate taha ja arutame, kuidas ühised juured sugulaskeeltes väljenduvad.

Mõtestame ka rahvuse tähendust ning puudutame katsumusi, millega meie sugulaskeeled ja nende uurijad silmitsi seisavad – nende seas asjaolu, et paljud hõimlased elavad meie idanaabriks oleva riigi aladel.

Külas on EKI vanemteadur Sven-Erik Soosaar ning Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov.

Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.