ere tulemast kuulama saadet 'Konservatiivne Kristlane'. Täna, kui tähistame kristliku maailma suurimaid pühasid – Issanda Ülestõusmist –, on meil külas mees, kes ei vaja paljudele konservatiivse vaatega inimestele pikka tutvustamist.

Meil on külas preester Roland Tõnisson. Ta on mees, kes on teeninud nii Eestis kui ka piiri taga, on viljakas kirjanik ning paljude jaoks tuntud kui terava sulega Objektiivi kolumnist. Roland ei karda rääkida asjadest nii, nagu need on, sidudes ajatud vaimulikud tõed tänapäeva ühiskondlike valupunktidega.

KAS TÕDE MUUTUB "VAENUKÕNEKS"? 🛡️📖

Homme kell 10:00 eetris: "Konservatiivne kristlane" (osa 17)! 🎙️✨

Teemaks on põletav SÕNAVABADUS ja uued vaenukõne seadused. ⚖️🚫 Kas piibellikud väärtused surutakse Eestis vaikima? 🤐🇪🇪

Saates küsime: 👉 Kas me julgeme veel rääkida tõtt ilma hirmuta? 🗣️🙏 👉 Kust jookseb piir vaba arvamuse ja "vaenu" vahel? 🚩 👉 Miks peab kristlane oma veendumuste eest seisma? 💪

Värsked andmed kinnitavad, et Eesti sündimus on langenud ajaloolisse madalpunkti. Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 last, mida on üle tuhande lapse vähem kui aasta varem. See ei ole enam lihtsalt statistiline kõikumine, vaid märk süvenevast usalduskriisist ja ebakindlusest tuleviku suhtes.

Tänases saates on külas Riigikogu liige Lea Danilson-Järg, kes avab parlamendis toimuvate arutelude tagamaid. Kas riigijuhtide fookus on paigast nihkunud?

Peamised faktid ja küsimused, mida käsitleme:

• Ajalooline madalseis: Sündide arv on kukkunud tasemele, mida pole nähtud isegi rasketel kriisiaegadel. Miks on sündimus langenud alla kriitilise piiri?

• Poliitiline vastutus: Kuidas mõjutavad peretoetuste kärped ja üldine majanduslik ebakindlus perede otsuseid? Lea Danilson-Järg selgitab, mis toimub Riigikogu saalis ja miks rahvastikupoliitika on jäänud tagaplaanile.

• Tulevikuvaade: Mis saab Eesti riigist ja kultuurist, kui me ei suuda taastoota oma rahvast? Kas meil on veel aega kurssi muuta või oleme hiljaks jäänud?

Riigi kestlikkus algab perede turvatundest. Kui sündimus jätkab langusteed, seisame silmitsi olukorraga, kus meie sotsiaalsüsteem ja majandus ei ole enam jätkusuutlikud.

Kuula lähemalt ja mõtle kaasa, millist Eestit me oma lastele ehitame.

Kas majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamine keskkonna arvelt sobilikkus konservatiivsete kristlaste väärtustega  

Elektri import Venemaalt 2005-2010

Leedu — pärast Ignalina tuumajaama sulgemist (esimene reaktor 2004/2009) tõusis import/sõltuvus 70–80% tasemele (sh Venemaa kaudu).

Läti — sageli 50–70% import (sh naabritelt, aga lõppkokkuvõttes Venemaa mõju all).

Eesti — parem olukord tänu põlevkivijaamadele, import 10–30% (vahel rohkem kriisiaegadel).

Moldova

• 1990ndad–2000ndad: Üks kõige sõltuvamaid — kuni 80–90%+ kogu elektrienergiast imporditi (peamiselt Transnistria Cuciurgani elektrijaamast, mis töötas Venemaa gaasil).

Armeenia

• 1990ndad: Väga kõrge import — 50–80% (sh Venemaalt ja Iraanist hiljem). 

Gruusia

• 1990ndad: 40–70% import (sh Venemaalt),

TÄNA

Eesti — Kohalik tootmine (peamiselt põlevkivi + taastuvenergia) katab tavaliselt 90–110% tarbimisest (2024–2025). Eesti on netoeksportöör või peaaegu tasakaalus, eriti suvel tuuleenergia tõttu.

Läti — Kohalik tootmine (hüdro + tuul + biomass) katab umbes 40–60% tarbimisest

Leedu — Kohalik tootmine katab 20–40% (tuuleparkid, hüdro, biomass + väike kogus gaasi)

Moldova — Kohalik tootmine katab vaid 10–20% tarbimisest. Import 80–90% (peamiselt Transnistria Cuciurgani jaamast, mis kasutab Venemaa gaasi; viimasel ajal ka Rumeeniast ja Ukrainast). Üks kõige impordisõltuvamaid riike Euroopas.

Armeenia — Kohalik tootmine (tuumajaam Metsamor + hüdro + taastuvenergia) katab umbes 70–85% tarbimisest. Import 15–30% (peamiselt Iraanist ja Gruusiast; Venemaa roll vähenenud).

Gruusia — Kohalik tootmine (peamiselt hüdroenergia) katab tavaliselt 80–100%+ headel aastatel (netoeksportöör suvel), aga talvel import 20–40% (Aserbaidžaanist, Türgist, Armeenist, Venemaalt). 2025. andmetel imporditi märkimisväärselt Aserbaidžaanist.

9. märtsil, oli meil aga külas Riigikogu liige Aivar Kokk! Tegime süvitsimineku ühte Eesti valusaimasse teemasse - pensionid. 👵👴 Aivar selgitas täpselt, milline on seis hetkel ja millist ebakindlust praegune valitsus eakatele loob. 📉 Isamaa seisab selle eest, et väärikas vanaduspõlv ei oleks vaid unistus, vaid kindlustatud reaalsus! 🛡️Olukord riigis on keeruline, aga just seetõttu me tegutseme. 🇪🇪 Rahvuslaste vaim on virge ja me oleme valmis vastutust võtma!

KAS ALAMPALK ON ÕNN VÕI ÕNNETUS? 🎙️

Kas riik peaks ütlema, kui palju on ühe inimese tund väärt või on see puhas sekkumine vabadusse?

Meie värskes podcasti osas võtame ette tulise teema alampalk💸

👉 Kas alampalk kaitseb nõrgemaid või hoopis röövib neilt võimaluse tööd leida? 👉 Miks vasakpoolsed näevad selles väärikust, aga parempoolsed majanduslikku takistust? 👉 Mida ütleb kristlik maailmavaade töö ja tasu kohta?

Poliitika, majandus ja moraal põrkuvad. Tule kuula ja ütle sõna sekka! 

Tere tulemast kuulama ja vaatama! Teie ees on iganädalane konservatiivse kristlase saade, kus me ei karda rääkida asjadest nii, nagu need on. Maailm meie ümber muutub kiiresti, kuid on väärtusi, mis seisavad kindlana. Täna aitavad meil päeva poliitilisi sündmusi ja ühiskonnas toimuvat lahti seletada oma ala eksperdid ja väärtustatud saatekülalised.

Kirikuisad (umbes I–VIII sajand), suhtusid immigratsiooni ja võõraste vastuvõtmisse peamiselt kui kristlikku kohustust, mis tugines Piibli käskudele, nagu (Hb 13:2) “Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.” . Nad rõhutasid filokséeniat – võõraste armastust – kui armastuse ja õiglusega seotud voorust, nähes kristlasi endid kui ajutisi elanikke (peregrinos) maal, mis tegi nad empaatiliseks rändajate ja pagulaste suhtes. 

Täna räägime kas Riik peaks aitama hätta sattunud ettevõtjaid.  Meil on külas suurettevõtja Argo Luude.  Räägi lühidalt kuidas Sinust sai ettevõtja ja siis juba enda arvamus:  3. Kas riik peaks pakkuma ettevõtetele abi, kui nad satuvad majanduslikesse raskustesse?

Kuula juba lähemalt @konservatiivnekristlane

Transsooliste inimeste õiguste staatus Eestis 2026. aasta alguses on järgmine:

Juriidilise soo muutmine on lubatud ja toimub alates 2025. a septembrist oluliselt lihtsamini:

• Ei ole enam vaja hormoonravi (HRT) läbimist ega psühhiaatrilist diagnoosi (nt "transseksuaalsus").
• Otsuse teeb meditsiiniekspertiisi komisjon, kuid esimene kord võib kinnituse saada kiiremini (kuigi komisjon võib protsessi edasi lükata).
• Geneetilised testid ei ole enam nõutud.
• Eesnimi on võimalik vahetada täiesti eraldi (lihtsalt riigilõivu makstes, komisjonita).

Abieluvõrdsus kehtib alates 1. jaanuarist 2024 – trans inimesed saavad abielluda oma soo järgi,

2025 aastal kinnitati Eesti esimene riiklik LGBTIQ+ võrdsete võimaluste tegevuskava,

Hormoonravi (HRT) peaks nüüd olema kättesaadavam läbi endokrinoloogi (ilma komisjonita minekuta)

Kuula lähemalt juba saates!