Keelesaade

Mari Tarand: "Kui kasvõi üks meie rahva hulgast on tee raamatu juurde raadio abil leidnud, siis võib julgelt öelda, et raamatu saade raadios ei ole olnud maha visatud eeter." (aastal 2000).

Pühade aeg kestab. Mõnel pool Eestis on jõulud lõppenud kolmekuningapäeval, mõnel pool nuudipäeval, mõnel pool on alles "vastel viinud jõulud".

Iris Metsmägi: "Laps on jõulusõna sellepärast, et jõulud on kristlikus traditsioonis Jeesuse sünnipüha. Jeesus – jõululaps. Sõna laps on pärandsõna, ta on Uurali algkeelest pärinev ja vasteid on tal samojeedi keeleni välja."

Emeriitprofessor Pille Kippar: "Lastehirmutised on laste kasvatuse juures pedagoogilised tegelased. Ema pidi lapse suutma juttudega eemale hoida halbadest asjadest." Hingestatud maailmas olid head ja olid ka halvad haldjad ja need halvad haldjad olidki Pille Kippari sõnul lastehirmutised.

Emeriitprofessor Pille Kippar: "Eestlaste konnal on õpetusi üle saja, need on kõik niisugused altvedavad asjad! Näiteks: kui sa lähed püksikorda pidama, siis hoia nina alla tuult, muidu läheb hulk head lõhna raisku."

Visuaalantropoloog Liivo Niglas: "Seda võimekust keel ära õppida ja ka neid tingimusi, mis võimaldaks üldse keelt ära õppida, väga ei ole. Aga ka itelmeeni keele ja kultuuriga püütakse organiseerida taaselustamisliikumist."

Keeleteadlane Mart Rannut: "Tähtis on see, et ometigi jõudis see asi riigikokku. Kui me saaksime veel korda keelehalduse, milleks meil on olemas õiguslikud vahendid!"

Antropoloog Liivo Niglas: "Minu jaoks on neenetsid väga elavad, huvitatud maailma asjadest, väga hea huumorimeelega inimesed, kes igal võimalikul hetkel teevad nalja."

Helin Kask: "Tahaks julgustada arusaama mitmekeelsusest, seda ei pea kartma! Oluline on tunnetada konteksti, millal mingi asi kuhugi sobib!"Geidi Kilp: "Kui suhtlus on ametlikum ja suhtlejad ei ole nii tuttavad, siis kasutatakse teisi keeli vähem!"