Nobeli 2023. aasta keemiapreemia anti Aleksei Jekimovile, Lois Brus'le ja Moungi Bavendile selliste imetabaste asjade nagu kvantpunktide eest.

Meil on saates külas Tartu Ülikooli füüsika kaasprofessor Raivo Jaanisoo, kes kõneleb nii nende nanomõõdus osakeste ajaloost, kui tulevikust. Jaanisoo on isegi valmistanud kvantpunkte ja neid uurinud. Kui aineosake on väga väga väike – nii väike, et selle pinnal ja sisemuses n võrreldav hulk osakesi – muutuvad selle omadused sootuks teistsugusteks. Selline ainepunkt hakkab käituma nagu üksik molekul ja osakest kirjeldav laine osutub sellises osakese puhul kängitestuks. Mida see «kängitetus» tähendab, räägib Raivo Jaanisoo ka lahti.

Omapärasel moel kasutati kvantpunkte juba keskaegset klaasimeistrite poolt ja kulla ning hõbeda nanoosakestega värviti klaasi. Siis ei teatud, et need on nanooskesed. Täna antakse kvantpunktidega värv ka valgusdioodidele ja nende abil ravitakse ka haigusi. Saatejuht Marek Strandberg.