Kukkuv õun

Kuidas tehakse kindlaks arenguvead loodetel ja mida selle teadmisega peale hakatakse?

Kas geenivaramus olevad teadmised jõuavad ka me raviarstide kasutusse ja mida sealt järeldada saab? Inimeste kohta saada olevate geneetiliste andmete hulk kasvab meeletu kiirusega. Kiiremad ja täpsemad geenianalüüsid nõuavad aina kiiremaid arvuteid ja väga suuri mälumahte. Ka geeniinformaatikud vaatavad täna arvutustehnika arengute peale ja ootavad pikisilmi kvantarvutite tulekut. Saates räägib Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg Tartu bioinformaatikute Priit Paluoja ja Priit Paltaga.

Euroopa komisjon valmistab ette Euroopa Looduse taastamise seadust. On lubatud, et lähikuudel saab sellest lähemalt teada. Hetkel on teadlased enda poolt teinud märgukirju selle kohta, mida see seadus sisaldama peaks. Eesti ja Euroopa looduse liikide arvukus kahaneb ja väga suure kiirusega. Paraku on see ainus tegur, mis inimeste heaolu muutuvas kliimas tagada suudab. Sellest ja muustki räägib saatejuht Marek Strandberg Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe ja Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessori Aveliina Helmiga.

Euroopa komisjon valmistab ette Euroopa Looduse taastamise seadust. On lubatud, et lähikuudel saab sellest lähemalt teada. Hetkel on teadlased enda poolt teinud märgukirju selle kohta, mida see seadus sisaldama peaks. Eesti ja Euroopa looduse liikide arvukus kahaneb ja väga suure kiirusega. Paraku on see ainus tegur, mis inimeste heaolu muutuvas kliimas tagada suudab. Sellest ja muustki räägib saatejuht Marek Strandberg Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe ja Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessori Aveliina Helmiga.

Kuidas saab statistikast silmamoondus? Kohene vastus on selles, et siis ja ainult siis, kui statistikat ei kasutata korrektselt. Tõsi, selleks on ka palju eeldusi - matemaatiliste teadmiste mõttes on selle valla kirjaosamatus vägagi levinud. Millised on olnud vead, mida on tehtud koronapandeemias andmete tõlgendamisel? Kuidas paistavad vale lühikesed jalad eriti hästi just statistiliste võtete valguses välja? Saatekülaline akadeemik ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas saab statistikast silmamoondus? Kohene vastus on selles, et siis ja ainult siis, kui statistikat ei kasutata korrektselt. Tõsi, selleks on ka palju eeldusi - matemaatiliste teadmiste mõttes on selle valla kirjaosamatus vägagi levinud. Millised on olnud vead, mida on tehtud koronapandeemias andmete tõlgendamisel? Kuidas paistavad vale lühikesed jalad eriti hästi just statistiliste võtete valguses välja? Saatekülaline akadeemik ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Saatejuht Marek Strandberg.

Eelmise aasta detsembri lõpul Maalt lennutatud James Webbi kosmoseteleskoop hakkab minevikku vaatama. Mida see tähendab ja mille poolest on Webb parem paljudest muudest ajamasinatest? Saatekülaline 2021. aastal Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud astronoomiaprofessor Elmo Tempel. Saatejuht Marek Strandberg.

Eelmise aasta detsembri lõpul Maalt lennutatud James Webbi kosmoseteleskoop hakkab minevikku vaatama. Mida see tähendab ja mille poolest on Webb parem paljudest muudest ajamasinatest? Saatekülaline 2021. aastal Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud astronoomiaprofessor Elmo Tempel. Saatejuht Marek Strandberg.

Äsja Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Maris Laan seletab lahti platsenta rolli nagu ka selle, miks peaks vähiuuringutes ja võimalike ravilahenduste otsimise täpsemalt vaatama just platsenta poole. Tegemist on vaid üheksaks kuuks, koos inimlootega tekkiva organiga. Saame teda ka seda, kas on üldse mõeldav loote geenivigasid korrigeerida geeniteraapiaga. Saatejuht Marek Strandberg.

Äsja Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Maris Laan seletab lahti platsenta rolli nagu ka selle, miks peaks vähiuuringutes ja võimalike ravilahenduste otsimise täpsemalt vaatama just platsenta poole. Tegemist on vaid üheksaks kuuks, koos inimlootega tekkiva organiga. Saame teda ka seda, kas on üldse mõeldav loote geenivigasid korrigeerida geeniteraapiaga. Saatejuht Marek Strandberg.

Kavandamisel on kolm käiku veenusele. Kaks esimest 2023. ja 2026. aastal. Kolmas peaks toimuma umbes 2030 aasta paiku. Tartu Ülikoolis on loomisel selle 2023. aastal Veenusele jõudva automaatjaama tarvis sensorite ehitamine. Just need peavadki kindlaks tegema, kas Veenuse atmosfäär on «täpiline». Mida tähendab «täpiline»? Aga seda, kas seal atmosfääris lendlevad arvatavalt kõrvuti kontsentreeritud väävelhappe piiskadega ka lahjemad piisad.

Veenuse atmosfäär on aga nii tihe, et selle pinna peal küünib rõhk sajakordseks Maaga võrreldes. Ja pealegi: arvatakse et sealses atmosfääris, nii 60 km kõrgusel Veenuse pinna kohal, võib isegi elu olla. Aga milline elu ja kas nende automaatjaamadega saadakse sellest teada? Sellest räägime Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusaluga. Saatejuht Marek Strandberg.