Me ei väärinda, vaid alaväärindame oma puitu! Just nii ütleb Tartu Ülikooli professor Priit Väljamäe, kes uurib seda, mil moel mikroorganismid oma ensüümidega tselluloosi suhkruteks lagundavad. Fotosüsnteesiga moodustub Maale iga aastaselt umbes 200 miljardit tonni süsinikku sisaldavat elusainet. Mõistagi see kõik lagundatakse ja võetakse kasutusse.

Kuidas aga lõigata tükkideks kristalselt tugevaid tselluloosi- ja kitiinimolekule? Just nende ensüümide uurimisega Priit Väljamäe tegelebki. Need ensüümid aga on nanomasinad, millesse peab tselluloosiahel sisse minema nagu veidi turritav niit imepeenikesse nõelasilma. Siis hakkab ensüüm tselluloosist «suhkrutükke» välja kaksama. Miks see aga väga kiiresti ei saa toimuda? Sellele saategi vastuse Kukkuvast Õunast. Vihjena: Priit Väljamäe lemmikteemaks on selles osas pudelikaelad. Aga kuulake ise, millest jutt. Saatejuht Marek Strandberg.