Kukkuv õun

Facebook on muutumas siiani ebaselge rolliga metaversumiks. Millised on selle muutuse tagajärjed kultuurile, inimpsüühikale ja majandusele? Kas meil on näiteid juba toimivate metaversumite kohta? Saates arutavad selle üle Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooniprofessor Indrek Ibrus ja Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Hendrik Alla koos saatejuht Marek Strandbergiga.

Glasgow kliimakonverentsil arutatakse paljusid küsimusi ja välditakse peamist alustõde: kui elu Maal hävib läheb väga kuumaks. Ja ka seda, et on kuumakas minemas tähendab seda, et elu saab pisitasa otsa. Saab otsa elurikkus ja hävivad liigid. Kas mets on inimese oma? Kas on äkki Platoni filosoofia mõju meile see, miks meil keskkonnaga asjad tuksis. Platon pidas oluliseks vaid mõistusega olendeid ja see võib olla ka põhjuseks, miks on tekkinud põlgav ükskõiksus looduse ja muu elava suhtes. See on oletus. Saates arutavad inimkonna ja kliima üle Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.

Glasgow kliimakonverentsil arutatakse paljusid küsimusi ja välditakse peamist alustõde: kui elu Maal hävib läheb väga kuumaks. Ja ka seda, et on kuumakas minemas tähendab seda, et elu saab pisitasa otsa. Saab otsa elurikkus ja hävivad liigid. Kas mets on inimese oma? Kas on äkki Platoni filosoofia mõju meile see, miks meil keskkonnaga asjad tuksis. Platon pidas oluliseks vaid mõistusega olendeid ja see võib olla ka põhjuseks, miks on tekkinud põlgav ükskõiksus looduse ja muu elava suhtes. See on oletus. Saates arutavad inimkonna ja kliima üle Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.

Stanfordi ülikooli teadur Mardo Kõivomägi on koos oma kolleegidega avaldanud suunamuutva artikli selle aasta 15. oktoobri ajakirjas Science. Selles on kirjeldatud avastust, millega on ümber lükatud senine arusaam põhjustest, miks rakk paljunema hakkab. Väga illustratiivselt on lugu järgmine: kujutage ette autot, mille mootor veab esirattaid ja käsipiduriga saab blokeerida tagarattaid. Gaasipedaalile, mis viib raku paljunemisringile, vajutab valk, mida arvati varasemalt ära võtvat vaid käsipidurit. Aga see ei tee seda. Raku paljunemist käivitav valk ergutab pärilikkusaine sünteesi ja see käivitub ning toodetakse piisavas koguses pärilikkusainet, et seda jätkub kahele rakule. Võite ju küsida, et mis saab käsipidurist? Päriselus, kui te gaasi ikka korralikult vajutate ja mootoril on võimsust küllaga, vurate koha pealt minema nii, et te ei märkagi käsipiduri olemasolu. Rakuelus juhtub aga see, et samal ajal, kui gaasile vajutatakse, kasvab ju rakk ikka edasi ja edasi. Ühel hetkel jääb pidur suure raku jaoks väikeseks ega suuda seda kaadervärki enam kinni hoida ja rakk paljunebki. Aga täpsemalt saate juba teada Mardo Kõivomägi ja Marek Strandbergi vestlusest nagu ka sellest, et kas sellest avastusest võib saada esimene põhjus anda eestlasele Nobeli preemia. Muidugi ka sellest, et mis kasu laiemalt sellisest uuest teadmisest on.

Stanfordi ülikooli teadur Mardo Kõivomägi on koos oma kolleegidega avaldanud suunamuutva artikli selle aasta 15. oktoobri ajakirjas Science. Selles on kirjeldatud avastust, millega on ümber lükatud senine arusaam põhjustest, miks rakk paljunema hakkab. Väga illustratiivselt on lugu järgmine: kujutage ette autot, mille mootor veab esirattaid ja käsipiduriga saab blokeerida tagarattaid. Gaasipedaalile, mis viib raku paljunemisringile, vajutab valk, mida arvati varasemalt ära võtvat vaid käsipidurit. Aga see ei tee seda. Raku paljunemist käivitav valk ergutab pärilikkusaine sünteesi ja see käivitub ning toodetakse piisavas koguses pärilikkusainet, et seda jätkub kahele rakule. Võite ju küsida, et mis saab käsipidurist? Päriselus, kui te gaasi ikka korralikult vajutate ja mootoril on võimsust küllaga, vurate koha pealt minema nii, et te ei märkagi käsipiduri olemasolu. Rakuelus juhtub aga see, et samal ajal, kui gaasile vajutatakse, kasvab ju rakk ikka edasi ja edasi. Ühel hetkel jääb pidur suure raku jaoks väikeseks ega suuda seda kaadervärki enam kinni hoida ja rakk paljunebki. Aga täpsemalt saate juba teada Mardo Kõivomägi ja Marek Strandbergi vestlusest nagu ka sellest, et kas sellest avastusest võib saada esimene põhjus anda eestlasele Nobeli preemia. Muidugi ka sellest, et mis kasu laiemalt sellisest uuest teadmisest on.

Kukkuv Õun: kukkuv-oun_2021-10-20

Kukkuv Õun: kukkuv-oun_2021-10-20

Nobeli 2021. aasta majanduspreemia anti David Cardile, Joshua Angristile ja Guido Imbensile selle eest, et nad demonstreerisid, kuidas saab majanduses ja terves ühiskonnas teha eksperimente. Õigemine: kuidas soodsad olud ja juhused sõnastada eksperimendina. Sellest, mida nad täpselt tegid ja kas samalaadseid asju saab teha ja tehakse ka Eestis, räägivad Tairi Rõõm Eesti Pangast ja Lenno Uusküla Arenguseire Keskusest.

Saatejuht Marek Strandberg.

Nobeli 2021. aasta majanduspreemia anti David Cardile, Joshua Angristile ja Guido Imbensile selle eest, et nad demonstreerisid, kuidas saab majanduses ja terves ühiskonnas teha eksperimente. Õigemine: kuidas soodsad olud ja juhused sõnastada eksperimendina. Sellest, mida nad täpselt tegid ja kas samalaadseid asju saab teha ja tehakse ka Eestis, räägivad Tairi Rõõm Eesti Pangast ja Lenno Uusküla Arenguseire Keskusest.

Saatejuht Marek Strandberg.

Elu tõttu on Maa temperatuur madalam, kui oleks see ilma eluta. Marsi pind on kuumem, kui see oleks siis, kui seal oleks elu. Elu ongi substants, mis võimaldab meil lokaalselt ja ajutiselt «võidelda» termodünaamika teise seadusega: see vähendabki entroopiat ja tagab inimesele siis ka parema elukeskkonna. Kas me üldse saame endale head maailma soovides toetuda täna muudele energiavoogudele, kui neile, mis pärinevad Päikeselt?

Saatekülaline loodusteadlane Urmas Tartes. Saatejuht Marek Strandberg. Loe ka: https://tehnika.postimees.ee/7358126/prahti-vaiba-alla-puhkides-tuba-puhtamaks-ei-saa